klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Väikeriigile, kellel pole ressursse
KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti. Kaaslastega suhtlemine oluline. . kritiika: L ei saa tk keelest aru, katsed polnud huvitavad lastele. VÕGOTSKI(keel-mõtlemise areng) keskkond = isik pidev interaktsioon Kriisietapid- stabiilsus vs kriis BRONFENBRENNER(ökoloogiline arengumudel) Arengut mõõte koos kk. Erinevad süsteemid. Igas oma reeglid, rollid. 0-2k sünnikriis = 2-1a stabiilsus MIKRO- esmane kk pere,kool,eakaaslased, naabrid 1a käimisekriis = 1-3a stabiilsus -esmased kogemused, isiklik reaalsus, oluline faktor, emotsionaalne
kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada
4.segamajndus- kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu-kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiine, peab sekkuma riik ja vastupidi. Vundamendiks on eraomandusel rajanev vaba ettevõtlus süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on segamajndus arengumudel. 7.Riigi ülesanded majanduses-kontrollib kaupade hindu-elekter,kehtestab makse- aktsiisimaks,tegeleb ettevütlusega-põllumajandus,pakkudes ühishüvesid- liiklusmärk,haridus,televisioon. Ühishüved-tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta,ühistrantsport,haridus,tervisehoid 8.Riigieelarve-plaan , mille alusel valitsus kasutab riigi raha : tuludsotsiaalmaks,käibemaks,aktsiisimaks,tulumaks,majandustegevuseeldatavad
loodusvarade säästliku kasutamise alused. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid (strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks.
koolituse sagedus ja intensiivsus vähenevad oluliselt, kui inimestel on madal kvalifikatsioonitase või nad on hõivatud madalapalgalistel ametikohtadel. Kuna ühiskonna areng on järjest enam teadmistepõhise ühiskonna suunas, siis tulevikus muutub tööjõu nõudmine järjest teadmiste-oskuste intensiivsemaks ning mitteküllaldane haridus muutub üheks peamiseks takistuseks tööturul osalemisel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhi sõnul on Eesti senine arengumudel, mis põhineb suhteliselt odava tööjõu tekitatud konkurentsieelisel, ammendumas. Ta arvab, et Eesti kui odava tootmisega maa majandusmudeli aeg on läbi saamas, kui mitte veel täna, siis kohe-kohe. Tema hinnangul oli odaval tööjõul põhineva allhanke tootmine välismaistele suurettevõtetele Eesti majanduse üks arenguetapp, mis tuli paratamatult läbida, kuid nüüd on jõudnud kätte aeg, kus tuleb hakata rõhuma üha suurema lisandväärtusega, teadmistepõhisema ja kallima
ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Läänemere Agenda 21 on Läänemere-äärsete riikide regionaalse säästva arengu alase koostöö otsus, mis võeti vastu 1996. Aastal Visbys Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumisel. Selle eesmärgiks seati kujundada välja ning ellu rakendada regiooni säästva arengu põhimõtetele tuginev arengumudel, kindlustada elanike kõrge elatustase, ressursside efektiivne kasutamine ning tagada keskkonna säilimine. Eesti osaleb selles selle käivitumisest alates. Tegevuse tulemused ja aruanne esitatakse ministrile iga kahe kuni kolme aasta järel ja peaministrile iga viie aasta järel. 1 ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon x Tallinna Ülikool 3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia
president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. 1. august 1975 allkirjastati lõppdokument. Pingelõdvenduspoliitikaga paranesid oluliselt USA ja NSV Liidu, aga ka lääne- ja idabloki riikide vahelised suhted. Külma sõda sellega aga lõpetada ei õnnestunud USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis jätkus, kuid otsese sõjalise konflikti oht vähenes. 5. Lääneriikide kriis 1970.ndate keskpaigaks selgus, et senine arengumudel ei toimi enam. Aina enam levis taas kommunism. Lääneriikide majanduslangus- energia- ja toorainekriis. Nafta hinna tõus. Tootmise vähenemine, kriis levis ka arengumaadesse. Suleti ettevõtteid, sotsiaaltoetuste süsteem vajas rohkem raha, selle peale trükiti raha lihtsalt juurde. Lisaks tööpuudusele inflatsioon, mida koos stagnatsiooniga hakati nimetama stagflatsiooniks. -> tekkis vaimne surutis, kadus usk heasse tulevikku. Ühendriikides levis arusaam, et maailmas ei saagi midagi muuta
Tammekannu ning Turuhoone, mis valmisid 20.sajandi esimesel poolel. Uuemad suurema mahuga ehitised on näiteks Tartu Kaubamaja uus hoone, Tigutorn ning Emajõe Ärikeskus. Turism Tartu turismi arengukava on Tartu turismi arendamise juhis aastateks 2004-2007. Käeoleva arengukava eesmärgiks on Tartu linna turismi hetkeolukorda, olemasolevaid arengutendentse ning tulevikuvisiooni arvesse võttes esitada turismi tasakaalustatud ning strateegiline arengumudel aastateks 2004-2007 - edasised arengusuunad ja eelistused. Arengukava väljatöötamisel on silmas peetud asjaolu, et kirjapandud eesmärgid oleksid mõõdetavad ja realistlikud, tagamaks arengukava tegeliku funktsionaalse eesmärgi. Tartu turismi arengukava koostamisel on arvestatud mitmete arengudokumentidega, nagu Riiklik turismi arengukava aastateks 2002-2005, Arengustrateegia Tartu 2012, Lõuna-Eesti
koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. „Loova hävitamise protsess” (innovatsiooni ja imitatsiooni faas). Heuss’i neljafaasiline turu arengumudel (innovaatorid e pioneerid, spontaalselt reageerivad, konservatiivsed ettevõtjad). Konkurentsipoliitika põhipbjektisks konkurentsivabadus. 16. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad Keelustatakse kahe või enama ettevõtte vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust ja piiravad konkurentsi ühisturul. Keelustatud on ka turu jaotamine, hindade fikseerimine, kogustealased kokkulepped, pakkumise piiramine ning
Mida tuleks ette võtta? Kõige kuluefektiivsemad meetodid (st ühe eluaasta päästmine on kõige odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes tervishoiusektorisiseselt: Võidelda suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, eriti noorte seas Vähendada vigastussuremust ja –haigestumust Suurendada elanikkonna liikumisaktiivsust. ??? 13. Eesti arengumudel post-2015 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Salutogenees – tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess (Aaron Antonovsky) Salutogeneetiline tervisemudel rajaneb teadmisel, et 1) sisemised ja välised muutused on inimese elu jooksul ootuspärased, 2) ressursid nende muutustega toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist. 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga.
ebavõrdsust, mis väljendub leibkondade sissetulekus. Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. Nt haridus, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik olukord, arstiabi, haigused, vaesus, töötus, puue, äärealadel elamine. 13. Eesti arengumudel post-2015 Eesti inimarenguaruanne. Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala
Lisaks, Getimise (2003 aasta uuringust) selgub, et hoolimata märkimisväärsetest edusammudest vähendada piirkondliku ebavõrdust, püsivad siiski ebavõrdsused kogu EL-is. Keskmine sissetulek EL-i 10% kõige rikkama piirkonna ja 10% kõige vaesema piirkonna vahel on 2,6 kordne. Samuti on suured erinevused vaesuse ja töötuse suhtes. Lisaks väidetakse, et selle pärast on suured erinevused kogu Euroopa Liidu ruumis sest puudub mitmekeskuseline arengumudel. Koondumine ühte punkti, ei avalda ainult kahju väliselt, vaid kahjustab ka selle tuuma, mille eesmärk on nt vähendada ummikuid, mastaabisäästu, survet keskkonna- ja tervisesäästule. Tuleb tunnistada, et selliste probleemide algallikaks on regionaalpoliitika kõrvale jätmine Euroopa jätkusuutlikust arengust. Euroopa ruumi arenguplaan (ESDP 1999) toonitab mitme keskusega tasakaalustatud
õppekavade alusena. See mudel töötab hästi õendusabi erinevates valdkondades nii haiglas, õenduskodudes, kliinikutes ja koduõenduses. Süsteemimudelite hulka kuuluvad ka Imogene Kingi Goal Attainment Theory and Dorothea Oremi Self-Care Theory. Kõik kolm teoreetikut esindavad veendumust, et on olemas sisemised ja välised stressorid, mis mõjutavad indiviidi. Õe ülesanne on hinnata neid stressoreid ja tegutseda eesmärgipäraselt, abistada indiviidi saavutada teatud tervise seisund. Arengumudel Õendusteoreetikud, kes kuuluvad arengumudeli harru on Jean Watson, Madeleine Leininger ja Martha E. Rogers. See mudel püstitab oletuse, et on olemas kasvamise ja küpsemise protsess, mis on suunatud ja millel on kindel eesmärk. Erinevatel arengu etappidel toimuvad muutused on sisemised, ennustatavad ja neil on põhjuslikud faktorid. Põhjuseks võib olla kasvuks vajalik loomulik protsess või mõni keskkonnafaktor. Arengumudelitel on neli erinevat arenemise/kasvu vormi
Tööstus koguneb ühte sektrosse ning kaubandus teise. Linnasüdames on ärikeskus, kus maa rendihinnad on kõige kõrgemad. Ülema sotsiaalklassi elupiirkonnad on keskusest veidi kaugemal seal on ilus linnamaastik, hea infrastruktuur ja hea ühendus kesklinnaga. Elanike hulgas toimub põlvkonniti ka muutusi : noorte rikaste põlvkond otsib alati paremaid elukohti ning eraldutakse vaesemates elanikest. 2 Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel. Linnalise piirkonna sees on mitmeid ressursse ning nende lähedale moodustuvad linnalised keskused. Keskuste lähiümbrusesse paigutuvad elamispiirkonnad ning tulemuseks in mitu keskust ühe linnalise piirkonna sees. Linnas, mida isel. Autoliiklus ja telefon, areneb mitu keskust, aga nende täpset asukohta on raske ennustada. Kolmas linnaarengumudel jaguneb 10ks vööndiks. (vt joonist) mitmekeskuseline linnamudel
1. Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Sotsiaalne areng on protsess, mis kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sotsiaalset arengut mõjutavad: sünnipärased eeldused ning vanusega kaasnev sotsiaalne kogemus - üldine sotsiaalne kogemus ja - elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus 2. U. Bronfenbrenneri bioökoloogiline arengumudel (mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid. Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid
4. Lõik – milles Kuhn neab ühiskonnateaduste ja loodusteaduste erinevust; algtekstid, milliseid küsimusi on lahendatud ja kuna 204-205 – originaalallikad (klassika), uurimisraportid – võistlevad.. loodusteadustes põhinetakse õpikutele; teadusartiklid jätkavad sealt, kus pikud lõppevad. 5. Teaduse arengu käsitlus evolutsioonilistes kategooriates, evolutsiooniline teaduse arengu käsitlus. Milles see erineb nt Popperi omast, kus on ka selline arengumudel olemas. Primitiivsetest sugemetest lähtudes, aga mitte kindla eesmärgi pole. Teadmine areneb samamoodi, kohastudes vastavalt arengule. Eelnevalt peeti evolutsiooniteooriat sihipäraseks. Kuhn vastandus sellele käsitlusele teadusfilosoofia evolutsioonis. 1. Millest koosneb distsiplinaarmaatriks? 2. Paradigma toimb kui teatav näide või näidis, kommentaare 3. Vaikiv teadmine ja selle roll 4. Aistingute ja objektide kohta, kas Kuhni võib tõlgendada realistina, lk 238
