Keskkonnakaitse kokkuvõte (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Loodus - Keskkonnakaitse ja säästev areng

3 HALB

Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks , mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust.
Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid , mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.
Ülesanded –

Reostuse ennetamine ja vältimine,

Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse,

Keskkonnapoliitika teostamine ,

Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine.
Looduskaitse – tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
Roheline elamisviis – elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult e tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja püsikestvuse saavutamise.

Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid .
Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise.
Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele.

Säästev areng – areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele.
Säästva arengu põhiprobleem – kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel.
Säästva arengu printiibid:

Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena
Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast
Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal poliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest
Loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust
Tähelepanu pööramine keskkonna kahjustuste tekkimisele mitte tagajärgede likvideerimisele
Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel
Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea

Ökoloogia – loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.
5 etappi:

Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel.
Geograafiliste avastamiste periood, renesanss .
Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus.
Süsteemne konseptsioon , elus ja eluta looduse koosmõju.
Kaasaegne periood – biokeskne suund.

Keskkonnaökoloogia:

Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele,
Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele,
Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele.

Ökoloogiat on mõjutanud:

Loodusõpetus,
Rahvastiku uurimused,
Põllumajandus,
Kalandus ,
Meditsiin.

Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
Kooslus – mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
Ökosfäär – globaalne mmõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku.

Autökoloogia – isendite tasand,
Demökoloogia – populatsiooni tasand,
Sünökoloogia – koosluse tasand.

Liigi arvukust ja levikut mõjutavad asjaolud :

Liigi levimisvõime,
Liigi käitumine,
Abiootilised tingimused,
Biootilised tingimused,
Antropoloogsed tingimused.

Abiootilised tingimused:

Füüsikalised:

Valgus, päikesekiirgus – varustab energiaga, määrab klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed.
Temperatuur – enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri.
Gravitatsioon,
Rõhk – oluline lindude puhul, erinevatel kõrgustel ja rõhkudel lendamisel. Ka süvamere loomastik on kõrge rõhu all.
Muld – maakoore pindmine osa, kus on organailise aine jääänused, kasvavate taimede ja loomade eritised , huumus.
Tuli – olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaanid, kulutuli), hävitab kahjurputukaid.
Vesi – taim kasutab vett fotosünteesiks, transpiratsiooniks, toitainete omastamiseks pinnasest , seemnete levitamiseks. Rakkude elutegevus toimub vesilahustes.
Hoovused.

Keemilised:

Niiskus,
Atmosfääri gaasid,
Soolsus – ookeanides 3,5%, soolajärvedes, Surnumeres > ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon , kõrbestumine, põhjaveevarude ammendumine , maade sooldumine .
Abinõud – vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata , toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine )

Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine , kõrbestumine

Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad), metsade taandumine, tööstus, erosioon.
Abinõud – metsade istutamine , kaitseribade rajamine, segaviljelusmeetodid, organailised väetised.

Metsade hävitamine:

Tagajärjed – kliimamuutused , kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi.

Abinõud – troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine.

Kliimamuutused - Hapestumine , osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid
Ökoloogilised tehnoloogiad – kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimise nähtust või kahjustavad olemasolevaid ökosüsteemis väljakujunenud tasakaalu võimalikult väheses ulatuses.

Põhumaja
Savimaja – odavam, loomulikud vormid, lihtne ehitusviis, materjalid lähistelt, vähene energiakulu , vastupidav
Passivmaja – hästi soojustatud , õhutihe, ilma külmasildadeta, päikeseenergia passivne kasutamine, minimaalsed soojuskaod ja energiakulud
Kargomaja
Elektriautod

Energia – skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Saadakse:

Kütuste põletamisel
Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes
Tuumaenergiat kasutades
Päikeseenergiat kogudes ja kasutades

Allikad:

Taastuvad – bimass, hüdro-, tuuleenergia , päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia
Taastumatud – nafa , turvas, süsi, uraan

Tootmisega seotud probleemid:

Energiavarude ammendumine
Heitmete kaasnemine
Süsinikdioksiidi emissioon
Kasvuhoone ilmingute tugevnemine
Mulla ja vee hapestumine
Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht
Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine
Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades

