Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks
meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. Mõningaid ühendeid aitavad kontsentreerida mikroorganismid. Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas veetorus. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest, moodustades torude siseseintele limase biokile. Biokiles elutsevad mikroorganismid võivad toota konkurentide mahasurumiseks keemilisi aineid. Lisaks ka nende rakusisaldised (aminohapped) ning rakukestad võivad mõjuda vette sattunult inimese organismi koormavalt ja isegi häirida organismi ainevahetust. Võib öelda, et 80% majapidamistes kasutatud filtritest on ummistunud lima, raua- ja väävlibakterite elutegevusest. Biokile soodustab ka korrosiooni. Paraku ei ole sellises olukorras kasu
Laminaarsetiti (plaatide v torude pakett, lühike settimistee) Mitmekorruseline rõhtsetiti Flotaatorid kasutatakse sette eraldamisel. Veest gaasimullise abil tassitakse hõljuv aine pinnale. Kasutatakse tööstusliku reovee puhastuse juures. Reovee bioloogiline puhastus Bioloogilise puhastuse mõte ongi reoveest kätte saada lahustunud reoained, mida füüsikaliselt kätte ei saa. Selleks kasutatakse biokilet. Seesama kasvanud ja suurenenud biokile (jutt allpool) ongi kogum lahustunud reoainetest. A. looduslähedane puhastus: biotiigid, pinnaspuhastid, puhastuslodud, reoveeniisutus, lemktiigid B. puhastus tehisseadmetes · 1. Aeroobne puhastus 1a. Paiksete mikroobidega süsteemid o Sukelfiltrid (ketassukelfilter, täidissukelfilter) o Nõrgfiltrid (loomuliku õhustusega nõrgfilter, sundõhustusega nõrgfilter) 1b
Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke, odav tooraine; puudused: kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes, teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks Funktsionaalne toit: toit, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile
replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.
oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku
Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti.
Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti.
niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. (Biofilter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.) (Biokile joogiveefiltri pinnale ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.) Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on
Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti.
kasutatakse väetisena ka haljastuses. Ülejääk viiakse prügilasse. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. 10. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis. Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele
Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. 14.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on - biofilter - biorootor Biofilter – on biokilereaktor, kust reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. - Õhk siseneb reaktori alaosast. - Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile.
spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja algloomad.SÜÜFILIS-võib tõmmata võrduse AIDS-iga.Selle teeb eriti ohtlikuks"maha magamine"kuna ta tungib limaskestade kaudu organismi,mille tagajärjel tekib esmashaavand,mis on valutu ja inimene ei saa aru,et tal see on. Seejärel esmashaavand kaob ning inimene mõtleb,et ta on terve.Tekib haiguse teine faas.Kaelale tekivad korrapärased tumepunased laigud e.veenuse kee,lisaks sellele juuste koldeline väljalangemine.Siis hakkavad sümptomid
Mannooligosahhariidid (MOS)- eraldatud pärmide kestast. 38 E. coli- uroinfektsioonid. Seostub uroepiteeli retseptoritele. Jõhvikamahl aitab- seal olevad ained seostuvad piilidega, rakk ei saa kinnituda ja uhutakse minema. Neisseria gonorrhoeae- piilid on virulentsusfaktoriteks (kinnitub piilidega ureetra epiteelile); piilideta variandid on mittevirulentsed. Adhesiooni tähtsus ja biokile Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteel). Selle tagajärjel moodustub biokile (biofilm). Patogeenide korral biokile kaitseb peremeesorganismi kaitsemehhanismide eest ja antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nim. adhesiinideks, kinnituda saab piilide, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega (Caulobacter). Liikumine kasutab väga palju energiat, seega on kasulik
mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastitesse. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. 14. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 15. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid 16. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine 17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid 18. Jäätmete lõppkäitlemise viisid 19. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus 20. Keskkonna probleemid põlevkivitööstuses
Liikuge puhtamalt pinnalt mustema suunas, koguge mustus kokku Kasutage ainult puhtaid töövahendeid 6. Mis on mikroobiline mustus? Keskkonnale või tervisele kahjulikud mikroorganismid ehk mikroobid. 7. Miks on mikroobiline mustus ohtlik? Mikroobid võivad kanda endaga erinevaid haigustekitajaid, tuleb koristamisel vältida otsest kokkupuudet nõnda saastund pindadega. 8. Mis on biofilm? Ehk biokile on pindadele kinnituvmikroorganismide kogum, mida kaitseb ja hoiab koos mikroobide enda poolt toodetud tärklisetaoline kemikaalide kindel kaitsekiht, mis raskendab mikroobide eemaldamist pinnalt. 9. Kuidas hoida mikroobide paljunemist kontrolli all? Hoida pnnad kuivad Kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid ja densifitseerivaid puhastusaineid. Kui biofil on tekkinud on selle eemaldamiseks vaja mitmekordset ja
