13,8 Koordinaatvõrgu rist Mobiilimast Seinamärk KK Puittara Sõrestikmast Metalltara Valguspost Tõusuastmetega välistrepp Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnastee kuusk 10 0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga
mand) Gaasitorustik --0--G Lehtpuu Kanalisatsioonitorustik Segamets �K-- ,,---8---./ r,, " ,, ,r-_ Horisontaal -... ..__ Tais-, pool- ja -- 75-- Heinamaa II abihorisontaal Kindlustatud n51v Lehtp,o ha,vik liisik,1 � I I I I I' I' I' I 11 ·: :� Jarsak �",.. ..- " Heinamaa p55sastega [
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad,
Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
(Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana)
kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. PKÜ – Pärandkoosluste kaitse ühing ELF – Eestimaa looduse fond Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu
.........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma niitu, niidu taimestikku ja loomastikku. Üritan ka olla otsekohane ja lisada ka mõned lingid videode vaatamisteks. Üldiseloomustus,elutingimused Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustab peamiselt tihedalt läbipõimunud mitmeaastaste juurte kooslused (kamar), mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel
seda ta ei saanud. Peamiselt Saksa laulud III 1880 Tallinn, 782 esinejat, J. Kappel, Nii Lootuse Selts, Lutheri 10 000 Wirkhaus ilmalikud osalesid heinamaa pealtvaatajat kui ka meeskoorid ja vaimulikud puhkpilliorkester. laulud
kui niidumaadel üles võeti loogu ja rakkes ruunad tilgendasid veest. Näolt higisoola pesid pruunid mehed ja naised heitsid särgi pluusi alt. Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt. Suur heinamaa sai õhtuhakuks saadu, öö levis värsket heinahõngu täis. Üks vaikne värin läbis kõrgeid haabu, kui eemal-kaugel kõuekõmin käis. Luuletus on loodusteemaline. Sisus on räägitud väga palavast suvepäevast, kui tehakse heina. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii ühe- ja kahesilbilisi kui ka kolmesilbisi sõnu. Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile
(Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana)
maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3] Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riikliku
· Igal heinalisel oli alati teine vikat varuks, kui esimene peaks katki või nüriks minema. Heinateo algus · Heinatööd alustati laupäeval. · Heinalistele panid kaasa kalja- ja piimalähker, kala- ja võikarp. · Enne heinategu niideti ka küüniesine, kui küün oli, või lihtsalt kuhjaalune. · Enne heinamaale minekut tuli naistel loomad talitada. · Ühte lähkrisse pandi kali ja teise piim ning enne kella viit hommikul oldi minekuvalmis. · Kui heinamaa oli lähedal, tõi keegi kodustest hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni. Sõnastik
Tsitaadid John Ruskin - Kingi lapsele natuke armastust -- saad selle kuhjaga tagasi. + Epp Petrone -Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Hesiodoson - Maa on kõigi ema. + Arthur Schopenhauer - Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. Willa Cather - Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesi. + Anton Hansen Tammsaare - Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest. Mark Twain - Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. +
Salmikesi HOMMIKURINGISALM "TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi) "TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed) Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga me...
1.2. PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT TOIDUTOOTMINE TOIDUKAUPADE VOOD MAAILMAS Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Omatarbeline Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma loomade kasvatamine tarbeks. müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp2011...
silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil mutt ja mulla 22. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha? hunnik 23. Kukub, kukub, aga maha ei kuku? kägu 24. Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse? lammas 25. Tõsta jõuab, visata ei jõua? sulg 26. Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt? ukse käepide
Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel Kasutatud luuletused Külm Hommik Üks märtsihommik udune Nõmm Kevade lähenemine Mets kohas... Sügis Mina ja sina Öösse ära kadus
Kose Gümnaasium Tiiu-Maarja Kink 11A 2007 OTSIMINE Kui see maailm on su meeltele avatud siis ole valmis kaitsma mind kõige eest, millel kuradi hind. On see siis palju palutud? Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõ...
