Keskkonnatehnika referaat teemal tuulegeneraatorid. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasu...
LILLA VÄRV REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 21 Juhendaja: dotsent Heiki Jokk Esitamiskuupäev: ...... Üliõpilase allkiri: ...... Õppejõu allkiri: ......... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................1
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks.
Miks peab autotehnik ja plekksepp oskama teadma lukksepa oskusi ja töövõtteid(AP12) Gabriel Pruks Lukksepa tööülesannete osad on vajalikud Autotehnikutele ja autoplekkseppadele kuna neid on neil erialadel vaja:nt paigaldamine,hooldus,reguleerimine,demonteerimine,ühenduste ja armatuuri lõikamine,ühendamine,vindilõikamine,painutamine,monteerimine,isoleerimimine. Keskkonnatehnika lukksepp töötab mitmesugustel objektidel. Töö toimub enamasti siseruumides, kuid teatud torustiku- ja drenaazitööd tehakse välistingimustes. Töö nõuab füüsilist osavust ja sitkust, vahel tuleb olla ka ebamugavas asendis. Teatud torude paigaldamiseks tuleb lõhkuda seinu, põrandaid või lagesid. Keskkonnatehnika lukksepad töötavad sageli kahekaupa tõstavad koos raskeid torusid, ulatavad paarilisele kätte vajalikud tööriistad jms
TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk _ paraneb töötajate töötervishoid _ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine KESKKONNATEHNIKA Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruva süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoidma. Kuid inimese tegevuse intensiivistumisega on looduse taluvusvõime ületatud ja toonud kaasa keskkonna elementide õhk, vesi, pinnas -- reostumine ja saastumine. Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid
● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jagamine 1. www.elks.ee Teated ja artiklid Info jagamine 2. Facebook Eesti Looduskaitse Selts Ettevõtmised “Reovesi” veepäev Viljandis ● 23. märts 2017 ● Eesti Looduskaitse Selts, TTÜ Vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm ja vabatahtlikud ● Rahvusvahelist veepäeva tähistav konverents ● Eesmärk pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele meil ja maailmas Loodusõhtu “Igaüheõigus looduses” ● 6. aprillil 2017 Märjamaa vallas ● Looduses liikuja õigused ja tavad riigi- ning eramaal ● Kuidas saame looduses käituda nii, et säiliks väärikus ja viisakus? ● Kui lähedale võiks üldse minu kodukrundile drooni lennutada? Linnulauluhommikud Raplamaal ● 15. mail, 16
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Tallinn 2017 MOISEI GINZBURG 1892-1946 • Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidritest • Sünnikoht – Minsk, Valgevene • Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja
Ohtlikud jäätmed, mida ei saa Eestis käidelda tuleks saata välismaale või ladestada lahenduste leidmiseni. Välismaale saatmine on aga kulukas, kuna sealne käitlus on mitmeid kordi kallim ja sinna lisanduvad ka veo kulud. Seepärast jäädakse pigem lahendusi ootama. Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://www.envir.ee/996 http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest Keskkonnatehnika 3/07 lk 26-27 Keskkonnatehnika 5/03 lk 32-34 Keskkonnatehnika 8/07 lk 34-35
4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569 Perekonnanimi: Allandi Eriala: Keskkonnatehnika Seletus Ühes kuus (kui Te tahate alakulusid Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas või alatulusid täpsemalt
Uude korpusesse kavandati vähe kindlaid vaheseinu, mis võimaldab vajadusel ruumide otstarvet hõlpsalt muuta. Peahoonet ühendab õppetöökodadega teiselt korruselt klaasist koridor , mis saab liikuda hoonete vahel ilma, et peaks välja minema. Hoonete projekteerimisel on ka pandud suurt rõhku keskkonna säästlikkusele. Peahoonele on pandud kõrgema soojuspidavusega klaasid ning katusele päikesepaneelid, mis soojendavad töökodadele tarbevett. Paneelid on ühtlasi keskkonnatehnika eriala õpilaste õppevahendiks. Keskkonnasäästliku lähenemise raames kogutakse praktikamaja katuselt kokku sadeveed ja kasutatakse tehnilise veena selleks spetsiaalselt väljaehitatud pesualadel. Tallinna Ehituskool asub Pärnu maantee ääres, Tammsaare viadukti kõrval. Samuti on läheduses ka Järve raudteejaam. Seega transprodiühendus kooli juurde väga hea. Kooli läheduses paiknevad enamasti tootmis- ja büroohooned.