prokarüoodi algusünteesi rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni Bakterite kasutamine põllumajanduses ja heitvee puhastamisel Mügarbakteritega rikastatud bakterväetistega töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket. Silo valmistamine põhineb bakterkäärimisel. Baktereid kasutatakse biopuhastites reovee puhastamiseks: reovee pinnal biokile tekitamiseks muda anaeroobsel töötlemisel, lõpp-saadusteks on metaan ja süsihappegaas. Bakterhaigused Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. See kaitseb inimest haigustekitajate eest, takistades patogeenide kinnitumist ja stimuleerides antikehade teket. Patogeensed ehk tõvestavad bakterid põhjustavad haigusi
Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid.
Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid.
Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust.
ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . ökotehnoloogia peamised rakendusvaldkonnad: ökosüsteemide taastamine alternatiivne energeetika ökoloogiline põllumajandus ökoloogiline ehitus jäätmekäitlus heitvee puhastamine looduslikes ja tehismärgalades aktiivmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boitiigid. Biokilel põhinevad puhastid- biokile-bakterite mass tekib kõrge reostustasemega vees, enamasti kinnitub piirpinnale. Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet.
Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. Tekib pikaajalise köha, hingamisraskus, hingeldus, kiunete ja vilinatega. Algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, hiljem muutuvad püsivateks. 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Sügelus, aevastus, kõhulahtisus. 14. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi Hamba pinnal moodustub katt, biokile, mis kinnitub hambale igemepoolses osas. See pind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Ennetamiseks tuleb pesta korralikult hambaid, toituda tervislikult ning jätta toidukordade vahele piisav aeg sülje ph-taseme taastumiseks, tarbida puhast vett (mis puhastab suud), hammaste lakkimine F ja Ca sisaldava geeliga, toorete juur- ja aedviljade söömine. 15. Sagedasemad hingamisteede infektsioonid
Valmistoidud, liha, linnuliha, koorekastmed, kreemid, piim, salatid, kalatooted. Ennetamine: toidukäitleja, keskkonnahügieen. Vastupidav kuivatamisel ja külmutamisel, säilib pindadel. Tekib soodne kasvukeskkond kui teised mikroobid keetmisel hävivad. Listeria monocytogenes allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Valmistoidud, kalalihatooted, leherohked köögiviljad, piim, mereannid, pehmed juustud. Arenemisvõimelin külmkapitemperatuuril. Biokile moodustaja, desoainetele allub vaevaliselt! Talub kõrget soola ja nitritite silsaldust tootes, talub vaakumit.Ennetamine: keetmine, ristsaastumise vältimine, külmutatud liha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist, säilivusaja jälgimine. E. coli levikuteed, ennetamise võimalused Hakkliha, toorpiim, linnuliha, siider, saastunud vesi. Ennetamine: kuumtöötlus, ristsaastumise vältimine, korralik ja kiire jahutamine, põhjalik sooendamine. Cl
Põletamisseadmete tehnilised lahendused on pealegi kallid. Seega, vähemalt lähiaastakümnel, pole nad Eesti oludes reaalsed. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse. Arvestuslik koormus on 3 - 5 kg BHT7/m3d. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinumateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis. Õhk siseneb reaktori alaosast
ainetest.Selle lagundamisel saadakse metaani kui küttegaasi, pääsküla prügimäel on tankid kus on alustatud küttegaasi tootmisega. Sõjandus:Maailmas on riike kes omavad bioloogilist relva, see on valdavalt bakterrelv mille kasutamise tagajärjed on ettearvamatud. Keskkonnakaitse:Biopuhastites kasutatakse ära nii algloomi, baktereid kui kas seeni. Reoveel tekitatakse nn biokile nendest samadest organismidest. Esimesena töötlevad nemad ümber orgaanilse saaste sellele järgneb mehaaniline puhastus. Samas on keemikud välja töötanud plastmassi mida aitavad lagundada mikroorganismid. Viimane on aretatud selliseid bakterieid kes söövad naftat. 3)Biotehnoloogia kaasnevad robleemid ja eelise Biotehnoloogia eelised: *odav tooraine *jäätmete vaba või loodusele kahjutute ainete teke *energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid:
· Bakterite ensüüme kasutatakse geenide transpordil(molekulaarbioloogias) · Viirusresistentsete taimede saamine · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel(Eestis kasutatakse pärmseeni). Etanool- autokütustele; äädikhappe konserveerimisel · Biotõrjel(seenhaiguste tõrje, kahjurputukate tõrje) · Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine · Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine- anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke · Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir,
Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid.
Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. 3 Kristel Ausmees Mikroorganismid
Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib väga kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Biokile õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel. Näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid moodustavad teatud tingimustes spoore. Spoorid kujutavad endast tillukesi kapsleid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist kui ka
ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Bakterite liikumisviisid. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes
assimileeritud co2-te. Ka bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid müksobakter moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi. aktinomütseet - generatsiooni aeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakukude arvu kahekordistamiseks. biokile koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi. bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi mügarbakter osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste
- looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt assimileeritud CO2-te. - bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia- miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid; müksobakter- moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi; aktinomütseet- ; generatsiooni aeg- aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks; biokile- koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi; bakter toksiin- toksiin, mis kustub esile koekahjustusi; mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku; nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil;
bakteri edasi liikuma. Düüsid on tünnitaoliste modustiste avad, mille kaudu bakter lima välja surub. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Bakterid kleepuvad tahketele pindadele piilide abil (v.a. IV piilid). Kinnitumine on bakteritele kasulik kuna tahketel pindadel on toitainete sisaldus suurem kui vedelikes, ja liikumine nõuab bakteritelt väga palju energiat. Lisaks ei saa kinnitunud baktereid vedelikega välja uhtuda. Biokile, selle teke. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide rollid. Biokile tekib pinnale kinnitunud bakterite eritatud hüdrolüütilistest eksoensüümidest, milles tekivad terved elukooslused (konkurents, sümbioos jne), ning toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Piilid on bakteri kinnitumisorganid, sarnased viburile. Valgulised jätked raku pinnal, mille eesmärk on pinnale kinnitumine (va IV piilid). Piiilide tipus on adhesiinid, millega saab kinnituda
Seevastu ülevalpool neid alasid võib vees olla ainult sadu kuni tuhandeid baktereid 1 ml-s. Märkimisväärselt kasvab mikroobide arv lahtistes veekogudes kevadise üleujutuse või paduvihmade ajal. Veekogu kaldaäärses tsoonis, eriti seisva vee korral on vees mikroorganisme rohkem kui kaldast kaugemates piirkondades. Vee ülemistes kihtides on mikroobe rohkem kui põhjakihtides. Väga rikkalik on aga mikrofloora mudas, erit veel selle ülemistes kihtides, kus moodustub bakteritest nn. "biokile". Seal toimuvad ainete muundumise põhilised protsessid. Vee keemiline koostis ja mikroobide sisaldus muutub oluliselt kui sinna satub kas olme- või tööstusettevõtete heitvett. Koos orgaaniliste ja mineraalsete saasteainetega muutub ka mikrofloora liigiline koostis ning välistatud pole isegi patogeensete esinemine. Nakkusohtu suurendab see, et paljud neist, näiteks soolte haiguste tekitajad, võivad säiluda vees pikemat aega (nädalaid, kuid) eluvõimelistena
Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Lõppkäitlemine – muda veetakse väetisena kasutamiseks välja. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Aeroobne protsess. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter ei ole nimest hoolimata filter, vaid biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Biorootorites on täiteaineks horisontaalne
või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Konditsioneerimise on veesisalduse vähendamine kemeilisel teel, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Raudkloriid ja lubi. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Bioloogilise puhastamise liik (peale aktiivmudaprotsessi). Selle protsessis kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on biofilter ja biorootor. Biofiltreid kaasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Biofilter on biokilereaktor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik või plastiktäidis.
