NASA materjalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 Metaan Aerosoolid. 1998 Kyoto protokoll NASA: Kliima ajamasin Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine National geographic
Globaalprobleemid on küll üleilmsed, kuid lahendada saab neid üksnes paikkonniti tegutsedes. Rahvusvaheliselt on asutud üha aktiivsemalt otsima globaalprobleemide vastu võitlemise võimalusi. On toimunud hulk olulisi üritusi, et leida lahendusi maakera halvenevale tervisele. Näiteks võeti 1992. aastal Rio de Janeiros vastu Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks, et kujundada keskonnasäästlikumat majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Jaapanis Kyoto linnas võeti 1997. aasta detsembris vastu Kyoto protokoll, millega on nõustunud ligikaudu kolmandik maailma riikidest, et vähendada globaalset soojenemist ning hoida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemal. Kyoto protokoll kehtib 2012. aasta lõpuni. Ka hiljem on paljude riikide esindajad mitmeid kordi kokku saanud, et keskkonnateemat arutada. Üks sellistest üritustest oli 2009.a
- tugev kohustuste pakett kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks arenenud riikide, sealhulgas USA poolt; - finantskokkulepe arengumaade toetamiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel ja kliimamuutusega kohanemisel. Tuleb rõhutada, et Kopenhaageni kliimaläbirääkimised toimuvad kahes paralleelses tsüklis: esimeses arutavad 194 ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni liikmesriiki pikaajalisi koostegevusi kliimamuutusega võitlemisel; teises arutavad 184 Kyoto protokolli liiget (nende hulka ei kuulu USA) konkreetseid tööstusriikide emissiooni vähendamise kohustusi pärast aastat 2012. EL jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse. Leping tuleks ka poolte poolt varakult ratifitseerida, et see saaks jõustuda enne 1
Kopenhaageni kliimakonverents Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks on välja töötada 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli järglane. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi -- süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................
Järelikult peavad Lisa I konventsiooniosalised (arenenud riigid) võtma enda peale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgedega võitlemiseks. Konventsiooniosalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks. 11. detsembril 1997. aastal võeti Jaapanis Kyotos kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. See konventsiooni rakendusakt mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja on kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe, mis kunagi vastu võetud. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002. aastal (RT II 2002, 26, 111, RT I 2004, 43, 298) Kyoto protokolli eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Lisa I riikide seas aastatel 2008-2012 5% võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta)
külastus. Majutus jaapani traditsioonilises 3*** hotellis, kus magatakse põrdandal ja jaapanipärane õhtusöök. Nikko 4.päev Nikko-Nagano Hommikusöök. Poolepäevane bussisõit Naganosse, tee peal vaatamisväärsuste külastus. Naganos vaba aeg linna peal ja hiljem kuumad allikad loodusekeskel, majutus 4**** SPAhotellis, kus võimalik nautida protsetuure. Õhtusöök. 5.päev Nagano-Kyoto Hommikusöök. Bussisõit Kyotosse, kuhu jõutakse lõunapaiku. Kogupäevaekskursioon Kyoto: templite külastus, seal hulgas ka Kiyomizu tempel- vapustavate puitnikerdustega pühamukompleks vaatega Kyotole, kimono-show geishade esituses, vaba aeg jaapanistiilis aias ja õhtune kesklinn. Majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. Kiyomizu 6.päev Kyoto-Osaka-Nara Hommikusöök, tunnine bussisõit Osakasse. Osaka keisripalee külastus, mis on küll rekonstruktsioon ,kuid tõetruu. Paleed ümbritseb ilus aed, mis kevaditi on täis roosasid kirsiõisi
POOLA 9,53 0,15 0,03 SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 1992. aastal Rio de Janeiros maailma keskkonnaekspertide ja ministrite tippkohtumisel võeti vastu kliimamuutuste raamkonventsioon. Sellega on liitunud ka Eesti Vabariik. Selle peamisteks eesmärkideks on globaalse kliima kaitsmine, kusjuures arenenud riigid peaksid seda juhtima. Kyoto lepe võeti vastu COPi poolt 1997. aastal Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette võtta. Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist aastaks 2010 15% võrra Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni 3.14. detsembrini 2007 Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis
Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste suurenevast teadlikkusest. Looduskaitsjatele avaldavad tugevat vastupanu konservatiivid, kelle arvates ei ole nii aktiivne keskkonnakaitse mõttekas. Kyoto protokolli ebaedu peamiseks põhjuseks ongi see, et
- ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu; - majanduse kasvu lõplikku suurust; - on üks võimalikke arengustsenaariume. 6. Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel): - haigused ja tervis, väikelaste suremus;
Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga liitunud 187 ning suurimaks probleemiks loetakse seda, et senini ei ole seda ratifitseerinud Hiina ja USA, kuna just nemad on maailma juhtivaimad tööstusriigid. Suurriigid ei hooli sellest, et nende kasumi taga panevad just nemad ohtu meie ilmastiku, mis lõppude lõpuks siiski ohustab meie ühist inimkonda.
