Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 16688 liitrit kütust d. 41720 liitrit kütust Küsimus 7 Millal alustati melamiinkilede valmistamist? a. 1935 b. 1945 c. 1955 Küsimus 8 Pideva faasi keemilise koostise alusel komposiitmaterjale liigitus: a. keraamika b. polümeer c. mineraalid d
Jaotuse aluseks on see, kas pidev faas on õlifaas või vesifaas. Kui õli, vesi ja emulgaator segatakse omavahel segamini, on raske otsustada, kas tulemuseks on Õli/Vees või Vesi/Õlis emulsioon. Samaaegselt toimuvad mitmed protsessid: tilkade teke, agregaatideks ühinemine, tilkade liitumine, piirpinnale filmi moodustamine. Segades kokku õli ja vee, mõlemad faasid moodustavad tilgad. See faas, mis jääb tilkadena püsima kauemaks ajaks, saab dispergeeritud faasiks ja ümbritsetakse pideva faasi poolt, mis formeeris rohkem liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi,
a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon b. prepregi tootmine c. sarruse kerimine d. maatriksi kerimine Küsimus 9 Pidev faas tagab, et komposiitmaterjal oleks: Vali üks või enam: a. sitke b. plastne c. pehme
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9
29) K St =0 või sama võrrandi mõnevõrra erineval kujul, mida tuntakse ka Lineweaver - Burk´e võrrandina: 1 1 K (9.30) r t 0 rmax rmax S0 Kolloidkeemia uurib peendisperssete heterogeensete süsteemide omadusi pindnähtuste alusel ning samuti kõrgmolekulaarsete ühendite ja nende lahuste füüsikalis-keemilisi omadusi. Faasi, milles dispergeeritud aine on ühtlaselt jaotatud, nimetatakse dispersioonikeskkonnaks. Kolloidosakesed klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete kui ka koostisosade agregaatoleku alusel. Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise
b) ainete tekkesoojused c) Hessi seadus ja järeldused sellest d) termokeemiliste reaktsioonide rakendusi. 20. Keemiliste reaktsioonide kiirus ja tasakaal. a) kiiruse mõiste keemias, selle mõjutamise võimalused, (massitoime seadus) b) keemiline tasakaal, selle mõjutamise viisid (Le'Chatelier printsiip) 21. Kolloidkeemia a) tõeline lahus, lahuste küllastatus, lahustuvus. b) kolloidlahuste määratlus, dispergeeritud süsteemide liigitus dispergeeritud osakeste suuruse ja keskkonna agregaatoleku järgi. c) kolloidosakekse ehitus ja sadestamise viisid.
(jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga
jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse hajumine ja peegeldumine. Valgus hajub difrkatsiooniliselt (laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisteest) tingimusel, et valguskiire teel asuv osake on mõõtmetelt väiksem valguse poollaine pikkusest ning osakese murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna omast iseloomulik valguse hajumine kõikides suundades visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste kontsentratsioon. - koefitsient, mis iseloomustab süsteemi valguse hajutamisvimet; seda nimetatakse hägususeks. Eelnevast vib saada seose lahuse optilise tiheduse ja hägususe vahel kujul = 2,3D/l [ cm-1] Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e-kcl kirjeldab lahuses neeldunud valguse intensiivsuse In sõltuvust pealelangeva valguse intensiivsusest I0 ja neelava keskkonna omadustest.
muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. · Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis. · Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid · Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. · Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. · Vananeb.
2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja teiselt ka koostisosade kvastumise takistamiseks. 7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid?(3) Vinltapteedid, pabertapeedid, tekstiiltapeet. 12.Pahtlisegude l? Selle abil toimub pinna lplid silumine. 13.Pahtlite liigid?(3) Liimpahtlid, lipahtlid, snteetilised pahtlid. 14.Aknakittide jagunemine?(3) likittideks ja mastiksiteks.