Suurimad tarbijad:

Transport
Tööstus
Kodumajapidamine
Teenindamine
Põllumajandus

Lahendus:

Alternatiivsete energiaallikate kasutamine
Majade soojusisolatsiooni parandamine
Ökoloogiline ehitus
Tarbimisharjumuste muutmine
Hea planeerimine , vältida suure energiatarbega ehitisi
Energiatõhususe suurendamine

Uued energiaallikad:

Bioütteenergia – biomassi põletamisel tekkiv energia (puit, sõnnik, pilliroog, jäätmed)
Päikeseenergia – päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal
Tuuleenergia – tuule liikumisenergia muudetakse elektriks
Geotermiline energia – peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores
Hüdroenergia – vee potentsiaalne või kineetiline energia
Vesinikuenergia – kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades
Termotuumaenergia – peaaegu ammendamatu
Merevee energia – tõusu-mõõna generaatorid , merelaine energia

Õhk – maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus - ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu.
Probleemid:

Hapestumine – panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus.
Osoonikihi lagunemine – ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks. Sageneb nahavähi ja melanoomi esinemine, halli kae esinemine.
Kasvuhoonegaasid – hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus.

Kasvuhoonefekti mõju keskkonnale:

Soojenemine
Veetaseme tõus
Muutused taimkatte vööndilisuses
Taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik
Mineralisatsiooni kiirenemine
Sademete jaotuse muutus
Aurumõju kasv – soostumine
Mõju tervisele (lämmastikoksiid, vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskestade ärritust ja turseid)

Saasteained õhus:

Looduslikud

Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm
Tolm pinnase erosiooni tagajärjel
Merevee soolade osakesed
Metsa- ja stepi tuleahjudest põhjustatud sudu
Vulkaanilise päritoluga gaasid

Antropogeensed

Primaarsed – samal kujul, mis nad õhku paisati
Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena.

Puhastusmeetodid :

Tolmu ja gaaside eraldamine

Sadestamine raskusjõu mõjul
Sadestamine inertsijõudude mõjul
Filtrimine
Märgpuhastus
Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul

Gaaside eraldamine

Absorptsioon – aine siirdub gaasilisest vedelasse
Adsorptsioon – aine siirdub gaasilisest tahkesse
Põletus ja katalüütiline töötlus

Teised

Kondenseerimine
Biofiltratsioon
Osoneerimine, biokeemilised , fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid

Veeprobleemid:

Pinnaveed on saastunud
Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt
Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara
Eutrofeerumine

Lahendused:

Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine
Vee reostuse vähendamine
Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks
Merevee kasutamine (magestamine)
Jäämägede teisaldamine

Reovee probleemid:

Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist
Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist
Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke
reovee hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, temperatuur tõuseb, pH muutub, vesi haiseb

Veepuhastusprotsess:

Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid,

Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid,

Veele lisatakse kemikaali ja selgitatakse,

Vesi läbib aktiivsöe ja kiirfiltrid, mis eemaldab lubamatud ühendid,

Vesi desinfitseeritakse kloori abil
Pinnavee töötlemine:

Setitamine, filtrimine, desinfitseerimine
Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile

Eutrofeerumine – taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg
Põhjused:

Muldade erosioon
Reovee juhtimine veekogudesse
Liigne väetamine
Maaparandus valgalal

Tunnused:

Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus
Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid
Vee läbipaistvuse vähenemine
Hapnikuvaegus või täieli hapnikukadu sügavais veekihtides
Põhjasetete mudastumine

Reostus pärineb:

Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted
Hajureostus – põllu-, metsamajandus , kaevandus, prügimäed

Veepuhastusmeetodid :

Füüsikalis- mehaaniline (I) – lahustumatute võõriste eemaldaamine reoveest füüsikaliste võtetega
Füüsikalis-keemiline (II,III) – lahust7unud ained seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja
Bioloogiline (II,III) – orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
Looduslähedased meetodid – biotiigid, märgalad, tegismärgalad
Aktiivmuda
Biokileprotsess
Pinnasesse juhtimise meetod
Anaeroobsed protsessid

Reostuskoormuse vähendamine:

