Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°). Päikesekollektori optimaalseks asendiks loetakse lõunasuunda ning laiuskraadiga sarnast kaldenurka. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°. Meie laiuskraadidel on majanduslikul kasulik päikese soojuse kasutamine sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks alates märtsi algusest kuni septembri lõpuni. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kuid ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 20 kuni 60%.
Õhukulu = 22,5 l/s Tabel 2. Ventilatsioonikoormus Qk MW N MWh Q1 0,6458 N1 1,29 Q2 0,0191 N2 1,15 Q3 0,0032 N3 1,00 Q4 0,0014 N4 0,86 Q5 0,0006 N5 0,71 Q6 0,0002 N6 0,57 Q7 0,0005 N7 0,42 1.3 Sooja tarbevee koormus Sooja vee kulu = 0,4815 l/s Qtalv = 0,1009 MW Ntalv = 562,0 MWh Qsuvi = 0,08675 MW Nsuvi = 276,5 MWh 1 Summaarne sooja tarbevee koormus: N=838,6 MWh Summaarne koormus ühes välisõhu temperatuuride vahemikus: Q = Qküte + Qvent + Qsoetv Tabel 3. Summaarne sooja tarbevee koormus Temp, °C Q MW -25..
Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi
mille abil saab hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 2060%. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, pole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub
Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi
1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse. Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega
Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. · Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. · Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. · Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. · Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. · Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse 4 2. Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on
· Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa- asukale jätkuks 27 aastaks... Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi!!! Päikeseenergia kasutamine · Päikesepatareid · Vee soojendamine päikeseenergiaga · Päikeseahjud Päikeseenergia kasutamise miinused · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis Päikeseenergia kasutamise plussid · Tarbevee soojendamiseks · Päikesepatareide kasutamine eraldatud objektidel · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid Täname kuulamast!
.....................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu päikeseenergeetikas kasutatavatest seadmetest ja tehnoloogiatest. Samuti saab tutvuda eri tüüpi päikesepaneelide kasutegurite ja tööpõhimõtetega. Töö annab ülevaate tänapäevastest võimalustest optimeerida kulutusi hoone elektri, tarbevee ning sooja tootmiseks. 3 Päikeseenergeetika Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Selle energia kinnipüüdmiseks on päikeseküttekollektorid ja -süsteemid. Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet
välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega. · Soojusvahetis kantakse välisvõrgust tulev soojus üle sisevõrgule. · Tavaliselt kasutatakse kahte või kolme soojusvahetit: küttesüsteemi-, tarbevee- ja ventilatsiooni jaoks. · Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse
Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva
temperatuure.) Slide 4. · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas Slide 5. · Edukalt kasutatav tarbevee soojendamiseks suveperioodil nt turismiasutustes, suvelaagrites jne. · Otstarbekas kasutada päikesepatareisid väikese elektri tarbimisega eraldatud objektidel, kuhu transport on keeruline nt majakas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Slide 6.