1) Miks võib impressionismi vaadelda realismi edasiarendamises? Sest see on realismijärgne kunstivool. Seoses realism ja fotograafiaga kadus vajadus kujutada objekte ülima täpsusega 2) Mida uut tõi kunstis kaasa impressionism? esemeid hakati maalima nii nagu neid nähti. Kujutatakse kõike valguse ja õhu kaudu. Loobuti selgetest piirjoontest ja mustadest varjudest. Peamiseks motiiviks kujunes maastik. 3) Kuidas tekkis rühm kunstnikke e impressioniste? Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida näeb, ja 1890-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet järgima rangemalt kui Courbet ise. 1874.a. jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. 4) Tähtsamad impressionistid ja tööd? Claude Monet ,, Impressioon. Tõusev päike" Auguste Renoir ,,Terrassil" Edgar Degas ,,Tantsutund" Camille Pissarro ,, Alfred Sisley ,, Heinamaa" 5) Millistes eesti kunstnike töödes ava...
Unenäos ja ilmsi Ühel õhtul ma istusin laua taga. Mõtlesin oma mõtteid ja veel helendasid ainult aknaklaasid. Vaatasin möödaminevaid inimesi. Neil kõigil oli kuhugi kiire. Minul aga oli aega küllaga. Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle," laususin viimaks. Nii suikusin ma unne, meel nii hale. Nägin unenäos ,et istusin aias ning vaatlesin teisi lapsi kaugel mängimas. Neil oli sama lõbus kui minul toona, väikese lapsena . Ma tahtsin samuti minna kodust kaugemale. Mul oli kurblik, aga siiski hää. Otsustasingi minna teiste juurde mängima. Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunu...
Enam ei ela ka mitu põlvkonda ühe katuse alla koos, noored tahavad võimalikult ruttu kodunt minema saada. Puudub see õige kodusoojus ja perekonna ühtsus, minu arvates selle tõttu lagunevad ka paljud tänapäeva perekonnad. Oskar Lutsu ,,Kevades" oli tüüpiline vanema aja perekond, kus kodusoojus ja armastus oli au sees. Kui Teele ja Arno koos kodu poole läksid rääkis Arno igatsevalt kodust. Teele küsimusele, mis Arno seal kodus siis nii väga ootab, vastas Arno, et seal on heinamaa, soojus ja päikesepaiste. Sellest võib järeldada, et Arno armastas kõike, mis ta kodutalu juures oli ja seal tundis ta end kõige paremini. Vastupidise näite võib tuua suhteliselt uuest filmist ,,Lahkuminek", kus noor paar ei suuda koos ühes korteris elada, aga mõlemad keelduvad sellest korterist lahkumast, sest nad on selle kujundamisele liiga palju raha ja aega pannud. Aegade arenedes on peremudelid ning kodud palju muutunud ja mitte just paremuse poole.
Luuleanalüüs ,,Poeedirahu" Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus", ,,Väsinud ränduri rahu" ja ,,Vedeledes diivanil", sest need luuletused kirjeldavad minu meelest kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab...
Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtust...
jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist hiljem pannakse nad koos rühmasulgu kus nad on kuni võõrutamiseni Talledel on kas jootmine või imetamine Paaritada võib ka 10 kuu vanuselt sokk on kastreeritud sikk ehk kastreeritud isaskits Kitsedel heinamaa kõrgus 8-15 cm lammastel 4-8 cm , Elektriaia kõrgus on 90-100 cm . Võidaks kasutada ka võrkaedu.
märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. ,,Kuristik rukkis". Jerome David Salinger 13. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Johann Wolfgang Goethe 14. Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Karl Ristikivi 15. Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub. Mati Unt 16. Informatsioon on vabaduse eeltingimus. Mihhail Lotman 17. Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Epp Petrone 18. ,,Tempora mutantur, nos et mutamur in Illis" (,,Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega") Lothar I 19. ,,Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda." 20. "Sa ei suuda mitte kedagi päris õigesti mõista, enne kui vaatad asjadele tema seisukohast" (Harper Lee "Tappa laulurästast") 21. 9) Parem vaikus kui tühjad sõnad - Pythagoras 22. 6
pika aja jooksul rabaks, sest siis saab antud kooslus ainult sademetest vett. · Kui põhjavee liikuvus on piiratud mingil põhjusel, siis muutub madalsoo turvas hapniku-, vee- ja toitainetevaesemaks ning taimed võivad hukkuda. · Kui taimed hukkuvad, siis kaovad ära ka soos elavate lindude pesad. Näiteks Soo-loorkull ehitab oma pesa kõrgesse rohtu, madalatesse põõsastesse või pilliroosse. · Kui inimesed kuivendavad madalsoid, siis tekivad harimiskõlblik põllumaa ning heinamaa. Soo-loorkull Osakaal Eesti looduses Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Eestis rajati esimene sookaitseala 1937. aastal Ratva rabasse. Eestis on kaitse all 171 139 hektarit soid. Madalsoodele sai hukatuslikuks metsa ja põllumajanduskuivendus. Kõige olulisem taastada mitte rabasid, vaid just enim kannatanud madal ja siirdesoo elupaiku. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, seovad 2530%
Ligi 97% on põlised islandlased. 5) Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani rühma. 6) Iive on väike, kuid positiivne. 7) Töötuid on praegu ligikaudu 4% ning see langeb. Majandus Islandi majandus põhineb kalandusel ja odaval energial Viimastel kümnenditel ergutab riik majanduse mitmekesisust, erit kõrgtehnoloogiasektoris. Põllumajandus Haritavat maad on vaid 1% riigiterritooriumist. Heinamaa ja karjamaad moodustavad üle 20% Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne Põhiharu on loomakasvatus eelkõige loomakasvatus Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju kurk, tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju. Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega. Järjest rohkem areneb taluturism Kalandus
Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas.
