PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht
on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. Vähem jahutada, sest tarbim vähem voolu. OLED e. orgaaniliste valgusdioodidega kuvar koosneb kihtidest: 1. Alus (nt painduv plastmass) 2. Anood 3. Orgaanilised kihid (juhtiv ja emiteeriv) 4. Katood
Koodimuundur. (Code converters) - , . . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . (, , ) , , (pixel - picture element), .
III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem.
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed. Värvikuvamine sai aga tavaliseks alates Apple II arvutist, aastal 1977. 1980-ndate aastate lõpuks suutsid need kuvarid kuvada pilti resolutsiooniga 1024 x 768.
Sisend- ja väljundseadmed. Monitorid. Referaat Sisend- ja väjundseadmed Sisend-ja väljendseadmeid kasutatakse inimestega suhtlemiseks arvututega. Sisendseadmed on Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardiluge ja veebikaamera. Väljundseadmed on printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid ja kõrvaklapid. Sisendseadmed Sisendseadmeid kasutatakse andmesisestuseks. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi.
Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja
1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
, . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . (, , ) , , (pixel - picture element), . (),
OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protsesside haldus (Protsess – täitmisel olev programm) • Mäluhaldus (RAM,SWAP) • Failisüsteem • IO süsteem ( Kuvarid, klaviatuurid printerid jne) • Turvalisus (ligipääsud, õigused jne.)
kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmete liigitus: Kuvarid Printerid Plotterid Kõlarid Multimeedia Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee http://et.wikipedia.org http://www.kambja.ee/kool/ Tänan kuulamast!
lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7. Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse
11. Ventilatsioon Enesetunde Õpetajad, 2 Luua hea Töömees Kohe halvenemine õpilased, ventilatsioo koolitöötajad, ni külalised võimalus 12. Kaitse Silmad Õpetajad, 2 Paigaldada Arvutifirma Kohe kui puudub arvuti väsivad, halb õpilased kuvarid võimalik kuvaril nähtavus 13. Müra Kuulmine, Õpetajad, 2 Palgata Majandus- Kohe kui keskendumis- õpilased, korrapidaja, juhataja tekib võime koolitöötajad teha pause vajadus 14. Sisekliima Haigused, Õpetajad, 2 Hoiduda Õpilased ja Kohe kui
eluiga. Nende puuduseks on väike kasutegur, lühike eluiga ja eralduv soojus. Neid kasutatakse enimalt sellistes kohtades, kus nõutakse suurt valgustugevust – hoiatus- ja avariisignalisatsioonis. Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise otseselt valgust ei kiirga. LCD’sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu nt arvuti kuvarid, televiisorid, seadme infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD’del pildi sissepõlemist. Värvilised vedelkristallekraanid koosnevad pikslitest ning iga piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Mario Ollino AA-13
Tänapäeval on klaaskolb täidetud argooni või krüptooniga, mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglamp on seniajani laialdases kasutuses, kuna selle valmistamine on suhteliselt lihtne. Vedelkristallkuvar Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD'sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti kuvarid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. 4 Kasutatud materjal http://knob.planet.ee/kirjandus/raamatud/Raadiotehnika_oppematerjal.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelkristallkuvar http://et.wikipedia
Tüüpiline selline süsteem on toodud joonisel 1: Joon 1. Nagu illustratsioonilt näha kuuluvad ,,Kelvin Hughes MantaDigital" süsteemi järgmised navigatsiooniseadmed: - Logi Speedlog - Tuulemõõtja Anemometer - Vurrkompass Gyro - Kajalood Echo Sounder - Automaatrool Autopilot - GPS/AIS - 2 radarit - Radar 1, Radar 2 - Silla keskjuhtimispult kuvariga Conning Display - Elektrooniline kaart ja navigatsiooniinfo seade ECDIS - Dubleerivad kuvarid silla mõlemas pardas Bridge Wing Port & Starboard - Merereisi planeerija Rout Planner Süsteemis on eraldi navigatsioonijaam (Chart Data), teekonna planeerimisjaam (Rout Planner) ja tööjaam vahetugs meresõidu juhtimiseka (Conning Station & Display). Planeerimisjaam on tänapäeval kaardilaua asendaja ja selle monitor tavaliselt on suure eraldusvõimega LED-displei. Süsteem on ehitatud üles selliselt, et Rout Planner ja Conning Display teineteist ei sega
Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad
Vedelkristallkuvar Taivo Kutter AV12B Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD-sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti kuvarid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilised mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD-d on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD-sid on saada suurema lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD- l pildi sisepõlemist. LCD