pruunikaks ja juuksed tuhmiks), kuid lühendab kuumutusseadmete eluiga. Lisaks kõigele on katlakivi soojusisolaator. Seetõttu suurendab boilerite, pesumasinate ja nõudepesumasinate kuumutusspiraalidele või soojusvaheti plaatidele tekkinud katlakivi ka elektriarvet: Kuidas katlakivi ennetada? Kasutada tuleks rauafiltreid või veepuhastussüsteemi. Viimane on kõige efektiivsem ja ökonoomsem meetod koduse joogi- ja tarbevee saamiseks. Reostuseosakesed uhutakse kanalisatsiooni ja puhastatud- filtreeritud vesi kogutakse tavaliselt köögikapi valamu alla paigutatud puhta joogivee paaki Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust.Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise
Päikeseenergia Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia
3.6. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ALTERNATIIV EHK ROHELINE ENERGIAKS · PÄIKE ·TUUL ·BIOMASS-ORGAANILINE AINE (PUIDU PÕLETAMINE) ·VEE ·GEOTERMAAL-MAA SISEENERGIA ·EI KAASNE KESKKONNA SAASTAMIST ·KASUTAMINE SUHTELISELT KALLIS Paneelid katavad osa hoonete kütteks ja tarbevee Soojendamiseks vajaminevast energiast Päikeseenergia plussid: 1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale
suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast (väikseim 30°, maksimaalne 70°). Päikesekollektori optimaalseks asendiks loetakse lõunasuunda ning laiuskraadiga sarnast kaldenurka. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°. 10 Meie laiuskraadidel on majanduslikult kasulik päikesesoojuse kasutamine sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks alates märtsi algusest kuni septembri lõpuni. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. On solaarküttesüsteeme, mida saab kasutada vaid tarbevee soojendamiseks, kuid ka selliseid, mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojusenergia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult
Päikesest tulev vabasoojus 1080,00 Vabasoojuse tabelist Elektrienergia kulu hoones Valgustus 8 w/m2 *0,1 = 0,8 w/m2 Elektriseadmed 2,4 w/m2 *0,6 = 1,44 0,70 1,00 Elektrikulu on seega seadmetel 0,8+2,06=2,86 w/m2 2,86*8760=25053,6= 25 kW/m2*a Sooja tarbevee elekter Fii (kWh/m2*a) 17,93 Kokku Elektrienergia kulu 25+14,6=39,6 (kWh/m2*a) Sooja vee kulu (l/d) 225,00 (m3/a) 82,13 Tasakaalu temperatuur Tvs 7,27 Tasakaalu temperatuur 13,73 Aastane küttevajadus FII=SH*S*24 22344735,45
65% ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMIDE HOOLDUS JA REMONT 1. Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu? Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant 2. Nimetada terastorude enamlevinud lekkekohad. Keevis ja keermisühendused (pikad vindid) 3. Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust? Alumiinium baasil, pronkvärvid 4. Miks on soojussõlme sooja tarbevee soojusvaheti ummistused tõenäolisemad kui keskkütte soojusvahetil? Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus 5. Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida? -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks)
Päikeseenergia Päikeseenergia seda on kasutatud aegade algusest saadik. Esialgu valguseks põllukultuuridele, aegade jooksul on õpitud muutma sellelt tulevat energiat elektri ja soojusenergiaks. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas tooraine kättesaadavus on piiramatu. Energia tootmisel kasutatakse päikesepaneele. Paneele saab kasutada mitmel otstarbel: veesoojendus, küte, ventilatsioon, jahutus, küpsetamiseks, elektrienergia tootmiseks. Suurimad päikeseenergia tootjad ja eksportijad maailmas on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Kanada, LõunaKorea. Suurimad päikeseenergia jaamad maailmas. On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud ...
Triumfikaar e. Võidukaar on Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Tee ja sillaehitused: akvedukt Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukte rajati palju VanaRoomas joogi ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja viimase laskis ehitada Claudius Foorum Foorum oli linna keskus, mida kasutati haldus, kaubandus ja kohtumispaigana. Foorum võis olla ka turuplats. Kõige suurejoonelisem on Traianuse turuplats: tohutu suur turgude, raamatukogude, foorumi ja basiilikaga plats.
päikesepaneelidega? Kuidas päikesekollektor töötab? Ø Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks Ø Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneel... Click to edit Master text styles Second level Third level
Solar power released as a result of fusion reactions taking place in the sun. What is solar power? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Using heat production production of electricity from solar energy Kasutamine: Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. Solar radiation is used in the installations are divided Radiation concentrating installations; radiation concentration installations. Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad:
...............................................................22 3.1 Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus................................................................................. 22 3.2 Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus.................................................................................... 22 4. Hoone veevarustuse lahendamine.................................................................................................. 23 4.1 hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus.................................................................. 23 5. Kinnistu kanalisatsioon.................................................................................................................. 24 5.1 Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus...................................................................................... 24 5.2 Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaaziga.......24 kokkuvõte...............
vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Kus tasub õhk- vesisoojuspumpa kasutada Õhk-vesisoojuspump sobib hästi põhikütteks uues hoones, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult väike, kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesisoojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib tem0a soojustegur kohe, kui päike välja tuleb. Samuti saate suvise sooja tarbevee väga säästlikult köetud ning Teie pesu- ja tualettruumide põrand on meeldivalt soe. Õhk-vesisoojuspump annab sama hea säästu ka sellises hoones, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on õhk-vesisoojuspump abiks siis, kui Teil on puidu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puiduküttel katlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb Teile oluliselt rohkem vaba aega
Tasapinnaline e. lamekollektor Vaakumtorudega e. vaakumkollektor · ilmastikukindel · torud püüavad rohkem päikesekiiri · suur kandevõime(lumekiht) · hermeetilisuse vähenemisel,tööiga · vertikaalne/horisontaalne lakkab paigaldusvõime · kardab rahet · ilmakaar - lõuna · hajusvalguses efektiivsem Eesti tingimustes alternatiivkütteseade ( sooja tarbevee saamiseks ) Päikese-soojuselektrijaam · Päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. · Jagunevad: -Torn-päikeseelektrijaamad -Rennpeegel-päikeseelektrijaamad -Pöördparaboloidpeegel-elektrijaamad -Tiik-päikeseelektrijaamad -Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Dell ehitas oma Round Rock'i (Austini lähedal, Texase osariik, USA) peakontorite 56-kohalisse autoparklasse 512-st päikesepaneelist koosneva
Päikeseenergia Anette Haidak Kelly Seinpere 11.Klass 2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei · Päikesepatarei ehk päikesepaneel on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. · Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja
· kütte- ja ventilatsioonilahendused ja nende efektiivsus; · energiavarustuse lahendused; · sise- ja väliskliima; · energiaallikas; · vabasoojuste kasutamine, · energia kohapealne tootmine 50. Energiatõhususarv. Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii · _ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks); · _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia; · kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus
(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara
Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Saunad Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Akvedukt Antiik-Roomas laialdaselt kasutusel olnud kunstlik sild või tunnel vee juhtimiseks mägiallikatest ja -järvedest üle orgude ja läbi küngaste inimasulateni. Enamgi kui Vana-Rooma aegadel, on tänapäeval võimatu normaalset elu-olu ette kujutada ilma puhta joogi- ja tarbevee olemasoluta. On ju täiesti iseenesestmõistetav, et vajadusel avate kraani ja saate mugavalt kätte oma joogi- või pesuvee. Akvedukt Aatrium Aatrium oli vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katuses. Aatrium Ø Nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium)
Seda õpetust levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. 14. Miks võib väita et roomas rajati euroopalik õigusteadus? Sest seal oli nn kohtusüsteem. Näiteks: Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all ja neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada ning süüdimõistva otsuse korral said edasi kaevata. 15. Vana-Rooma ehitised. Termid avalikud saunad Akvedukt ehitati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca Maxima- suur äravoolukanal Forum Romanum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist Panteon kõigi jumalate tempel Vesta tempel hoiti rooma kodukolde tuld, hoolitsesid selle eest vestaalid (Via Appia) - tähtsaim tee Roomast lõunasse Hagia Sophia katedral tänapäeva islamiusuliste pühakoda Circus Maximus suur ringrada, kaariku sõidu võistlus
Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Krüselephantiintehnika- Akropol- Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit.Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. Triumfikaar- Termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212216
kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Caracalla termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Aatrium- Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum.
energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks. Energiamärgis - dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima
5 Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2) Küttesüsteem Ruumide küte 8310.3 114.8 Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine 1809.0 25 Ventilatsioonisüsteem1 399.3 5.5 Jahutussüsteem Valgustus 507.1 7.0 Seadmed 1376.3 19.0 Summa (tehnosüsteemide
Colosseum ·Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian. ·Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud. ·223. a-l asendati see kiviga. ·Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 0...
