Keskkonnakaitse kokkuvõte (0)

Vesi
Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik . Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega . See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon . Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike orgaaniliste ühendite sisaldus, mida väljendatakse ntx BHT või PHT-ga. BHT (bioloogiline hapnikutarve) - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt teatud aja vältel näiteks suhkrud , alkohol , tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid.
PHT (permanganaatne hapnikutarve) - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid (sama, mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid, mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniin, kloor -orgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid.
Orgaaniliste ainete eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga omakorda tekitada kloororgaanilisi ühendeid (selle vältimiseks kasut ntx osoneerimist ja eelkloorimisest loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine,
kloorimine . Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained , heljum, vee bakteriaalne reostus . Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks
mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam =nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium , arseen, elavhõbe , plii, vask, nikkel , alumiinium
Õhk ja atmosfääri kaitse
Atmosfäär =troposfäär, stratosfäär , mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine , osoonikihid , kasvuhoonegaasid . Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid . Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid , haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40. Lasevad läbi päikselt tuleva kiirguse, kuid takistavad tagasipeegeldumist. Peamised veeaur, süsinikdioksiid , metaan , dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee taseme tõus, sademete muutus, muutused taimkatte vööndilisuses. Õhu lokaalne saastumine – lämmastikoksiid ja vääveldioksiid (hingamisteede ja limaskesta ärritus ), teede liivatamine (silmade, kurgu , psüühika ärritused ), tööstuspiirkondade haisud (peavalu, silmade ärritus). Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked , gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid , kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise meetodid: tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine, tehnilised vahendid müra leevendamiseks, müra summutamine.
Regulatsioonid
Jagunevad: keskkonnamõjutusi reguleerivad normatiivid ja standardid (keskkonnakomponentide kvaliteetnõuded lähtudes esmajoones inimese tervisest ja piirnõuded saasteallikatele), makse ja saaste hüvitised (kui saasteainete hulk on suurem kui lubatud või kui pinnasesse/vette juhitakse aineid, mis kahjustavad tervist/looduskeskkonda), saastelubade kaubandus, toetused ja maksusoodustused. Emisiooninormatiivid – heitvee ja liiklusvahendite heitgaaside kohta. Järgitakse üldjuhul Euroopa Liidu normatiive. Järelvalve tagavad keskkonna, mereinspektsioon, kiirguskeskus.
Seire
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on:1)prognoosida keskkonnaseisundit 2)saada lähteandmeid programmidele, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
Märgalad
Märgalad on valdavad niisked mullad , niiskuse suhtes nõudlik taimestik , alad, kus kasvuperioodi vee viibeaeg on 1-2 nädalat. Ramsari konventsiooni ( 1971 ) eesmärk on võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest paljud juba kuivendatud. Tähtsus: vee kvaliteedi hoidmine (head filtrid), looduse mitmekesisuse kaitsmine, üleujutuse kontroll. Märgalad on olulised elupaikad, kuid nende põhiline väärtus tuleneb ikkagi suurest veepuhastusvõimest, siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik , taimestik). WWF tegeleb Läänemereäärseete märgalade kaitsmisega ( Matsalu lahe, Väinamere kaitse). ELF on läbi viinud põhjaliku rannaniitude ja lamminiitude inventuuri, mis annab hea ülevaate neist Eesti poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta.
Säästev areng
Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu
Selline areng tagab tootmise ja tööhõive nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. Toetamaks inimpopulatsiooni kasvu, peaks olema tulevane areng säästev. Põhiprobleem – kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületarbimis ja –tootmis tendentsilt tuleks naasta mõistlikule, vastavalt vajadustele, tootmis- tarbimis – korduvkasutus utiliseerimispraktikale. Agenda – 1)See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. 2)Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena. 3)Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. 4)Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 5)Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Printsiibid – 1)Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena. 2)Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. 3) Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. 4)Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. Printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine säästvas suunas. Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Koostöö teiste riikidega keskkonnaprobleemide lahendamisel. Looduskaitse ja –hoiu edendamine.
Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded.
Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega.
Looduskaitse
Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine , looduse mitmekesisus , energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine).
Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust,
1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia
Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld , mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid , kaevandatatvad kütused , geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus . Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja kõrbestumise. Mestade hävitamine toob kaasa suure süsihappegaasi sisaldumise õhus ning hapniku vähenemise.
Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Keskonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele (inimkonna mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele). Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Keskonnategurid: Füüsikalised (valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld , hapnikusisaldus , toitained, happelisus , soolasisaldus ).
Ökosüsteemi mõiste
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna.
Keskkonnategurid
Füüsikalised: valgus, temperatuur, rõhk, tuli, vesi, muld. Keemilised: hapnikusisaldus, toitained, happelisus, soolasisaldus.
Ökonišš
Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes.
Koosluse struktuur
1)Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline,populatsiooniline struktuur) 2)Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste
kogum (funktsionaalne struktuur).
Biotsönoos
Ehk elukooslus , mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik.
Ökoton
Kahe erineva koosluse üleminekuala
Troofilised tasemed
1) Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad
2)Tarbijad - surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (fütofaagid ja zoofaagid)
3)Destruendid ehk lagundajad
Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid. Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). Kemiakaalide säästlik tarbimine.