orienteerumine tööle või perekonnale, millest sõltuvad lahendused töökoha muutudes, laste kodunt lahkudes, pensionile jäädes. 6. Keha transtsedentsus või domineerimine- võime omamine mitte keskenduda valudele ja füüsilistele hädadele, mis vanusega kaasnevad 7. Ego transtsedentsus või ego domineerimine- et inimene ei jääks kinni surmamõtteisse, vaid näeksid kõiksuse perspektiivi nooremas põlvkonnas, kes neid üle elab. D.Levinson (1986)- täiskasvanu arengumudel. Koostas selle 40-mehelise grupi järgi. Meeste elus 3 umbes 20 aasta pikkust ajastut. Iga ajastu loob oma "elustruktuuri". Täiskasvanueelne periood on 0-22. Suuremad pöördepunktid: Perekonnast lahkumine Rahunemisperiood hilistel 30.-ndatel. 40.-45. Elu pannakse küsimärgi alla. Inimesed sisenevad keskea muutuste perioodi ning mõtlemises muutub tähtsaimaks idee, et elu on lõplik. See võib olla ka keskea kriis, kuid see ei ole iseloomulik kõigile. Sellel perioodil arengu
Sellest tulenevalt hakati rohkem tähelepanu pöörama paraleelsetele arengustsenaariumitele. Kaks mudelit: kollegiaalsem(kollegiaalne omandivorm püsib kauem, samuti sugulussidemed, sotsiaalsed hierarhiad pole nii suured, ühised ehitised, peod) ja individualistlik(pealikud spetsialiseeruvad kaaskondlaste gruppi väljaarendamisele ja pealikeveheliste võrgusuhete väljaarendamine-abielud, kingid - kogukonda, kui tervikut, ühendavale pööratakse vähe tähelepanu) arengumudel. Ühte siis näitvad rikkalikud hauad, teist ehitised. Viimase 10a jooksul on hakatud rohkem rõhku pöörama korporatiivsetele teooriatele. Kollegiaalne juhtimine võis olla. Ümberjaotamine ei pidanud toimuma valitseja poolt, vaid kollektiivi enda poolt ehk võrdsetel alustel. Kogukond kui tervik see kes jaotas/tootis. Nt Uruk. Tõendid kollektiivse tegevuse kohta, kuid mitte valitseja kohta. Kokkuvõttes riigi tekkeks vajalik lisaväärtuse olemasolu. Kas valitseja oli vajalik? Riikluse
Põllumajanduse osatähtsus langes, hakati lähtuma teeningusest (teenindusmajandus): maapiirkonnad tühjenesid, linnad kasvasid, urbaniseerumine, uute linnade majad olid halvasseisus (slummid) Inimeste osa põllumajanduses vähenes, tööd tegid masinad Kasvas haritlaste osatähtsus ühiskonnas – rikkaks tegid uued ideed 18. Lääneriikide kriis. Neokonservatismi tugevnemine 1970ndate keskpaigaks oli hakanud tunduma, et Lääne senine arengumudel on ammendudnud: kommunims näis positsioone juurde võtvat, Lääs kaotavat Lääneriikide majandust tabasid tõsised tagasilöögid (energia- ja toorainekriis): nafta hind tõusis 4 korda, paiskas segamini globaalse majandussüsteemi (Lähis-Idas jom kippuri sõda, naftaembargo) Tööstusriikides vähenes tootmine, kriis levis ka arengumaadesse
Rahvastiku kasvu piiramise abinõud: pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid (spiraal ,kondoom, steriliseerimine), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a., analüüsib maailma arengusuundi ja tuleviku stsenaariume 1972.a. "Kasvu piirid" kogu maad hõlmav arengumudel 1974.a. nn. rahvastiku orgaaniline kasv, mille puhul arvestatakse iga riigi arengutaset ja inimteadvuse muutusi. 1977.a. "Inimkvaliteedid" nn. Uue humanismi kontseptsioon globaalne kriis, kuna inimkond on sattunud nõiaringi, mida mööda liikudes võib jõuda kas kollapsi voi degenereerumiseni või minna üle uuele kõrgemale arenguastmele. Uus arenguaste saab alguse muudatustest kehtivas mõtlemisviisis. 1987.a. aruandes hoiatatakse kliimakatastroofide eest
annaabi.ee 