2. SISEKLIIMA JA ENERGIATÕHUSUSE KÜSIMUSED SOOJUSTAMISEL 27 SISEKLIIMA HOONE on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ja on mõeldud inimesele. Hoone võib olla sisekliima tagamisega. ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. 28 14 Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu
jooksul. Joogivee eriti madal väärtustamine Eestis eelmise sajandi teisel poolel on põhjustanud seetõttu ulatusliku kaose, õpetades meie inimesi veega hoolimatult ümber käima ja lausa raiskama. Tallinnas korraldatud uuringutest on selgunud, et korruselamutes tarbevee erikulu ühe elaniku kohta aastas oli lubamatult kõrge: 1996. aastal keskmiselt 230 290 l/el.d; 1997. aastal keskmiselt 180 230 l/el.d; 1998. aastal keskmiselt 160 220 l/el.d; kus l/el.d liitrit ööpäevas elaniku kohta Veearvesti lugemi jälgimine võib muuta perenaise
Hoone loomulik valgustus rahuldab elamutele esitatavad insolatsiooninõuded. 10. Küte ja ventilatsioon Elamu esimesele korrusele on kavandatud põrandaküte, milles soojuskandjaks on vesi. Vajaliku temperatuuriga vesi saadakse süsteemi universaalikatla kaudu. Elamu teise korruse eluruumide kütteks kasutatakse radiaatoreid, kus soojuskandjaks on vesi Teise korruse duŝiruumi põrandasse paigaldatakse elektriküte Sooja tarbevee saamiseks paigaldatakse elamu katlaruumi maht- soojaveeboiler (V=200 l). Elamu on kavandatud loomuliku ventilatsiooniga. Mehhaaniline väljatõmbe- ventilatsioon (väljatõmbe-ventilaator) on planeeritud esimese korruse dusi- ja tualettruumi ning teise korruse duŝiruumi. Kööki paigaldatakse rasvafiltriga köögikubu, mis on ühendatud väljaimeva katusventilaatoriga. Väljatõmmatava õhu kompenseerimiseks paigaldatakse välisseintesse värske õhu juurdevoolu- klapid. 11
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt
TARTU KOLLEDŽ Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Kursusetöö aines „Plaanimine ja teed” Üliõpilane: Sven Liivamägi Juhendaja: Ülo Amor Tartu 2018 PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI II JOONISED Nimetus 1. Detailplaneering 2. Tänava ristlõige 1 3. Tänava ristlõige 2 4. Tänava ristlõige 3 5. Tänava ristlõige 4 2 Sisukord 1. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4 2. Lähteolukord .......................................................................................................................................... 4 3. Planeerimislahendus ...............................................................................................................
Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne. MÕISTED proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. augur-ennustaja Vana-Roomas Janus-väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal pontifex maximus-riigi ülempreester leegion- Rooma sõjaväe peamine väeüksus basileus-keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal...