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi
nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues. Nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Liigitus Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli
maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. On tõestatud, et rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Liigitus: Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet, ainult 14-ne sisaldus küünib üle 1% kogumassist Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel
2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE -potentsiaali määramine elektroforeesil v =lt /t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus t - tee läbimiseks kulunud aeg Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui
4. Segu süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim
4. Segu – süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim
Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge kleepumast. Elu ja tööruumid viimistluseks kasutada sisetöödeks mõeldud värve ja lakke. Välistööks mõeldud materjale võib kasutada vaid juhul, kui see on terviseohutuse seisukohalt lubatud. Eelistada tuleks veepõhiseid ja kiiresti kuivavaid värve
kui kiiresti liigub metallkuul glütseriinis. Kui ühendada viskosomeeter termostaadiga, siis saab uurida viskoossuse temperatuuriolenevust korduvatel katsetel. 13k. Sedimentatsioonianalüüs: Mis on kogulatsioon? Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk koaguleerimine ehk kalgendumine[1] on kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivadlahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Mis on sedimentatsioonivoog - Kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is = vc , (x) kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga
lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 dm3 lahuses. molaalne kontsentratsioon lahustunud aine moolide arv 1 kg lahustis.
Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Sideaone alküüdvaik-süntetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer.Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Sise ja välisvärvid Epoksüvärvid Ühe-või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise-kui välisvärvidena. Põranda-,betoonnivärvid, mis annavad hea kaitsekiht ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv
mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne) Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu. Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil.
Polü-siloksaanahelaga kautsuk. Temast saadavad kummid nim silikoonkummiks.Sünteetilised kiud: kasutatakse polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad: polüamiidid, polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi. Looduslikud polümee-rid on puuvill, vill jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega.. 16.Osakestega tugevdatud komposiidid Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakesed on 10.100nm Suurte teraliste osakestega komposiidid- Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest
Esindajad: Polüetüleeni ; Polüstürooli; Polüvinüülkloriidi (PVC); Polütetrafluoroetüleen; Kautsukid saadakse dieenide polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu.
pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt. · Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni. · Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat. Pindaktiivsus · Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised
· Dispergeerida võiplasma ja võimalikud lisandid (juuretis, sool jms) ühtlaselt kogu võimassi laiali · Anda võile nõutav kõvadus ja määritavus Hinnatakse eelkõige plasmaosakeste suuruse ja jaotuse järgi, millest sõltub toote edasine säilivus Samuti on oluline veepiisakeste suurus (mida väiksem, seda parem) ja jaotumine. 43. Kummal juhul säilib või paremini: kas siis kui võiplasma on jaotatud suuremateks piisakesteks, või vastupidi? Kuna väga peeneks dispergeeritud plasma üldpind on suurem ja lipolüütilised ning oksüdatsioonioprotsessid toimuvad just vee- rasva piiril, säiluks nagu suuremate võiplasma osakestega või paremini. Tegelikult jäävad aga sel juhul võiplasmasse kanalid, kuhu kogunev vesi on heaks kasvuKK-ks mikroobidele, kes põhjustavad ensümaatilist lipolüüsi lipaaside mõjul. 44. Kas tsükkeltoimeliste masinatega pressitud või on üldjuhul parema säilivusega kui pidevtoimelistes masinates pressitud või? Ei