2. Kasutatakse suhteliselt väikest arvu taimi.Iga kivi ja iga taim on valitud selle järgi, milline on tema panus üldisesse kujundusse mitte individuaalsete omaduste poolest 3. Tervikut hoitakse täiuslikult korras. Lehtede koristamine, liiva või kruusa riisumine, taimede hooldus. Teinekord jäetakse just dekoratiivsuse pärast sügisesed vahtralehed või õielehed samblale maha. 4 Sügis Ryogin-an`is, Koht: Kyoto, Jaapan, Kes tegi: Shigemori Mirei (1896-1975), Millal:1964, Fotograaf: Damian Douxchamps 5 Kinkaku-ji, Kyoto, Jaapan 6 Sammal ja graniitplaadid Abti Aed 7 Zen-aed Tofuku-ji templis, Kyoto`s, Jaapanis. Kivi-kauss, Koht: Ritsurin Garden, Takamatsu, Jaapan. 8 (Ei teagi selle pildi tegemise
ei saa lähtuda üksnes Eesti riiklikest ja huvigruppide vajadustest, vaid peavad arvestama ka erinevaid Euroopas vastuvõetud põhimõtteid, mis Eesti on kas otse või läbi Euroopa Liiduga liitumise aktsepteerinud. Lisaks kuulub Eesti erinevatesse organisatsioonidesse, kes omakorad dikteerivad, milline peaks olema Euroopa ja maailma tulevik. Kõige selgemini on Eesti energiapolitiikale seni mõju avaldanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, millega arenenud lääneriigid nõustusid kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes 1990. aastaga vähendama aastaks 2008.-2012. vähemalt 5% võrra. Samade põhimõtetega pidi Eesti Euroopa Liiduga liitudes nõustuma. Eesti on seni Kyoto protokollist vaid positiivset mõju omanud, kuna võrdlusaluseks aastaks valitud 1990. aastal tegutsesid siin ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt
põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja
kadumine · Küttepuude raske kättesaadavus · Liivatormide esinemise sageduse Pilt[10] Lahendused · Looduslike tõkete rajamine põldude äärde nt: ,,magic stones" · Metsaraie vähendamine · Uute metsade, taimede istutamine · Õiged maaharimisviisid · Ratsionaalsed maaparandusvõtted Rahvusvahelised kokkulepped · Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · Kyoto protokoll · Rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon Kasutatud allikad: · (2010) ,,Desertification In The Sahel" [WWW] http://oceanworld.tamu.edu/resources/environment-book/desertificationinsahel.html (17.11.2013) · ,,The environment of Eastern Africa" [WWW] http://www.unep.ch/regionalseas/main/eaf/eafenv.html(17.11.2013) · Sarah Marks (2009) ,,Sahelcasestudy" [WWW] http://www.slideshare.net/sarahmarks/sahelcasestudy (22.11.2013)
Arvamuste erinevus võib tekkida vaid mõju ja kliimamuutuste määras. Puudu võib tulla ka hinnangute erapooletusest, mis tingitud majanduslikest huvidest. Kliima ja poliitika Möödunud sügisel peeti Moskvas kliimamuutuste konverents, kus teadlaste kõrval osalesid ka riigimehed. Aeg nõuab, et poliitikudki tunneksid meteoroloogiat ja klimatoloogiat, sest ilm ja kliima on muutumas poliitika osaks. Venemaa ja tema praegune hea partner USA ei ole paraku senini Kyoto lepetele alla kirjutanud. Kyoto lepete allkirjastamine nõuaks kulukat tööstuse reformimist, õhupuhastusseadmete paigaldamist, tootmise piiramist. Ka iga inimene peaks kulutama vähem energiat, s.t elama senisest tagasihoidlikumas stiilis. Venemaa president Vladimir Putin oma Moskvas antud intervjuudes rõhutas kliimamuutuste positiivset külge, väites, et kliima paarikraadine soojenemine on Venemaal oodatud, sest siis kaob inimestel vajadus soojade ja kallite kasukate muretsemiseks
Strateegiabüroo koordineerimisel koostati ,,Eesti aruanne" Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamise kohta, mis on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta sügiseks kokku pandavale eduaruandele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamisest Euroopa Liidus. Euroopa Liidu säästva arengu strateegiast Kliimamuutus ja puhas energia Kuigi ELi kasvuhoonegaaside heited ajavahemikus 2000-2004 kasvasid, on viimase kolme aasta suundumus olnud soodne ja EL püsis Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamisel ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat aga ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist(12 %) ikka veel kaugele.