rohkem soiku ja suhteliselt suur pettumus olid Andresele tema esimesed tütred. Ta lootis saada nimelt talule uut pärijat- poisslast. Andrese talul oli ka needus peal, tal surid pidevalt loomad ära, loomulikult ei olnud veterinaaria tol ajal väga heal tasemel ja ei saanud seda ka vältida. Kui inimese elus juhtub väga palju halba ja kõik on negatiivne siis inimesel tekib depressioon. Andresel justkui ei olekski see piin katkenud, koguaeg juhtus midagi, küll Pearu ujutas heinamaa üle, lõhkus aedu või lasi koera maha. Pearuga niimoodi kakeldes ja võisteldes hakkas Andres vaikselt vastase moodi muutuma- kasutas alatuid trikke. Pearule tundus kõik väga kergelt kätte tulevat, ta oli tihti kõrtsis joomas ja väga harva tegi ise rasket tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli. Tihti ei hoolinud Pearu millestki, eriti siis, kui ta alkoholi
Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt ära aurata või ära voolata. Ø Vältida madalsoo kuivendamist põllumaa või heinamaa tegemiseks. Ø Globaalsemad probleemid, mida tuleks vähendada/aeglustada on õhusaaste ja kliima soojenemine. Tingimuste muutumisel Ø Puhta vee säilitusalad vähenevad. Ø Hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on aastatepikkuse protsesskäigus talletunud Ø Taime- ja loomaliikide elupaik hävineb Ø Hävineb pikaajaline majandustulu kogu inimkonnale: marjad- seened, turvas Ø Soode pindala väheneb Ø Soo kuivab kokku Madalsood Eesti looduses Ø Truu, Kurm, Veber,
39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52
17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada
Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad võrsed on täpselt ühesugused. Sel ajal võib ta segi minna vaid konna-osjaga, kuid temal oli ju palju rohkem hambaid. Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma. Aasosi (Equisetum pratense) heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk Aasosi kasvab enamasti niiskematel ja varjukamatel kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam
Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, karjamaa, heinamaa kasutusõigus Linna valitses raad, suurus sõltus linna suurusest Korraga ametis pooled rae liikmed Rael kõrgeim kohtuvõim Linn sekkus kodaniku isikliku ellu, et panna piir priiskamisele: pulmade suurus sõltus kaasavara suurusest, mis riideid võib mingi seisus kanda jne Käsitöö ja kaubandus Käsitöö osatähtsus väiksem kui teistes Lääne-Euroopa linnades käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis.....
.. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Asukohaskeemid (Meegomäe küla) (Minu kodukant lähemalt) 3 Ala piiritlemine Elukohaks on mul Meegomäe küla ja ala piiritleksin nii: Põhjast piiritleb ala minu jaoks mets, kuna tavaliselt liigun autoga mööda autoteed. Lõunast piiritleb ala heinamaa , kuna ma lõuna poole väga ei satu lõppeb minu koduala heinamaaga. Idast piiritleb ala Kose-Käbli maantee, mida mööda sõidan linna. Läänest piiritleb ala mets. Elanikke on külas 2011 aasta seisuga 373. Tegemist on suvilate piirkonnaga, kuid paljud on ehitanud oma suvilad püsielumajadeks. Suviti elab Meegomäe külas rohkem rahvast, kuna lisaks elumajadele on siin ka palju suvilaid. 4 Meegomäe kirjeldus
Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas. 1. Mis ametit pidas Kiire isa? rätsepp 2. Mitu õuna andis Kiir Tootsile nime ütlemise eest? 6 3. Mida tähendab "lati pats" Tootsi arvates? õige magus 4. Mida nägi Toots unes, kui ta veini jõi? on kesaväljal ja hoiab sigu 5
positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõlema esitus on niivõrd meloodiline ning liuglev. Täielikult nauditav ja meeshääle madalaid ja romantilisi viise kuulates tuleb kananahk ihule. Eriti veel kui meil hetkel on käimas küllaltki külm ning märg aastaaeg, on laulu sisse elamine eriliselt kerge ning lummav
Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus. Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=(soetushind-hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates 20. Tänapäevaste külmlautade ehitus Eestis, nende positiivne ja negatiivne
6 2- x 18 x 21-x Lahendus: Valemid, mida lihtsustamisel kasutati: 1 a n ; ( ab ) = a n bn ; ( a n ) = a n m n m a - n = n ; a m+ n = a m a Vastus: Avaldise väärtus ei sõltu x väärtusest, lihtsustatud avaldises x puudub. Vastus on 2. 2. (10p) Ühistu maast 80% on põldude all ja 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on heinamaa. Mitu hektarit on ühistul heinamaad ja mitu protsenti see moodustab ühistu kogu maast? Lahendus: Kogu ühistu maa (põllud, metsad, heinamaad) on 100% ehk seda olgu x ha. 80% maast on põldude all ehk 0,8x ha. 51 ha on metsa. Mitte põllumaast 15% on heinamaa ehk mittepõllumaad on 0,2x ha ja 15% sellest on 0,2x * 0,15 = 0,03x ha. Kuna ühistu maa koosneb põllumaast, metsast ja heinamaast, siis saame koostada võrrandi: 0,8x + 51 + 0,03x = x
eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
Eriti suured olid muutused Lõuna-Eestis. Kruntimine Kruntimine toimus 19 sajandi keskpaigas, mõisate kaupa ja erinevates mõisates erinevatel aegadel. Põhjusteks olid: saavutada efektiivsem maakasutus ja luua võimalus maid müüa. Kruntimisega koondati iga talu põllumaad, mis seni olid lappide ja ribadena laiali, ühte terviklikku kogumisse, kuhu pidi kuuluma ka taluõu. Võimaluse korral liideti põldudega ka muid kõlvikuid, karjamaa, heinamaa ja mets. Et osa maid asus külast kaugel,polnud alati võimalik terviklikku krunti moodustada. Nii sai enamik talusid peale krundi keskse osa ka mitu lahustükki. Hõredama asustusega aladel, kus talukrundid moodustusid olemasolevate taluõuede ümber, ei olnud külade kujus suuri muutusi. Tihedma asustusega ja suuremate külade puhul olid muutused küla planeeringus suured. Osa taluõuesid viidi külast välja uuele krundile. Veeti ümber olemasolevaid hooneid või ehitati uued
Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-Egiptuses kasutati mett kookide, küpsiste ja muude roogade magustamiseks. Vanas-Egiptuses ja Lähis-Ida rahvaste hulgas kasutati mett ka surnute palsameerimiseks. Mett ohverdati Egiptuse viljakus jumalale. Iidses Indias kasutati mett ravimina, seda kinnitavad Veds'e ja Ayurveda tekstid, mis mõlemad on koostatud 4000 aastat tagasi. Gaius Plinius Secundus Rooma loodusteadlane kirjutas oma raamatus "Loodusteaduse
jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama
tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5) Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad, kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis.
Kristjan Jaak Peterson Referaat Sisukord Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. ...
Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas.
hirmsasti kärgatab: ilusa lõhnaga mirdike nõnda on jooksmas laulu vilusas kaljuorus ilus tuline oja ei või õitseda kauniste: Kas siis meie maa keel, Nii kui valguse allikas mis kui tasa ojake seisab austet laulja oma ilu ei tundes oma vendade keske'ella Heinamaa läbi, sinise Kärgatab pikne, taeva kullases tules ja metsad on vait: rahuga on jookslemas, laulja on tõstamas ega toreda häälega, oma hääle, valamas oma rammu tundes suusta laulu kaste, taeva müristamisega ja tema ümber kui meri on hüüdmas: vait kui mere kaljud Kas siis selle maa keel
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore pe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