TARTU KOLLEDZ Keskkonnatehnika Essee Pimeduse hirm Filosoofia Triin Tõnisson Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 Tartu, 2011 Pimeduse hirm Öeldakse ikka, et pimedust ei pea kartma, seal pole midagi, see on sama nagu mustaks värvitud päev. Aga, kas ikka on nii? Peamiselt tuntakse pimeduses end kaitstuna, ent samas paljudel suureneb ohtutunne. Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid kimbutama? Mis on tegelikkus ja mis fantaasia vili? Teada on, et inimese kujutlusvõime on piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja? Pimeduses kaob kõik üleliigne ning esile kerkivad varjatud meeled. Inimene ei ole kohanenud nägema pimedas, nagu linnud ja loomad, see on meie nõrkus. Aga võ...
v Tasuvusaeg sisseehitatud valgustusega LED-lampide puhul oleks umbes 2 aastat. Kasutatud kirjandus Tiiu, T. (2011). ,,Praktiline valgustustehnika''. Tallinn: Eetel-ekspert. Tervisekaitsenõuded koolidele. (n.d.). Retrieved from https://www.riigiteataja.ee/akt/131052013012 Tamm, T. (2013, December 13). ,,Klassiruumi valgutus mõjutab õppeedukust'' Õpetajate Leht, pp. 15. Tamm, T. (n.d.). ,,Milline lamp valida hõõglambi asemele'' Keskkonnatehnika 5,pp. 19-20. 2012. a Varjas, T., & Oorn, A. (n.d.). ,,Tänavuse Nobeli füüsikapreemiaga tunnustati siniste leedide leiutajaid'' Elektriala 8,pp. 8-10. 2014. a ,,Taru ülikooli füüsikud ja Samsung teevad koostööd leedvalgustite arendamisel'' Elektriala 1, 21-21. 2015. a Tamm, T. ,,Leedlambid hõõglampide asemele?'' Elektriala 5, 26-28. 2012. a Tamm, T. ,,Ikka jälle leedvalgustusest'' Elektriala 5, 20-21. 2014. a
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva,
ainult pealehakkamisest jääb vajaka. [10] 8 Lisa Pilt 1. Euroopa Liidu biodiisli tootmine [9] Pilt 2. Biokütuse tootmise protsess auruturbiinide baasil [18] 9 Pilt 3. Biokütuse ringlus [19] 10 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Biokütus, viimati alla laetud 15. mai 2010 2. ,,Biomass", Eha Pajumets, Keskkonnatehnika, 2002, nr. 5, lk 40 3. Säästva Eesti Instituut, väljaanne nr. 1, ,,Säästva arengu sõnaseletusi", Tallinn, 2000, OÜ Greif, lk 8 4. http://maakond.blogspot.com/2006/11/bioktused.html, viimati alla laetud 15. mai 2010 5. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=735&Itemid=99, viimati alla laetud 15. mai 2010 6. ,,Biokütused on tulekul", Maamajandus, oktoober 2003, lk 31-32 7. http://ael.physic.ut
Magistritöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Naaber, M . (2013). Praktikateooriast inspireeritud käsitlused tehnoloogiatest organisatsioonikommunikatsioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Suurna, R. (2005). Mobiilne töövahend infrastruktuuride kaardistamiseks. Keskkonnatehnika, 6. Kasutatud 19.10.2016 http://www.alphagis.ee/data/img/mobile_gis_artikkel.pdf 8
BEDOUINS REFERAAT Õppeaines: INGLISE KEEL Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ 21A Juhendaja: M.Kala Tallinn 2009 1. Who are bedouins? Bedouins are Arabic speaking nomadic tribes that originate from the Arabian Peninsula (mainly Saudi Arabia) and would travel the desert to locations where they would find drink and food. Sometimes traveling for days before they arrived at their final destinations. Each tribe would have an area of land