soojenemise potentsiaali. Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on soojuse tagasipeegeldamise võime poolest muu kasvuhoonegaasi üks molekul efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kauplemise periood on ajavahemik, mille kestel võib lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda. Keskkonnaministeerium korraldab kliimamuutust vähendavat tegevust lähtuvalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis ja konventsiooni Kyoto protokollis sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise nõuetest. Direktiiv 2003/87/EÜ Üks põhilisi õigusakte, mille kaudu Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kavatsevad täita Kyoto protokollist tulenevat kohustust vähendada kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid. Direktiiv aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa sellega, et rajab tõhusa Euroopa turu kasvuhoonegaaside saastekvootidele, pidurdades võimalikult vähe majandusarengut ja tööhõivet.
Nara ajastu lõpu poole (770) tehti Jaapanis tutvust trükikunstiga. Algul trükiti puitplaatide, alates 15. sajandist liikuvate hieroglüüfide abil. Juba 8. sajandil võeti hiina kirjamärkide kõrval kasutusele jaapani oma silpkiri kana, mis arvestas jaapani keele vajadusi. ,,Kojiki" ,,Nihongi" Kultuuri areng Heiani perioodil (8. - 12. sajand) 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. Keisrikoda eemaldus budismist ja hiinameelsus nõrgenes, kuni 10. sajandil katkestati suhted Hiinaga peaaegu täielikult. Õukonnas omandasid suure mõju provintsieliidist pärit kõrgemad sõjaväelased, kelle eesotsas oli vägede juhataja - sogun. Shinto positsioonid tugevnesid. Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur: lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur, mille põhiprintsiibiks oli looduslähedus; shinto jumalusi kujutab reidkunst; jaapani maastike ja
1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt. Liitusid Hispaania ja Portugal. 1992- Euroopa Liidu sünnipäev. 1995- liitusid Rootsi, Soome,Austria 01.01.1999- 11 riigis võeti vastu euro. 2001- kreeka ühineb. 2004- Euroopa Liidu laienemine: Eesti, Läti,Leedu,Poola,Tsehhi,Slovakkia,Ungari, Sloveenia,Küpros,Malta. 2005- Kyoto protokoll 2007- lissaboni leping, millega muudetakse Varasemaid asutamislepinguid. 2007- liitusid Rumeenia ja Bulgaaria.
· Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Mis põhjustab? · Päikesekiirguse tugevnemine · Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasv atmosfääris. · Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus
poliitikate kujundamisel. 2006. aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks Euroopa Liidu uuendatud Säästva arengu strateegia. 2009. aastal koostas Euroopa Komisjon strateegia eesmärkide täitmise ülevaate - Euroopa Liidu 15 säästva arengu strateegia rakendamise ülevaade 12453/09. Selle kohaselt EL püsib Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamise ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist (12 %) ikka veel kaugele. 2008
shifts since the start of the industrial revolution: the shift from fossil and atomic energy supplies to renewable energy sources. Freiburg · Freiburg is a 900 year old city of under 250,000 people, perched in the wine growing region of southwest Germany · Citizens have high environmental awareness · Sunniest Region in Germany, Making it the "Solar Capital" · The Heliotrope (the world's first energy self-sustaining solar building) Germany and the Kyoto Protocol · Sets binding obligations on industrialized countries to reduce emissions of greenhouse gases. · Between March 1998 and March 1999, 84 countries including Germany signed the Kyoto Protocol. · In March 2002, the Bundestag unanimously ratified Kyoto. In May 2002, the European Union submitted the articles of ratification for all 15 of its then member states. · Since signing and ratifying the protocol, Germany has
· 2,335 killed · 1,143 wounded Aftermath · Total destruction of Hiroshima · 70 000 killed instantly · Another 70 000 dead by the end of 1945 Little Boy The codename for the atomic bomb · Weight - 4,400 kg · Length - 3.0 m · Diameter - 71 cm · Blast yield - 15 kilotons Interesting facts · The Flame of Peace in Hiroshima · Tsutomu Yamaguchi · The closest known survivor · Kyoto was spared because the american Secretary of War had spent his honeymoon there Hiroshima today Radiation free Modern city with skyscrapers The A-Bomb Dome References https://en.wikipedia.org/wiki/Little_Boy http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/japan/11784827/70-years-after-the -atomic-bombs-Hiroshima-and-Nagasaki-then-and-now.html http://www.dailymail.co.uk/news/article-3186815/The-nightmare-aftermath-Hiroshima-
miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama rajamist vähenes põlevkivikasutus ja sellest elektri tootmine 1980ndatel aastatel järsult. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi, millest 1994. aastaks jäi järele umbes 14 miljonit tonni. Siinkohal tuleb kindlasti meenutada, et Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra.
