meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna;
Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutut keskkonda) 7. Mis on taluvusala? Taluvusala ehk ökoamplituud. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus
. - . , , (Maastikuökoloogia) , , - , - . ( ). , , : , , .. - , - . , . . , . - , , . : , , : (),, , , (), , (), , , (, , ) (). , , , , , . - . . () . ( ) , - . (Taluvusala). , , . , . (. - ) , (CO2, H2O , NH4, 4, ) ; , , . 6 CO2 + 6 H2O + Q . -> C6H12O6 + 6 O2 : CH2O . (, ) . . . : . 0° +50°C. 0 . . ., 10°C 20°C ( 15°C), , 15°C; . , . : . : , . ; , , . . : 250 , 250-750 , 750-1250 , 1250 . , .
Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos
2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles organism saab elada (kui teguri väärtus läheb kummaltki poolt üle ääre järgneb hukkumine) Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa (taimede ja seente vaheline sümbioos), levinud Soomes ja Rootsis, näiteks samblik, sipelgad ja lehetäid 2
Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökoniss. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhiniss,_ tegelik e.realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine
isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala · ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim · Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb
_ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökoniss. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhiniss,_ tegelik e.realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt
lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). 4. Mida uurib sünökoloogia - populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. 5. Mida uurib demökoloogia - populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest lähtuvat dünaamikat. 6. Liigi levikut ja arvukust mõjutavad asjaolud - 7. Mis on taluvusala - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 8. Mis on optimaalala - Optimum on ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit - Valgus(Päikesekiirgus - kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused
Abiootilised tingimused: 1. Füüsikalised: · Valgus, päikesekiirgus varustab energiaga, määrab klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitatsioon, · Rõhk oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all.
Süsteem - on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik. Süsteemi mõiste on kasutusel praktiliselt kõigis valdkondades. Zoomass loomne biomass Taastumatu loodusvara - on aine või energiaallikas, mis kasutamise tõttu väheneb ja võib ka otsa saada, kuivõrd seda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda. Taastuv loodusvara - on ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab. Taluvusala(piirid) - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest.
Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus) keskkonnatingimused Biootilised ( elukeskkonna) tingimused: - Teised liigid( kirkjad, parasiidid, konkurendid, mutualistid, saakloomad) - Liigikaaslased(Paaritumispartnerid ja järglased,sotsiaalne rühm) TALUVUSALA: Ökoamplituud teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e
Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad Bioindikaatorid-väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi Nõuded indikaatoritele: Liik peab olema hästi laialt levinud Liik peab olema kergesti äratuntav Selgelt väljendunud sõltuvus keskkonnamõjust Kitsas või kindel taluvusala Liik peab alati reageerima kiirelt ja ühtmoodi!!!
Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C)
isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt, vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on küllalt keerukad, osalt talletub eneria organismidesse, osa hajub ühest toiduahela lülist teise kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e. realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel
seire organismide e bioindikaatorite põhjal, näitavad reostuse tagajärge! Määratakse: mullastiku, vee, õhu omadusi. KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIPRINTSIIBID Nõuded indikaatororganismidele: *Ökoloogilised 1. Säästva arengu printsiip looduse järjepidavuse iseärasused ja keskkonna nõuded teada *Laialt levinud, tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada ohtu. *Kitsas taluvusala antud keskkonnateguri (temp) suhtes Säästev tarbimine *Taastuvad energiaallikad *Elada *reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke meetodid ühtlustatud. tooteid *Tagada jätkusuuteline areng Bioindikaatorid: *samblad, samblikud *veetaimi, 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip
Taimest välja läheb glükoos(kõige lihtsam orgaanilise aine molekul) ainult elusorganismides!! C6H12O6(suhkur) selle teeb valmis taim. Veel läheb välja hapnik. Fotosüntees toimub roheliste taimede kloroplastides. CO2 + H2O ---(nool) C6H12O6 Valguse hul muutub aastaajati ja ööpäeva ringselt. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid. Temperatuur Organismide temp taluvusala on vahemikus 0-50. Kõrgetel temperatuuridel kaovad ensüümid ja valgus enda struktuuri( seda ei saa taastada, nt toores muna keeta). Püsisoojased ja kõigusoojased. Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents, minu suhe loomadega, bakteritega. Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Rõhk. Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi. Tuli
on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringele ja seda kujundavatele teguritele. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Taastumatu loodusvara- loodusvara, mis tekib aeglasemalt kui jõuame tarbida Taastuv loodusvara- loodusvara, mida tekib rohkem kui jõuame ära tarbida Taluvusala (piirid)- taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Teadus(lik) -tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste
looduses. Toksikoloogia haru. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ... +50°C. Optimaalala temperatuuri/sademete jne vahemik, mis tagab kõige soodsamad ja paremad elutingimused. Väikesem kui taluvusala. Ökoamplituud keskkonnateguri määr, mis võimaldab mingi liigi isendeil elada, kasvada ja paljuneda. Piirab liigi eluvõimalusi; igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada.
· määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2.lühipäeva taimed 3.neutraalse päeva taimed(päeva pikkus ei avalda mõju) Temperatuur-mõjutab kasvu ja fotosünteesi. Enamiku organismide taluvusala 0°C ja 50°C vahel. Madala temperatuuri taluvusega on puhkeseisundis eosed ja seemned + samblikud, samblad. Kuumataluvamad aga sinivetikad ja bakterid. Temperatuuritõus 0°-st iga 10°C võrra kiirendab taimede kasvu ~2x(optimaalse t°-ni) Liigid: · püsisoojased(loomad) · kõigusoojased(taimed) Zoogeograafilised seadused: 1. Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2
· määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2.lühipäeva taimed 3.neutraalse päeva taimed(päeva pikkus ei avalda mõju) Temperatuur-mõjutab kasvu ja fotosünteesi. Enamiku organismide taluvusala 0°C ja 50°C vahel. Madala temperatuuri taluvusega on puhkeseisundis eosed ja seemned + samblikud, samblad. Kuumataluvamad aga sinivetikad ja bakterid. Temperatuuritõus 0°-st iga 10°C võrra kiirendab taimede kasvu ~2x(optimaalse t°-ni) Liigid: · püsisoojased(loomad) · kõigusoojased(taimed) Zoogeograafilised seadused: 1. Põhjapoolsed alamliigid on sageli palju kogukamad kui sama liigi lõunapoolsed alamliigid(Bergmanni reegel) 2
· happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud
· Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud
Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. Lämmastikuringe. Veeringe. Taluvusala- toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimum- antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökosüsteemi toodang- aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökonišš- mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Ökosüsteemide muutumine: Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil Tahtmatud:
· Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
• Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud
Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. 67
hindamiseks. Bioindikatsioon keskkonna seisundi ja olude muutumise isel. organismide põhjal. Määratakse: Mullastiku Vee Õhu omadusi (kasut. kõige rohkem) Bioindikaator: Isend Populatsioon Kooslus Organismi bioloogiline, anatoomiline või muu tunnus Nõuded indikaatororganismidele: Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele Analüüsi meetodid ühtlustatud. Bioindikaatoritena võib kasutada: Veetaimi, "maavarade" taimi Veekogude põhjaloomastikku Teatud vetikaliike Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised.
väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elevate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning nävisüsteemi talitluse häireid. DL50 standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- on erinevate keskkonnatingimuste kooosmõju (mitme mõjuri koostoime) Taluvusala (piirid)- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Optimaalala (optimum)- ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. Ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
populatsiooni arvukuseks. · Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid.
fotoperiodismiks.Loomariigis on enamusel liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel kaaastatsükkel.Päevase eluviisiga on sisalik, jänes, metskits jt.Öise eluviisiga on öökull, nahkhiir jt.Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed mais, päevalill, krüsanteem,hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed-vesihein, kaer Temperatuur Enamiku organismide taluvusala: 0C ... +50C Katsetingimustes 200C ... üle +100C. Sinivetikad ja bakterid üle +60 C. Üle +50C vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimileitud.Kõrgel t ensüümid ja valkained denatureeruvad.Üle +200 C lagunevad aminohapped ja nukleotiidid.Madalat t taluvad paremini puhkeseisundis eosed ja seened.Mõned samblad ja samblikud kannatavad kuni 70°C.Negatiivsetel t vesi kristalliseerub.Kõigusoojaste loomade elutegevus sõltub t-st. 10C temp. tõus tõstab nende aktiivsust keskmiselt 2..
Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal (Charles Krebs): Liigi levimisvõime Liigi käitumine Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised) Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2
teised madalamat. Organismide aktiivsuse, arvukuse jne. sõltumist keskkonnatingimustest võib kujutada graafikuna. aktiivsus, populatsiooni tihedus min. maks. tº, mm, atm jne. optimum taluvusala Eksisteerib abiootiliste faktori minimaalne ja maksimaalne kogus, mille juures mingi organism saab eksisteerida. Nende kahe piirkonna vahele jääv ala on optimaalne organismi eluks. Miinimumi ja maksimumi nimetatakse ühe nimetusega pessimum. Sellisel juhul miinimumi nimetatakse alumiseks ja maksimumi ülemiseks pessimumiks. Piirkonda miinimumist maksimumini nimetatakse organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas e. optimaalalas. Mingi
• Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C)
annaabi.ee 