lahustaja vesi, ainult puupinnale; Alküüdvärv sidea alküüdvaik, kivineb õlivärvist kiiremini, on hea *elastsusega, *kõva pinnaga, *ilmastikukindel, *kindel piiratud kemikaalide suhtes, *nakkega, *hõõrdetugevus. Liigitus: Uretaanalküüd (kiiresti kuivav, hea püsivus); Läikivad alküüdvärvid (kõva, läikiv, ilmastikukindel); Poolmatid alküüdvärv; matid; läbikumavad puidukaitsevahendid. Lateksvärv sidea on vette dispergeeritud polümeer. Epoksüvärvid kõvendajaks on amiinid, on hea kulumiskindlus. Vesivedeldajaga min värv poorsed, hingavad, ei pehmene niiskudes. Lubivärv valm kust lubjast, boorne, õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis
*Värvimata krohvid. *Täiteainena kasutatakse poorseid materjale (pimss, kergkruus). Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid *Krohvitakse (barüütmaterjaliga) röntgenikabinettide piirdekonstruksioone. Saneerimiskrohvid ...on krohvid, mida kantakse sooldunud müüritisele. Nõuded krohvile: *Suurema veetõrjega *Kõrge difuussusega *Soolade suhtes püsiv *Külmakindel Polümeerkrohv *Krohvi nimetus tuleneb krohvis sisalduva polümeerse sideaine järgi. *Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad
Kasutatakse epolsüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast. Nad on vedelead või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeersed kattekihid: kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja elektroisolatsiooniks. Levinud on PVC katted. 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakesed on 10.100nm Suurte teraliste osakestega komposiidid- Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist-
täpselt nagu naised kosmeetikaosakonnas. :) (seal tasub nendega piisavat pikivahet hoida saab trajektoori lõigata ja kilometraazilt kokku hoida)" (Netist leidsin :D) 2. Milline on osakeste Browni liikumise ja keskkonna molekulide soojusliikumise vaheline kvantitatiivne seos? Kuidas saab leida Avogadro arvu selle seose põhjal? Selle ruutkeskmise nihke põhjal võib NA leida. 9. materjal lk 2 3. Kuidas võib leida dispergeeritud osakeste mõõtmeid või kontsentratsiooni lüosoolides osmootse rõhu kaudu? 16 4. Millised on Teile tuntud dispersioonanalüüsi meetodid (so. meetodid, mille abil saab leida osakeste dispersiooniastet)? Dispergeerimisaste ei lähe lahuseks ega sademeks. 5. Kirjutage sedimentatsioonikiiruse valem gravitatsiooniväljas? Milline füüsikaline sisu on selle võrrandi liikmetel? Milliste parameetrite muuutmisega saab muuta osakeste settimiskiirust?
ning teiseks veneetsiapunane, mida saadakse raudsulfaadi kaltsineerimisel lubja lisamisega. Kokkuvõte Värvi sorte on veel väga paljusid, näiteks on ka akrüülvärve ja lateksvärve. Akrüülvärv kuulub vesivärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse 1960-ndail aastail. Lateksvärvidel on sideaineks väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud koopolümeer jne). Pigmendid on vajalikud värvitoonide kujundamisel. Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mineraalse päritoluga anorgaaniliste pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest suuresti erineda. Kriit, kips, titaanvalge, kollane ooker, kaadmiumkollane, pliipunane, ultramariin, preisisinine,
Levinumad on ehituses (nn laminaatparkett) ja mööblitööstuses (nn kihiline plastik). Nende toodete puhul saavutatakse kõrge pinnatugevus, vastupidavus vananemisele ja ohutus inimesele. Tuntakse ka ruumilise struktuuriga KM nn sändvitse (nt lainepapp).Kõrgtehnoloogiliseks materjaliks on kärgplastid (mehaaniline vastupidavus ja kergus). 16. Tuua 2 näidet nanokomposiitide kohta 1) Näiteks kumm (kaubanduslik nimi Metal Rubber), mis sisaldab paar ppm dispergeeritud ehk peendatud metalli ja on seetõttu elektrit juhtiv. Sellest kummist valmistatakse nt kunstlihaseid, moerõivaid, painduvaid juhtmeid, elektroonikatooteid jne 2) Näitkes kasutatakse nanokomposiite militaarvaldkonnas kattekilede valmistamisel, mis samaaegselt juhivad soojust, veeauru ja hapniku. 17. Polümeer grupp keemilisi aineid, mis koosnevad makromolekulidest ehk mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest.