metallide,elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade, eektroonika- ja sideseadmete,tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite javeerevkoosseisu,laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises. Turism- Jaapanil on 21 maailmapärandi nimistusse kuuluvat paika, mille alla kuuluvad näiteks Himeij loss, Iidse Kyoto ja Nara ajaloolised monumendid. See on populaarne turismiriik. Aitäh!
(66,5 laiuskraadil) (üles) Polaaröö: Päike ei tõuse silmapiirile ööpäeva jooksul, esineb kõikidel polaaraladel alates polaarjoonest (alla) Esinevad 2 korda aastas talvisel ja suvisel pööripäeval, mõlemad kestavad pool aastat (aastaajad). Pööripäevad on aastaaegade vaheldumise kuupäevad. 17. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris? 18. Mida hõlmab endas Kyoto protokoll, milline lepe võeti vastu 1992 a. Rio de Janeiros? Kyoto protokolliga määratakse kovektsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissooni vähendamiseks ja meetmed selle saavutamiseks. 1992. a võeti Rio de Janeiros vastu kliimamuutuste raamkovektsioon. See määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja suunised selle saavutamiseks. 19
seasonal climate. Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. The capital and largest city is Tallinn. With a population of only 1.4 million, it is one of the least- populous members of the European Union. Estonia was a member of the League of Nations from 22 September 1921, has been a member of the United Nations since 17 September 1991, of the European Union since 1 May 2004 and of NATO since 29 March 2004. Estonia has also signed the Kyoto protocol. Estonia regained its independence on 20 August 1991. It has since embarked on a rapid program of social and economic reform. Today, Estonia has gained recognition for its economic freedom, its adaptation of new technologies and as one of the world's fastest growing economies. Estonia lies on the eastern shores of the Baltic Sea immediately across the Gulf of Finland. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest point is the Suur
keskkonna jaoks aina paremaks, peab terve inimkond kaasa aitama ja pidama kinni piiridest. Kahjuks on ka tänaseni areng erinevates riikides erineva kiirusega, seetõttu on keskkonnapoliitika arengumaades tähtsusetu. Aafrikas on pidev puhta joogivee puudus, samuti on laialt levinud näljahäda. Seevastu arenenud riikides pööratakse suurt tähelepanu prügi sorteerimisele, taaskasutusele, keskkonna säästlikkusele. Euroopa Liit on vastu võtnud erinevaid protokolle Kyoto ja Montreal, mis on seotud kasvuhoonegaaside ja teiste ainetega õhus. Kuna areng on maailmajagudes niivõrd erinev, siis see on väga kaheldav, kas maakera peab kogu sellele survele vastu. Võttes keskkonnapoliitikat pikemas perspektiivis, siis kindlasti on tulevikus mõnel pool tagatud ohutu elukeskkond järeltulijatele ning inimeste teadlikkus keskkonnast kasvab. Tuleb vaid loota, et inimkond osaleks aktiivselt stabiilse keskkonna säilitamisel ja aitaks kaasa selle kvaliteedi parandamisele.