Langus toimus ka kaupade ja teenuste müügist saadavas tulus, mis langes 1044158€’lt 768648€’le, see tähendab omakorda 26 protsendilist langust. Suur osa sissetulekutest tuleb erinevatest koolitustest ja osalemine kasvab iga aastaga, näiteks 2011. aastal olid koolitustelt saadud tulu 269291€ ja 2013. aastal 317195€, osalejate arv kasvas kahe aastaga 191 õppija võrra. Kõige rohkem kasvas õppijate arv rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas ning langes arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2013 2012 Graafik 2. Muudatused tuludes. 4.2. Tegevuskulud Võrreldes kahte aastat on kulud muutunud üsna vähe. Kui 2012. aastal olid kulud 8049854€, siis 2013. aastaks oli see arv vähenenud 7560326€’le), mis tähendab 6 protsendilist kulude langust
Biodiisel vastab juba niigi enam-vähem EURO-III heitgaasinormatiividele. Vt. lisa 1. 9 4. Kasutatud kirjandus 1) http://www.biodiesel.de 2) http://www.afdc.nrel.gov/altfuel/bio_general.html 3) Energiasedus, RTI 1997, 52, 833 4) Energiaseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seadus, RTI 1998, 60, 951 5) Teadus ja seadus kütuste klassifitseerimisest, Rein Veski, Keskkonnatehnika, 2/2001 6) http://www.biodiesel-intel.com/standards_e/haupt.htm 10 Lisa 2. Energiaseaduses esitatavad nõuded kütusetootjale § 5. Tehnilised ja ohutusnõuded (1) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama tehnilistele ja ohutusnõuetele. (2) Kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehnilised ja
Teatriakadeemia Naine 2 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond sotsioloog Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond insener Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond ajakirjanik Naine 3 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Projektijuht Mees 3 Tallinna Keskkonnatehnika Maastikuarhitekt Tehnikaülikool Naine 3 Tartu Tervishoiu Kehakultuuriteaduskond Füsioterapeut Kõrgkool Naine 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond keemik Naine 3 Tallinna Ülikool Õigusteaduskond diplomaat
(22.05.2015). 3. Jäätmeseadus. (2004). Riigikogu. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13203368 (22.05.2015) 4. Jäätmeseadus1. (2004). Riigikogu. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034 (22.05.2015). 5. Kivipõld, K. (2015). Harju Elu: talgud tulevad ja lähevad, prügi jääb. Kättesaadav: http://www.harjuelu.ee/2015/04/4233/talgud-tulevad-ja-lahevad-prugi-jaab/ (21.05.2015). 6. Ratas, J., & Ratas, R. (2005). Jäätmetest ja jäätmeseadusest. Keskkonnatehnika. Lk 15-16. 10
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ...............................................................................................................................
Kokkuvõte Kuigi robotite paljunemisega ühiskonnas kaasneb ka negatiivset, on siiski robotid suureks abiks ja toeks inimkonnale. Tänu robotitele suudetakse teha ja uurida asju, mis hapral inimesel pole võimalik ning pidevalt arenev tehnoloogia muudab robotid varsti kõigile kätte saadavaks. Robotid on tuleviku masinad. Kasutatud materjal 1. Wikipeedia. Robot. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Robot. 19. detsember. 2010 2. Tuuling, M. Tööstusrobot on kõige lojaalsem töötaja. Keskkonnatehnika, 2007, nr. 1, lk 20. 3. Leichsenring, O. Uusimad tehnoloogiad ja arengud tööstusrobotite maailmas. URL= http://www.areng.ee/?id=10804&item=258. 19. detsember. 2010 4. Beldjajev, V. TTÜ kogemused: Tööstusrobot- usaldusväärne partner tootmises. URL= http://inseneeria.eas.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=229:ttue-tkogemused-toeoestusrobot-
tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum) kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel; katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind.