Konkreetsete vahendite valik sõltub püstitatud eesmärkidest. Stimuleerimise võtteid on erinevaid: Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, soodus-kupongid) - reklaam ajalehes. Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid) - näiteks tellides ajalehe aastaks, võid võita suusareisi kaugele maale. Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püst-vitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.). Viimast varianti saab kasutada pigem leiva kui auto hinnale tähelepanu juhtides, kuna autosalongid on enamasti eraldiseisvad hooned ning neid külastavad konkreetsest tootest huvitatud inimesed. Suurtes ostukeskustes aga on alati võimalus kallutada inimesi emotsiooni ajel ostule. Suhteliselt lühiajaline kampaania kindla lõppkuupäeva ja kaasnevate soodustuste loeteluga,
Diskette kasutatakse peamiselt väikesemahuliste andmete transportimiseks ühest arvutist teise. 2.3 Laserkettaseade (CDROM Compact Disk ROM) seade andmete lugemiseks laserketastelt. 2.4 Pordid pesad lisaseadmete ühendamiseks. On olemas kahte liiki porte: jada ja paralleelpordid. Kuvar Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks: elektronkiirekuvariteks ehk monitorideks ja vedelkristallkuvariteks. Elektronkiirekuvar on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast. Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia -- töövahendi, menetluste ja keskkonna sobitamine vastavaks
Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetseks signaaliks. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlal ajahetkel. DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent, sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd. PILET 2. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. LCD ehk vedelkristallkuvar (liquid-crystal display). Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata
12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid). -Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püstvitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.). 13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab "tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine.
, . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . Adresseerimise viisid Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . (, , ) , , (pixel - picture element), . (), . vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) - - , . - . . - . , , . , . , . plasma kuvar , , . , . . , , . , , ( , ). . , , ,
.................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6 2. Adresseerimise viisid................................................................................................................. 7 3. Kuvarid.......................................................................................................................................7 3. PILET.............................................................................................................................................8 1. Dekooder....................................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ...
...........................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................................................................................................ 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3
4.8 Valgus - Valguspeegeldused kontori kuvariekraanil ei ole probleemiks I - peegeldused Madal (1) 4.9 Pimestamised Kontoriruumi aknast tulev valgus ei häiri, pimestamisi ei I - põhjusta Madal (1) 4.10 Kuvari ja kuva Kasutusel on LCD kuvarid, kuva kvaliteet hea. I - kvaliteet Madal (1) Kassade kujundus 4.11 Kuvar, kuvari Kasutusel LCD kuvarid. Kuvari ekraan on piisavalt suur, et I - kvaliteet jälgida informatsiooni ekraanil. Kuva kvaliteet hea. Madal (1) 4.12 Peegeldused, Peegeldused kuvariekraanidel ei ole probleemiks
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. · Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Kuvarid · Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Arvutiga töötamise põhietapid
Millised põhilised näitajad iseloomustavad kuvareid? Kuvareid iseloomustavad näitajad on punktitihedus, esitatavate värvuste arv ja sagedus. Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne. Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe. Kaasaegsed kuvarid võimaldavad näidata vähemalt 800×600 punkti. Kujutatavate värvuste arv näitab, mitut erinevat värvitooni saavad programmid üheaegselt ekraanil kujutada. Värvitoone võib olla 16, 256 või rohkem. Sageli esitatakse suuremat hulka värvuste arvu ligikaudselt, näiteks ,,32 tuhat värvust" või ,,miljoneid värvusi". Kasutusel on ka väljend ,,loomulikud värvid" (true colors). Mõnikord tunneb arvutikasutaja juba pooletunnise ekraanivaatamise järel, et silmad hakkavad väsima.
Mõistmise tase Oluline on aktsepteerida ergonoomia printsiipe töövõtteid suutlikust töötada õigesti Inimeses toimuva infotöötluse organogramm Asendiergonoomia kontrollnupud peavad asuma käe funktsionaalses ulatuses (IEC60947) käepidemed ja sangad peavad vastama käe funktsionaalsele anatoomiale keha asend ei tohi põhjustada tööväsimust, tingituna pikast staatilisest lihaspingest. Keha asendit peab saama vaheldada. Signaalmärgid ja kuvarid Signaalmärgid ja kuvarid tuleb valida, projekteerida ja paigutada viisil, mis arvestab inimese tajumisvõime parameetreid. Signaalmärkide ja kuvarite/ekraanide liik ja ehitus peavad tagama info ühemõttelise arusaadavuse. See kehtib eriti ohusignaalide puhul ISO13850 (EN418). Ohusignaalide ühemõttelisus Arvestama peab näiteks nende intensiivsust, kuju, suurust, kontrasti, silmapaistvust ja signaalid-müra omavahelist suhet. näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida.