viia üle 250 projekti üle maailma alates taastuvenergiast kuni jäätmekäitluse ja metsanduseni, vähendades seeläbi CO2 hulka miljoneid tonne CO2 ja luues tuhandeid töökohti. Probleemide lahendamine peamine toode on müüdavad “süsiniku punktid”, mis tähistavad igaüks ühte tonni alandatud CO2 Punktid tulevad projektidest, mis lisaks CO2 säästmisele omavad positiivset mõju kohalikule kogukonnale. South Pole müüb umbes pooled punktidest valitsustele, kes on Kyoto protokolli järgi kohustatud CO2 emissiooni vähendama. South Pole on edukalt välja andnud ka teisi innovatiivseid tooteid nagu Kliima Krediitkaart(Climate Credit Card), mis on seotud tarbijate krediitkaartidega Ettevõtlustulu Enamus aktisaid kuulub ettevõtte asutajatele Kasum, mida ei reinvesteerita ettevõttesse, läheb aktsionäridele. ettevõtte eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine Raha investeeritakse selleks, et garanteerida toetatavate
6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869
Eestis inimese kohta toodetav süsihappegaasi hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. Maa keskmine temperatuur on tõusnud 100 000 aasta jooksul 6 kraadi. Toimub ka kõrbestumine. Kõrbed laienevad: viljakad alad muutuvad kõrbeks ja mullaalad kaovad. Sademete hulk suureneb, tekivad veetulvad ja suureneb taimehaiguste levik. Toidu ja vee kättesaadavus halveneb. Riigid üritavad probleeme lahendada. On sõlmitud rahvusvaheline Kyoto protokoll, mis nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See on esimene samm võistluses ülemaailmse soojenemisega. Ka meie ise saame kõike seda ära hoida, olles teadlikud, mida me valesti teeme ning see siis ära hoida. Inimkonda ohustab ka terrorism. Terrorismi üleüldiselt aktsepteeritavat definitsiooni ei ole siiani veel suudetud anda. Samas on terrorismi definitsioon olemas iga riigi õigusaktides nii ka Eestil. Minu arust kõige ohtlikum on tuumapomm
Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris . Kliima soojenemise põhjused - Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid, Freoonid . Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine, Ookeanide soojenemine. Kliima soojenemise mõjud Ilmastik, Jääkatte vähenemine, Muutused sademetes ja taimestikus, Muutused rannikualadel, Muutused ookeanides. Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase. Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
Miks neid nimetatakse globaalprobleemideks. Vali üks globaalprobleem (peale kliimamuutuse), kirjelda lühidalt selle tekkimise mehhanismi, põhjuseid ja võimalikke lahendusi. 4. Film ja arutelu ,,Ebameeldiv tõde" (An Inconvenient Truth). (Võib kasutada ka muid allikaid selle kohta info korjamiseks) Kliimamuutus. Defineeri, mis on kliimamuutus. Mis on kliimamuutuse peamine põhjus? Milliseid tagajärgi arvatakse sel olevat? Miks on kliimamuutus globaalne probleem? Mis on Kyoto protokoll? Miks kliimamuutust ei tahtea tunnistada ja mis on peamised argumendid selle vastu ehks miks on see ,,ebameeldiv tõde"? Analüüsi, millised võimalused on sinul oma käitumisega kliimamuutust mõjutada või mitte, põhjenda. 4. Ponting, Clive. 2002. Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Tallinn: Varrak. Ptk 1, 2, 17. (pdf-id ÕISis) Selgita, milles seisneb Lihavõttesaare õppetund? Milles seisnes lihavõttesaarlaste peamine eksimus?
Veetaseme kõikumine jõgedes sõltub kliimast (aastaaeg) kevadel ja sügisel on jõgede veetase suurem kui suvel ja talvel, sest sügisel sajab palju vihma ning kevadel sulab jää. Talvel aga jõed külmuvad ning nende veetase on madal. Suvel kliima on soe ning jõgede vesi aurub (veetase madal). Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades. Biwa järv Jaapanis esinevad laevatavad veekogud, kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsusel
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
tornaadosid,võrreldes eelmise aastatega.Pärnut vapustanud üleujutus 2005.aasta jaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega lühikese aja jooksul.Ühesõnaga kliimasoojenemine põhjustab üleujutusi,suuremaid torme,pooluste sulamist ja temperatuuri tõusu.Kliimasoojenemise vähendamiseks peaksid inimesed rohkem loodussäästlikult käituma.Üksikisik saab taaskäsitleda oma prügi,kasutada vähem sõidukeid,kasutada vähem sooja vett ja palju muud.Eesti ühines omakorda Kyoto protokolliga,milles lubas vähendada kasvuhoonegaaside heitkogusid.Ülemaailma üritatakse neid vähendada. Rahvaarvu kiire kasv toimub enamjaolt arengumaades,kuigi nende majanduslik olukord on kehv.Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning see võib hiljem tõsiseid probleeme tekitada.Mõjutavaid tegureid on palju.Kolmanda maailma arenguga on paljd emad avanud omale uue silmaringi ning rohkem tähelepanu pööranud haridusele.Tänaseks on abortide ja
Jaapan Rahvuslikud sümbolid Geograafiline asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Pindala on 377 835 km² ning rahvaarv on 126 659 700. Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodus...