Tallinn : Koolibri, 2004. 3. KARIK, H. Hämmastavad ained. Tallinn : Valgus, 1991. 4. MILES, J. Mapping radon-prone areas by lognormal modeling of house radon data. Health Physich : 1998. 5. PAHAPILL, L. RULKOV, A. 2004 Radoon majades. Aruanne. Kiirguskeskus. 6. Eesti keskkonnaseire 2001: ioniseeriva kiirguse seire. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. 7. PAHAPILL, L. Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Keskkonnatehnika 3/99 : radionukliidid Eesti põhjavees. Tallinn: Printall, 1999.
................................................................................................................9 9. Kasutatud materjal.............................................................................................................. 9 Looduslikud värvid ehituses Eesti Maaülikool Referaadi lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Triin Tõnisson Õppekava: Keskkonnatehnika Pealkiri: Looduslikud värvid ehituses Lk: 14 Jooniseid/pilte: 3 Tabeleid: 0 Lisasid: 0 Osakond: Metsandus- ja maaehitusinstituut, maaehituse osakond Uurimisvaldkond: ehitusstandard Juhendaja: lektor Kristina Akermann Aasta: 2011 Käesoleva töö näol on tegemist referaadiga, mis keskendub ökoloogilistele värvidele. Vaatluse alla on võetud erinevad võimalused värvilahendina, nende koostis, omadused, mõju keskkonnale ja inimesele.
sisaldus vastama klassi piirarvule. Lähtudes eelnimetatud määruses esitatud keemiliste näitajate piirsisaldusest ning jõgede ja järvede riikliku seire andmetest, võib öelda, et Eesti jõgede ja järvede veekvaliteet on hetkel rahuldav (ITK, Seiremonitor). Jõgede vee bioloogilis-keemilist kvaliteeti jälgib Zooloogia ja Botaanika Instituut ja lisaks veel põhjaloomastikku eriprogrammi alusel Võrtsjärve Limnoloogiajaam. Keemilist veekvaliteeti seiratakse Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi juhendamisel 42-l jõel 58-s lävendis, määrates 6 kuni 12 korda aastas üle 20 keemilise näitaja (ITK, Seiremonitor). Kasutatud kirjandus: Internet, www.neti.ee
teisipäev jaanuar 9 4:00 9/11/2015 kolmapäev jaanuar 10 4:30 9/14/2015 eaduskond 1. Kopeeri A veerus olevat väärtust 10. reani. Mis on tulemuseks? kstiiliteaduskond Võta hiirega kinni A1 lahtri alt paremast nurgast ja vea A10 reani. 2. Kopeeri B veerus olevat väärtust 10. reani. Mis on tulemuseks? Mis on eaduskond lahtrid? i ja keskkonnatehnika teaduskond Võta hiirega kinni B1 lahtri alt paremast nurgast ja vea B10 reani. / Vali alaäärde tekkinud Auto Fill Options ripploendist käsk Copy Cells. 3. Kopeeri C veerus olevat väärtust 10. reani. Mis on tulemuseks? Mis on sarjaga? Võta hiirega kinni C1 lahtri alt paremast nurgast ja vea C10 reani. / Vali
Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2
tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. „Canvas bags” ehk mis on kileprobleemi taga? [WWW] http://www.v2rskeaju.eu/tag/bioplastik/ (28.03.2009) 3. Plastikusõltuvus mürgitab keha ja planeeti [WWW] http://banaanishttp://polimerinfo.com/kompozitnye- materialy/bioplastiki.htmlaar.ee/keskkond/plastik/ (2013) 4. Jaan Kers. Bioplastid ja bioplasttooted. -Keskkonnatehnika, 08.2010, 24-27 5. European bioplastics. [WWW] http://www.european-bioplastics.org/ (2016) 6. Особенности и технология производства биопластиков [WWW] http://polimerinfo.com/kompozitnye-materialy/bioplastiki (2015) 7. Ain Heinaru. BIOPLAST.- Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut. [WWW] www.digar.ee/arhiiv/et/download/232567 20
Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias. 2000. aastal loodi Erametsa Arendamise Keskus. Viimase asutajateks olid Leedu Erametsaomanike Liit, Leedu Vabariigi Põllumajanduskoda ja Taani Metsanduse Arendamise Keskus. Erametsa Arendamise Keskuse üldine eesmärk on edendada, toetada ja tugevdada erametsanduse sektori arengut Leedus, pakkudes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:............................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............