tervisele. Inimene, kes töötab kaua arvuti taga, peab mõtlema selle peale. Peamistelt mõjub arvuti kasutamine silmadele, põhjustab peavalu ja tugi- ning liikumisaparaadivalusid ja tekitab stressi. Eriti palju mõjub arvuti silmadele. Sellepärast oleks tore, et inimene annaks silmadele puhata iga tunni järel. Selle jaoks on olemas igasugused silmaharjutused, mis on suhteliselt kerged,kuid kasulikud. Teine asi on kuvar. Vanad kuvarid kahjustavad silmi palju rohkem, kui uued vedelkristallkuvarid. Ka istekoht peab olema mugav. Sel juhul kehaasend ei ole väsitav ja ebamugav ja siis ei teki ka lihaste-, tugi- ning liikumisaparaadivalusid. Kõige tavalisem asi arvuti taga istumisel on peavalu. Niiet kõige tähtsam asi tervise säästmiseks arvuti taga töötavale inimesele on puhkus. Mida rohkem seda parem. Inimesel, kes ei puhka 3
takistaks valguse langemist arvutikuvarile. Konsultant 2. Juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist ja 2 võivad põhjustada komistamist. Konsultant 3. Esmaabivahendid pole kättesaadavad ning töötajatel 2 pole väljaõpet nende kasutamiseks. Kuvarid ja arvutid Konsultant 4. Ekraanil on nägemist segavad peegeldused. 2 Konsultant 5. Hiire ja sõrmistiku ees pole randmete toetamiseks 2 piisavalt ruumi. Töökoha varustus Konsultant 6. Tooli seljatoe kõrgust ei saa reguleerida. 2 Konsultant 7. Vajaduse korral pole võimalust kasutada jalatugesid
Hiir kui elekroonile "nimetissõrm" Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks. -Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks. -Kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed - Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või mull arusaadaval kujul või edastada neid sisekanalite kaudu teistele süsteemidele.Väljundseadmed võib liigitada: -Kuvarid -Printerid -Audio- ja audiovisuaalsedseadmed Monitor-Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Printer-On arvuti kirjutav välisseade , mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale Kõlarid-Nimetatakse akustiliselt kujutatud kasti monteeritud valjuhääldeid.Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Modem-On vajalik Internetti pääsemiseks.
Hiirematte tuleks aeg-ajalt 6 puhastata, kuna need kipuvad määrduma ja samuti määrduvad hiirepall ja hiirerullikud. Kui hiirematt on määrdunud siis võib see põhjustada ettearvamatu osuti liikumise ekraanil. 7 2. VÄLJUNDSEADMED 1.4 Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Saadaval on sadu mitmesuguseid väga erineva suurusega kuvareid. Kuvarid ehk monitorid jagunevad kaheks ekraanitüübi järgi; elektronkiiretoruga ehk CRT (Cathode Ray Tube)- monitorid ja vedelkristallekraaniga ehk LCD (Liquid Crystal Display)- monitorid. LCD-kuvarit nimetatakse ka lameekraaniks. CRT-monitoride eelisteks on väga lai vaatenurk ja kõrgete kaadrisageduste toetus. Puudusteks kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed
kutsub esile nägemisaistingut. Nähtav valgus 380-780nm. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis. Optometristi valgusallikad Aknast paistev loomulik valgus; Kunstlik valgus, ruumide valgustamiseks; Silmade testimisel kasutatavad lambid; Valgust kiirgavad kuvarid jm tehnika. Mõju Ebapiisav valgustus võib suurendada õnnetuste ohtu või sundida töötajaid ebamugavasse poosi, et oma tegevust selgelt näha. Liiga ere valgustus võib pimestada ning põhjustada silma sidekestade ärritust. Vilkuv ning värelev valgus võib põhjustada ärritust ja füsioloogilisi nähtusi nagu peavalu, halb enesetunne jms. Mõjude vähendamine Kasutada võimalikult palju loomuliku valgust. Töökohta peaks valgustama üld- ja kohtvalgustid.