uhkeldavad elemendid, tornid jms). 5. hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta. 6. garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. 7. kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega. 8. ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva
Samas elektrit tootvad paneelid aga töötavad ka sel ajal probleemideta. Kuigi nad oma nominaalvõimsust ei saavuta võib nendele kindel olla, et mingi koguse elektrit nad on suutelised tootma. Tänu elektrit tootvate paneelide hinnalangusele ja valminud mikrotootja liitumistingimustele, on meil kõigil võimalus toota majapidamisele vajalik energiakogus ise. Soojusenergiat tootvad päikesepaneelid aitavad alandada kulutusi sooja tarbevee tootmisel ja küttesüsteemi toetamisel minimaalselt 30% ulatuses. Juba veebruarist saab sellise paneeli omanik nautida tasuta päikeseenergiat. ELEKTRIENERGIA TARBIMINE Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks, 30% tehnikas ja 31 % vee soojendamiseks. Väga palju elektrit kasutatakse mõttetult. Nii tehastes kui kodudes
1 jaotuskilp koos keskjuhtimisploki ja tariifikellaga, 2 toiteliinid, 3 termoandurid, 4 temperatuuri alandamise juhtliin, 5 elutoa salvestid, 6 magamistoa salvesti, 7 lastetoa salvesti, 8 teine temperatuuri alandamise juhtliin, 9 köögi salvesti, 10 hoiuruumi salvesti, 11 esiku salvesti, 12üleskütmise juhtsignaali ringliin, 13 välistemperatuuri andur Küttevee salvestid Elekterkeskküttes kasutatavad kütteveesalvestid sarnanevad rõhukindlate sooja tarbevee salvestitega. Väikeelamutesse paigaldatavate kütteveesalvestite maht on tavaliselt 700 kuni 2000 liitrit. Suuremate veekoguste salvestamiseks võib ühendada mitu sellist salvestit järjestikku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küttevett soojendatakse salvestis paiknevate elektriliste küttelementidega, mis
juurde viival kergliiklusraja ja sellega ristuva Ämari tee juures. Samuti on ülekäigurajad Ämari põiguga paralleelsel kergliiklusteel, mis ristuvad tänavaga LT4, tupiktänavaga LT6 ja kortermaja parkimisalale viiva teega. 5. Tehnovõrgud 5.1 Veevarustus Ämari aleviku veevarustus baseerub kahel puurkaevul, mis pumpade ja hüdrofoori vahendusel varustavad aleviku elamuid. Planeeritavate pereelamute tarbevee jaoks tuleb laiendada olemasolevat veevarustussüsteemi. Aleviku veevarustusobjektide planeerimisel tuleb arvestada Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja koormusega. 5.2 Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi Ämari alajaama. 5.3 Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Vasalemma valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ämari kanalisatsioonisüsteemi osana tuleb arvestada Kaitseministeeriumi haldusalas olevate
füsioloogiline roll pole nii selge kui teiste halogeenide puhul. Tuntud on bromiidide valikuliselt võimendav mõju pidurdusprotsessidele suuraju koorneutronides. Inimorganismis on Br suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Koevedelikes on broomisisaldus kõrgem kui rakkude sisemuses, suhteliselt rohkem esineb ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganism sisaldab keskmiselt 260 mg Br. 1980-date aastate lõpus levima hakanud seisukoht, mille kohaselt tarbevee osoonimisel tekkivad bromaadid on inimesele ohtlikud juba sisalduse ppb suurusjärgus, on viinud rangete normide kehtestamisele. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel peetakse mürgiseks koguseks 3g, surmavaks üle 35g Br. Seevastu Br lihtainena on väga mürgine ja sööbiv. Äärmiselt ohtlik on broom eriti vedelikuna nahale sattudes (tekivad raskestiparanevad haavandid). Kahjustatud nahka pestakse NaCO lahusega
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani s...
Siit on näha üha enam väärtustamist saastevaba energiatootmise suhtes; päikeseenergia ei saasta õhku süsihappegaasiga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Kõige lihtsam viis päikeseenrgia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum lahendus selleks on kasuvhoone või klaasiga kaetud verandada,selle kõrvalt on olemas ka eriotstarbelisi põrandamaterjale. Elupidamise kohta mõeldud päikesekollektoriga oleks võimalik rahuldada väehmalt poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadustest. päikesepaneelid TUULEENERGIA Tuuleenergia on läbi aegade õnneks juba leidnud laialdast kasutust. Just tuuleveskid olid need, mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka oma liikumiseks tuulelt jõudu said. Tuuleenergia rakendamise hulk on maailmas kiiresti kasvamas. Asi sai hoos sisse 80-ndate alguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