ttu.ee/soojus/loengud/poobus/ase3200_13.pdf [10.05.2009] 22. Liblik, V. 2008. KMH programmi eelnõu. Hansa Biodisel OÜ poolt rajatava vanarehvide pürolüüsi tehase (utiliseerimise tehase) võimaliku keskkonnamõju hindamise programm. http://www.kunda.ee/public/files/KMH_programm_HansaBiodiesel.pdf [10.05.2009] 23. Kuurme, K. 2009. Rehvide kogumisest Eestis. http://uus.saue.ee/index.php? article_id=307&page=106&action=article&& [10.05.2009] 24. Keskkonnatehnika. 2008. Keskkonnaauhinna EEP- Award 2008 võitjad. Keskkonnatehnika (online), 01. august. http://www.keskkonnatehnika.ee/client/commondocs/eepaward_808_est.pdf [10.05.2009] Teised allikad 25. Grauding, G. 2006, Erinevad kasutatud rehvide taaskasutamisevõimalused Eestis. Bakalaureusetöö 26. Kaidalov, K. 2001, Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. Bakalaureusetöö 27
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Linnudirektiiv, loodusdirektiiv. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust (õhust, maalt ja laevadelt). Strateegia. - Ühine ja iseseisev vastutus - Ettevaatus - Parim keskkonnatava ja parim keskkonnatehnika (PVT/BAT) - Seire - Riskide vältimine piiriüleseks saasteks peamised probleemid: - Eutrofeerumine - Õnnetused - Ohtlikud ained - BMK Soome lahe aasta Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma: 1) Mereohutusega seotud konventsioonid -1 2) Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2 3) Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:..................................
Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele ,headele keskkonnatavadele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni
225 - akende tehnohooldus; 226 - välisuste tehnohooldus; 227 - korstnate tehnohooldus; 229 –hoone muude põhitarindite tehnohooldus. 230 - Hoonete siseruumides tehtav tarindite tehnohooldus: 231 - seinte pindade tehnohooldus; 232 - põrandakatete tehnohooldus; 233 - vaheseinte tehnohooldus; 234 - lagede tehnohooldus; 235 - avatäidete tehnohooldus; 236 - ahjude, kaminate, pliitide ja muude küttekollete tehnohooldus; 239 - muude siseruumides paiknevate elementide tehnohooldus. 240 - Hoone keskkonnatehnika süsteemide tehnohooldus: 241 - küttesüsteemi tehnohooldus; 242 - veevarustuse (sh. külma ja soojavee süsteemid) tehnohooldus; 243 - veevarustusega seotud seadmete (sanitaartehnika, basseinid jm.) tehnohooldus; 244 – kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide tehnohooldus; 245 - ventilatsioonisüsteemi tehnohooldus; 246 - kliimaseadmete tehnohooldus; 247 - maagaasivarustuse süsteemi tehnohooldus; 248 - erigaasivarustuse süsteemi tehnohooldus;
Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish seminarid, ekskursioonid) Environment Institute, Helsinki, Tartu, 2004 Ajakiri "Keskkonnatehnika" ilmub 8 korda aastas min 70 % William Hogland, Landfilling, Lund, 1996 ARVESTUSTÖÖ min 70 % Charles Y.Wereko-Brobby, Essel B.Hagan, Biomass Conversion and Technology, Wiley&Sons, 1996 Puudujäägid lahendada Norman J
Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2
Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat. Keskkonnatehnika 2/98 Saastunud pinnase kompostimise eelised ja puudused Eelised Puudused Saasteaine lagundatakse Ei ole efektiivne saasteaine suurte (>50000 ppm, liproduktid) kontsentratsioonide korral Ssteemi on lihtne disainida Raskemetallide esinemisel vib mikroobide kasv aeglustuda Protsessi kestus on 3-6 kuud Odav SAASTUNUD VEE PUHASTAMINE Kui saasteaine(d) on sattunud pinna-vi phjavette, siis vib selle puhastamiseks kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Esimene rhm meetodeid phineb kas aktiivmuda
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD...............................................................
ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko,
annaabi.ee 