12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid). -Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püstvitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.). 13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab “tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. Ettevõtte välise keskkonna analüüsi eesmärgiks on välja tuua uued võimalused ja ohud. SWOT analüüsi võib koostada: 1. ettevõtte kohta tervikuna 2. valdkonna siseanalüüsil 3. ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgil 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded
helikaart et oleks võimalik kuulda heli (programmidest, mängudest), on vaja helikaarti. Ühendus sarnane videokaardiga; modem või võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine
Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid. Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel. Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1
Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta
1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23
- lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime (resolutsioon). Tänapäeval on enamkasutatavateks kuvarid diagonaali pikkusega 15" ja 17" (tolli). Graafikaprogrammide ja mängude jaoks peaks olema 19" kuvar. Kuvarite tüüpiliseks lahutusvõimeks on 800x600 ja 1024x768. Kuvar ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kolmerealise liidese abil (ainuke 3realine liides, seepärast kergesti äratuntav). Sülearvutites e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid , mis tarbivad vähem võimsust ja eelkõige võimaldavad arvuti realiseerida väikesegabariidilisena. Klaviatuur
Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web 1.0. Info saamine oli staatiline ja ühesuunaline, rõhuasetus oli tehnoloogial. (Kalda 2009) Andmemahud olid väikesed, lehed lihtsad, kuvarid näitasid must – valget pilti. Ühinemiseks internetiga kasutati telefoniliine ja modemeid. Esialgne veebikeskkond koosnes vaid pealkirjadest ja tekstilõikudest, kuid muutus siiski oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Aastast 2004 tuli kasutusele uus mõiste Web 2.0. Kuni selle hetkeni oli informatsiooni pakkujaid vähe. Nüüd lisandus igal veebilehe kasutajal võimalus lisada sinna uut, omapoolset informatsiooni. Veebikeskkonda oli võimalik lisada dokumentidele fotosid ja pilte
stressiseisund liialt nõrgast või lihtsalt valest valgusest. Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 μm ja sagedus 750 - 430 THz. Suuremate lainepikkustega laineid kutsutakse infrapunasteks, mikro- ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet-, röntgen- ja gammakiirteks. 4 Kuvarite pimestav mõju Aknad ja valgustid + kuvarid loovad pimestusprobleemi. Kuvar ei tohi asetseda akna juures, kuna tausta eredus põhjustab otsest pimestamist. Akna pilt ei tohi samuti peegelduda kuvari ekraanilt - kaudne pimestamine. Bürooruumidesse valguslahenduste planeerimisel tuleb peale uudsete ja säästlike tehniliste lahenduste pöörata tähelepanu ka valgustuse silmasõbralikkusele. Kui valgusti paigutusel ei arvestata sisevalgustuse standardi soovitustega turvalise ja
segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on
Kaadrisagedus on tavaliselt 60 Hz või rohkem. Mida suurem on sagedus, seda vähem väreleb kujutis. Ekraanilt valguse peegeldumise vähendamiseks on kallimate kuvaritorude pind kaetud spetsiaalse helkimisvastase aine kihiga. Kuvari ekraan kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust ja tekitab ka elektrostaatilist välja. Kiirgustasemed on kuvaritel normeeritud ja kiirguse vähendamiseks kasutatakse ekraanifiltreid, mis võivad olla ka kuvarisse sisse ehitatud. Uuemad nn. LR-kuvarid (Low Radiation) ei vaja täiendavaid filtreid. Elektronkiiretoru ehitus: 1. Elektronrelvad 2. Elektronkiir 3. Fokuseerimisvärten 4. Hälvevärten 5. Anood 6. Värvieraldusfilter 7. Luminofoorivad 8. Värvide filter suures plaanis 11 Kasutatud kirjandus: http://benchmarkreviews.com/index.php? option=com_content&task=view&id=169&Itemid=38&limit=1&limitstart=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Elektronkiiretoru http://et.wikipedia
andmete vahetamine ja uuendamine. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine Toimub andmevahetus välisseadmetega (igasugu salvestusseadmed, printerid, kuvarid). Lühendiga I/O (inglise keeles Input/Output ehk Sisend/Väljund) tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. 2.4 Arvutivõrkude tugi Arvutivõrk on süsteem mis koosneb mitmest arvutist, milles on arvutisd telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil. 2.5 Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine
mustad triibud kollasel põhjal ja varustatud käsipuuga (vt. joonis 1). Joonis 1 Vaade kontori trepile. Ruumi seinad on heledad, põrandad kaetud vaipkattega. Ruume köetakse õhksoojuspumbaga ja ruumid on soojad. Suvel täidab õhksoojuspump konditsioneeri ülesandeid. Töötajad kasutavad tööjalatsitena susse või on soovi korral sokkides. Töökohad on 4-kohalised vastamisi on 4 arvutite ja kuvaritega varustatud töökohta. Kuvarid asuvad silmade kõrgusel ja õiges kauguses. Töökohal on piisavalt ruumi liikumiseks. Töötaja selja taga asuvad riiulid ja kapid, kuhu saab vajadusel asju panna. Töökoht on varustatud piisava suurusega ergonoomilise kujuga kontorilauaga, kõrge seljatoega, reguleeritava ja käetugedega ergonoomilise kontoritooliga, arvutiekraani ja arvutiga. Laual on töövahenditele palju ruumi, samuti on piisavalt ruumi jalgadele laua 4 all
annaabi.ee 