valikuna päikeseenergia ja 10 tuuleenergia. Teisena oskasid vastajad vastata 16 korral tuuleenergia, 10 korral päikeseenergia ning ühel korral biokütuseenergia. Kolmandana nimetati 20 korral hüdroenergia, ühel korral nimetati tuuleenergiat ning korra mainiti biokütust. 15 Joonis 3. Taastuvenergia ressursi vastused Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 1997. aasta toimus Jaapanis Kyoto linnas rahvusvaheline kohtumine, kus võeti vastu Kyoto protokoll. Lepinguga nõustus kolmandik maailma riikidest, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemele. Kyoto protokoll on esimene ülemaailmne samm võitluseks globaalse soojenemise vastu. Kolmandale küsimusele vastasid jaatavalt ainult 8 vastajat. Õigesti vastanute keskmine eluiga oli 34,4 aastat. See näitab, et nooremad inimesed ei ole kursis või ei ole kuulnud
- ... hulga vähendamine. - Meetmete jõustamine ohustatud liikide kaitsek • Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse - Õhusaaste vähendamine - Keskkonnakaitse meetmete integreerimine - Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra - transpordivahendite müra lubatud piirnormid ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG • Keskmine eurooplane eraldab 10t CO2, ameeriklane 20t CO2 ja aafriklane 0,7t CO2 inimese kohta aastas. • Argielus aitab kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele: - kodude ja koolide/tööpaikade kütmine - valgustamine - kasutatavate seadmete energiaga varustamine - kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport, käitlemine
challenges are making conservation a struggle. Climate Change Affects Biodiversity · The World Resources Institute reports that there is a link between biodiversity and climate change. Rapid global warming can affect an ecosystems chances to adapt naturally. What have governments around the world been trying to do about it? Climate Change Flexibility Mechanisms · Flexibility mechanisms were defined in the Kyoto Protocol as different ways to achieve emissions reduction as part of the effort to address climate change issues. These fall into the following categories: Emissions Trading, Joint Implementation and Clean Development Mechanism. · However, these have been highly controversial as they were mainly included on strong US insistence and to keep the US in the treaty (even though the US eventually pulled out). Some of the mechanisms face
Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos...
erinevaid tõlgendusi kui on tõlgendajaid. 11. Demograafilisi probleeme võib samastada iibeprobleemidega. Euroopas on välja kujunenud iibe langus ja pikenenud eluiga. See toob vajaduse immigrantidest tööjõu järele. Uued probleemid tekivad sisserändajate konsolideerumisest ja omaette kogukondade moodustamisest, milles surutakse peale oma tõekspidamisi ja nõutakse üha suuremaid õigusi lääneühiskonnas. 12. Otsus liituda Kyoto protokolliga oleks Ühendriikides väga ebapopulaarne otsus, kuna väga raske oleks muuta väljakujunenud tarbimist.USA on suurim süsihappegaasi tootja.
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
5 elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani. Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Biwa järv Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades.
peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Selle tulemusena on õhu temperatuur keskmiselt 15°C. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris aga tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoone efekt oli ka peamine põhjus Kyoto Lepingu allakirjutamisel. Osooniaugud Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine. Kui osooniaugu laienemine jätkub sama hooga, siis 2030. aastaks on kliima soojenenud 5 kraadi võrra ja veetase on 166 cm võrra kõrgem. Kui ultraviolettkiired pääsevad läbi osooniaugu, siis taimede kasv aeglustub
· 7. - 8. sajandil ehitati kloostritesse hulgaliselt Buddha kujusid. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Zen-budismi mõju väljendub kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. (wu-wei) (Budhha kuju Jaapanis) Ilmalik kunst · Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud · hoonete kergus, õhulisus · puust põrandatel polnud mitte mööbel vaid õlgmatid või sirmid (Jaapani kaunistatud sirm) Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst
taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus , riigi energeetiline julgeolek- , tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia- , energiakriis- , Kyoto protokoll- rahvusvaheline kokkulepe hoida Kasvuhoonegaase samal tasemel 1990. aastal või vähem , saastekvoot. - Piiratud kogus heitgaase, mida võib heita atmosfääri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