See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Kolloidlahuste omadused *Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused
See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. *Filtreerub läbi filterpaberi *Hajutab valgust (Tyndalli efekt) Tyndalli efekt *Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. *Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Kolloidlahuste omadused *Browni liikumine: dispergeeritud faasi kolloidosakeste pidev ebakorrapärane liikumine *Difusioon: osakeste liikumine suurema kontsentratsiooni alalt väiksema suunas Ficki seadus: V difusiooni kiirus (difundeeruv ainehulk ajaühikus); D difusioonikoefitsient (m2/s); S ristlõikepindala; c/x kontsentratsiooni gradient v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused
Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt: Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik. Lateks on mingist kautšukipuust (näiteks brasiilia heveast) eritunud vedelik (emulsioon), mis koaguleerudes muutub kautšukiks. Lateks on sünteetiline kautšukitaoline ühend, mida kasutatakse paberitööstuses. Lateksvärv – Värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud .e. hajutatud polümeer ( nt. polüvinüülatsetaat .e. PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge kleepumast Lõppviimistlus . Pindade lõplik värvimine või lakkimine Läikeaste Pindade läiget mõõdetakse spetsiaalsete standarditega määratud
Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 24. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku
Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku
mille kleepvalk on endasse imanud. Mida rohkem suhkrut ja rasvainet on taignas, seda rohkem pärmi tuleb lisada. Suure suhkru ja rasvasisaldusega taigna valmistamise puhul valmistatakse eeltaignaga meetod, et suhkur ja rasvaine ei pidurdaks liialt käärimist. 34. Eeltaignata meetod- Kõik toorained segatakse kokku ja pannakse käärima. Kasutatakse aja kokkuhoiuks saiade ja väikesaiade valmistamiseks. 35. Dispergeeritud seguga taigna meetod (kiirendatud meetod)- Selle meetodi puhul kasutatakse suurendatud pärmikogust ning hapusid piimaprodukte. 36. Taignaparandajaga meetod- Taignaparandajad annavad taignale hea töödeldavuse ning lühendavad kerkimisaega. Taignaparandajad pannakse koos teiste komponentidega taignasegajasse, kasutades eeltaignata meetodit. 16. Kerged, keskmised ja rasked nisutaignad 37. 17. Nisutaigna valmiduse määramine 38. Käärimisaeg sõltub: taigna temp
“sobivas” temperatuurivahemikus) Katalüsaator - keemilise reaktsiooni kiirust mõjutav aine. Katalüsaatorid on selektiivsed. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Vähendab energiabarjääri (aktiveerimisenergia väheneb), ei muuda süsteemi alg- või lõpp-oleku energeetilist nivood. Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale
kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljude sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Ekstraktsioon on meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks. Lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel. Destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Pihussüsteem e dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe-või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga
fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis ülärõhk võrdub lahuse mis on võrdne reaktsiooni energia muutuda, saaduste ja reaktsioonide kulgu taimedes ja elusorganismides. osarõhuga. Aine osekeste üleminek vedelfaasist aurufaasi oleneb lähteainete siseenergiate vahega. 6.1 Lahused. Dispergeeritud süsteemid. Solvatsioon sellest, millise osa vedeliku pinnast võtavad enda alla komponendi Isobaarne soojusefekt (qp) jääval rõhul toimuv soojusefekt. Lahuseks nim. kahest või enamast ainest koosnevat homogeenn-set molekulid, see aga oleneb kontsentratsioonist. Seega peab kompo- Gaaside eraldumise puhul peab süsteem kulutama osa oma süsteemi. Enamuses olevat ainet nim
faas(gaas või vedelik, voolab läbi tahke faasiga täidetud kolonni). Lahutatav segu paigutatakse kolonni algusesse ja seejärel "pestakse" liikuva faasi poolt läbi kolonni. komponentide jaotumine liikuva ja liikumatu faasi vahel. Aeg kolonni läbimiseks sõltub sellest, kui suure osa ajast ta paikneb liikuvas faasis. Aine jaotumine liikuva ja liikumatu faasi vahel sõltub aine vastasmõjudest kummagi faasiga. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 43. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Kolloidsüsteemide saamismeetodid jagatakse kahte rühma: a) kondenseerimismeetod – väiksemate osade liitmine suuremateks b) dispergeerimismeetod – suuremate osade pihustamine väiksemaks Pihussüsteemid on sellised süsteemid, kus ühed osakesed on teise pihustunud, kahe või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused.