Vee keemiline töötlemine
Veekogu aereerimine
Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine
Põhjamuda eemaldamine
Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada

Vees sisalduvad kahjulikud ained:

Allumiinium
Elavhõbe
Arseen
Ammoonium
Fluoriidid
Süsiniktetraoksiid
Kaadmium
Kloorfenoolid
Kroom (kolmevalentne-vajalik, kuuevalentne-mürgine)
Vask, plii, seleen , mangaan
Nitriidid

Märgalade tähtsus (Ramsari konventsioon ):

Magevee ressursi säilitamine
Vee kvaliteedi hoidmine
Looduse mitmekesisuse kaitsmine
Üleujutuste kontrollimine
Pikk veeviibeaeg – soodustab isepuhastusprotsesse

Toksikoloogia – kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest.
Toksilisust mõjutavad tegurid:

Aine keemiline koostis
Organismi sattunud aine hulk
Aine liikumine kudedes
Ekspositsiooni kestvus
Organismi individuaalsed omadused

Toksilisuse testimine :

Akuutne ja subkrooniline toksilisus
Kantserogeensus
Toime sigivusele
Toime lootearengule (teratogeensus)
Tooime hingamiselunditele
Toime nahale ja silmadele

Ohtlike ainete käitlusmeetodid:

Õlijäätmed – põletamine/õli taastamine
Lahustijäätmed – põletamine/ destilleerimine
Värvi-, lakijäätmed, liimijäätmed – põletus
Kontsentreeritud happe või aluse jäätmied – märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks
Kaadmium, raskmetallid – keemiline töötlemine, vastav prügila, pikaajaline ladustamine
Elavhõbe – taastamine destillatsioonil, vastav prügila
Tsüaniid – pikaajaline ladustamine
Pestitsiidid – põletus/pikaajaline ladustamine

Ohtlikud jäätmed – inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda.
Kahjulik toime:

Plahvatusohtlikud ained – tundlikud kuumusele, leegile, hõõrdele, löökidele
Oksüdeerivad ained – vallandavad eksotervilise reaktsiooni
Tuleohtlikud vedelad ained – võivad iseenesest kuumeneda
Kergesti süttivad tahked ained
Ärritavad mittesööbivad ained
Ained, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaugu on kahjulikud
Mürgised ained, mis võivad põhjustada surma või kroonilisi tervisehäireid

Liigitus tootmise ja kasutamise põhimõttel:

Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkivad jäätmed.
Segamajandusjäätmed – kauplustest, büroodest, toitlustus- ja õppesutustest ning üldise heakorra tagamisel tekivad jäätmed.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Püsijäätmed – materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust – klaas, keraamika , tellised.
Tööstusjäätmed – tööstuses, põllumajanduses, metsatööstuses, kaevandustes ja muus tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutata ära samas tootmistsüklis.
Ohtlikud jäätmed – jäätmied, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste organismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda ning vara.
Erijäätmed – jäätmed, mille kogumine, transport ja kätlus vajab erimeetmeid.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed – jäätmed, mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, mida asutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks, mida kasutatakse pingel mitte üle 1000V vahelduvvooluga ja mitte üle 1500V alalisvooluga.

Liigitus koostise alusel:

Orgaanilised jäätmed - tavajäätmed
Mineraalsed jäätmed - püsijäätmed
Radioaktiivsed jäätmed – tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega.

Liigitus kasutusviisi alusel:

Taaskasutatavad jäätmed
Põletatavad jäätmed
Kompostitavad jäätmed
Prügilasse ladestatavad jäätmed

Biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, paber, papp)
Jäätmekäitlusmeetmed:

Jäätmetekke vältimine
Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine
Jäätmete taaskasutamise laiendamine
Jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine
Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine

Jäätmemajandus – säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust.
Jäätmekäitlus:

Jäätmete teke

Sorteerimine

Kogumine

Vedu

Töötlemine

Lõppsadestus
Jäätmete lõpp-käitlemise viisid:

Mehaanilised meetodid – ladustamine prügilasse
Termilised meetodid - põletamine
Bioloogilised meetodid – kompostimine, anaeroobne lagundamine
Keemilised meetodid

Jäätmekäitluse tõhustamiseks:

Vähendada jäätmekoguseid
Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid
Organiseerida ohtlike jäätmete koguist ja transporti
Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine
Uuemate tehnoloogiate rakendamine, vanade meeldetuletamine
Toote välimuse, kuju, pakendi muutmine
Toksilise tooraine asendsmine vähem ohtlikega

Keskkonnapoliitilised meetmed:

Keskonnanormatiivid ja – standardid – kehtestatakse lähtudes inimese tervisest ja eluslooduse kaitse vajaduses, piirinõuded saasteallikatele, keskkonna kvaliteedinõuded
Maksud ja hüvitised – kui paiksetest saasteallikatest välisõhku, vette või pinnasesse viidavad kogused on suuremad kui lubatud, inimesele või looduskeskkonnale kahjulikud, isikud, kes paigutavad jäätmed selleks mitteettenähtud kohtadesse
Toetused ja maksusoodustused
Saastelubade kaubandus – kehtestatud heitee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta

Keskkonnakaitse edukuse eeldused:

Keskkonnaseisundi hindamine
Info olemasolu
Kättesaadavus
Rahva aktiivne toetus

HELCOM e Läänemere merekeskonna kaitse komisjon – Läänemere merekeskkonna kaitse konvenktsioon – Eesti, Taani, Soome, Saksmaa , Läti, Ledu, Poola, Venemaa, Rootsi, Euroopa Komisjon. Eesti liitus 22.01.1992
Põhiprintsiibid ja kohustused:

Võetakse tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tarvilikud meetmed, et saavutada Läänemere ökosüsteemi taastumine ja stabiilsus
Võetakse tarvidusele kõik ennetavad meetmed
Edendatakse parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat
Rakendatakse saastaja maksab põhimõtet
Kindlustatakse, et Läänemere seire ja reostuskoormuse määramine oleks vajalikul teadulikul tasemel
Antakse oma parim, et käesoleva konventsiooni täitmine ei põhjustas reostust väljaspool Läänemere piirkonda

Keskkonnamaksude eesmärgid:

Mõjutada tootjaid ja tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult
Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket
Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel

Keskkonnamaksud :

Saastetasud – saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse
Ressursitasud – maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus
Energiamaksud – kütuse-, elektriaktsiis
Transpordimaksud – raskeveokimaks , sõidukite registreerimine
Saastekvootidega kauplemine
Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele

Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja:

Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta
Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande
Maksma regulaarselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest

Keskkonnajuhtimissüsteem on mõeldud organisatsioonide keskonnategevuse:

Tulemuslikkuse hindamiseks
Parandamiseks
Avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks

Ökomärgis – vabatahtlikkuse alusel taotlsetav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.
Ökomärgiste eesmärk:

Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale
Loodusvarade tõhusam kasutamine
Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine
Turu mõjutamine keskkonnahoidlikkuse suunas
Märgi omamine vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive

Keskkonnamärgiseid:

Ökomärk
Rohline Energia
Mahemärk
Roheline võti
Põhjamaade roheline luik
Saksa roheline punkt
Soome firma roheline luik

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 154 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

154 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enelyy123 Õppematerjali autor

Keskkonnakaitse ja säästev areng kogu materjali kokkuvõte.

atmosfääri kaitse energiakasutus globaalprobleemid jäätmekäitlus keskkonnapoliitika märgalad ohtlikud ained säästev areng ökoloogia keskkonnategurid

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,

Keskkonna õpetus

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Ökoloogia kordamisküsimuste vastused

69. Tegevused säästva arengu saavutamiseks 70. EL suunad säästva arengu tagamiseks 71. Säästev Eesti eesmärgid (kirjelda neid) 72. Säästva arengu põhiprintsiibid Eestis Keskonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 73. Nimeta peamised keskkonnapoliitika eesmärgid 74. Millised on keskkonnakorralduse abinõud? 75. Mis on keskkonnaauditeerimine? 76. Mida tähendab igaüheõigus? 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk?

Bioloogia

doc

Keskkonnakaitse teooria

1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse jär

Ökoloogia

doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad

Jäätmekäitlus

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksamiks

Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on praeguse põ

Keskkonnakaitse ja säästev areng