3 Kolloidlahused. Adsorptsioon. olevad metallid ja H2. suunas. Iseenesliku protsessi toim-se tulemus on süst-i tasakaal. Kolloidlahused asuvad dispersiooni astme poolest suspersioonide ja -2,93 -1 ,66 -0,76 -0,44 0,00 0,34 Mikroolekute arvu, mille abil saab teost antud makro-olekut nim. lahuste vahepeal. Dispergeeritud osakesed on seotud agregaatide termodünaamiliseks tõenäosuseks (W) ja entroopia defin-kse gruppidena, koosnedes sadadest ja tuhendetest mok-dest. Nende tõenäosuse kaudu. S=R/Na*InW. Entroopia iseloomustab gruppide suurus võib olla väga erinev. Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.tud faasidevahelise pinnaga
lahused aga kordi rohkem vastavalt tekkinud ioonide arvule. Kui ühes aine faasis (nimetame teda nüüd dispersiooni keskkonnaks) sisaldab suures hulgas teises faasis olevaid olevaid väikesi (tüüpiliselt diameetriga 1 – 1000 nm) osakesi, siis seda süsteemi nimetatakse dispersiooniks. Dispersioonide käitumist määrab oluliselt faasidevahelise piirpinna olemasolu ja viimane on seda suurem, mida peenem on dispergeeritud faas. 13 Hästidispergeeritud süsteeme nimetatakse kolloidideks (osakesed alla 100 nm). Kolloidid peegeldavad ja hajutavad valgust (Tyndalli efekt). Kolloidosakesed on elektriliselt laetud. See laeng tuleneb laetud gruppidest osakese pinnal ja vastupidise laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast. Nii moodustub elektriline kaksikkiht tagamaks summaarset neutraalsust
Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiino-rühmast. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 10.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna
Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900oC juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku.
Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub sageli mõõduka kliima tingimustes mood. muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Götiit Fe2O3.H2O ja gipsiit kujutavad endast murenemise lõpp- produkte või mood. vastavatest amorfsetest hapetest ümberkristalliseerumise teel. Muldade peenelt dispergeeritud osas leidub veel huumust, amorfseid räni-, alumiiniumi-, ja rauahapendeid, allofaani. Hapendid ja hallofaan on tähelepanuväärsed eeskätt tänu katioonide võimele, nad mõjutavad kleepuvust, sidusust ja suurendavad muldade hüdrofiilsust. Sisaldavad 89,9% rauda ja 64,5% alumiiniumi. Suur tähtsus mulla omaduste kujunemisel, sealhulgas struktuuri moodustamisel, katioonide neelamisel ja orgaanilise aine sidumisel. Kivimid ja setendid Happeliste kivimite klass
Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. 97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m: Suspensioonid -tahke aine pihustunud vedelikus (savi, liiv- vees); Emulsioonid - üks vedelik teises (rasv piimas) Kolloiddisperssed süsteemid- 10-7 – 10-9 m. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli
võimalikke reaktsioone. Lahuste liigid: Lahuste klassifikatsiooni võimalused: *osakeste suuruse alusel (tõelised ja kolloidlahused jt.). *agregaatoleku alusel (gaasilised, vedelad, tahked lahused; faasid võivad ka erineda : gaas metallis jt. tahkistes,vedelik tahkes jne.). *küllastumisastme alusel (küllastumata, küllastunud, üleküllastunud). Lahustumise määra isloomustab konsentratsioon. Kolloidlahused: Iseloomulikb heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi:
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
annaabi.ee 