o Piilidel on kleepimis e adhesioonifunktsioon, mis on oluline koloniseerimisel o Adhesioon: Kleepumine Toimub,sest siis on paremad toitumistingimused (kasv kiirem) Aitab koonduda ja kaitseb välja uhtumise eest Kinnitudes eritatakse mitmeid ensüüme Kinnitutakse: · Piilide · Kapslikomponentide · Pinnavalkude · Lipopolüsahhariidide · Teihhuuhapete abil o Biokile: Kooslus, kus elanikud konkureerivad üksteisega aga võivad ka üksteist aidata või lagundada koos toksikante Toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel Biokile tekib kergesti: · Hammastele · Taimeosakestele vees · Implantaatidele · Klassile · keraamikale o Piiltõmbumine: IV tüüpi piilid
Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale, protsessi kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse. Levinuimateks on biofilter ja biorootor. Biofiltris juhitakse reovesi ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori poorsest täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) või plastiktäidis ning sellele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biorootoris tekib biokile rootoris olevatele plastketastele, mis on osaliselt reovees. 19 13. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest - Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke
(Nitrosomonas, Nitrobacter, Thiobacillus). Caulobacter ja Hyphomicrobium koloniseerivad erinevaid pindasid. Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus ja aktiivus biokiles suurem kui vees. Bakteri rhmadest domineerivad himkondade .- ja .-Proteobacteria ja Cytophaga-Flavobacterium esindajad. Jevee mikroobikooslus varieerub ajas rohkem kui biokile mikroobikooslus. 5. Mikroobikoosluse vertikaalne jaotus jrves: Epilimnion- tsanobakterid; vahetult termokliini peal ja all- heterotroofsete bakterite maksimum, muidu jaotuvad htlaselt; veekogu phjakiht- Chlorobiaceae ja Chromatiaceae. Setted-anaeroobsed fotoautotroofsed bakterid (kui on valgust), seened, anaeroobsed bakterid (Pseudomonas, Clostridium, Desulfovibrio). Seente esinemine veekogus on seotud sissekantud taimse materjaliga, kui see substraat saab otsa, siis nende arvukus on vga vike.
Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku ainevahetuses. Anaeroobsed- kasutavad mingit muud ühendit. Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid. Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite
tekkida ohtlikke saadusi. Biokäitluse eesmärk on komposti saamine või prügila orgaanilise koormusi vähendamine. Kui prügilasse orgaanilisi jäätmeid ei viida, tekib prügilagaasi vähem ning selle järelhooldus on lihtsam. 5 Kompostimine ehk aeroobne lagunemine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja mulla elanikud näiteks vihmaussid. Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile, milles on palju mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema
1) kokkutõmbumisvõimelisi valgulisi fibrille, 2) lima suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist, 3) pöörlevaid membraanseid mootoreid. Osad bakterid liiguvad lima eristamise kaudu düüsidest. Lima välja paiskamise õud paneb bakteri edasi liikuma. Düüsid on tünnitaoliste modustiste avad, mille kaudu bakter lima välja surub. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Kinnituvad piilide abil. Kasulik, kuna tahkel pinnal rohkem toitaineid. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm)
o Lina suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist o Pöörlevaid membraanseid mootoreid Limadüüsid on leitud libisevalt liikuvatel tsüanobakteritel ja müksobakteritel. Läbi limadüüside eritatakse rakust lima ja rakk liigub sellelt tõukudes edasi. Müksobakteritel on kummaski raku otsas nii piilid piiltõmbumiseks kui ka limadüüsid libisemiseks. 14. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Planctomycesel moodustub rakule valguline jätke ja raku vastaspoolusele moodustub pung. Jätkete kaudu saab toimuda rakkude kinnitumine pinnale ja agregeerumine omavahel. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega
2) lima suunatud eritamist rakust ja sellelt tõukumist, 3) pöörlevaid membraanseid mootoreid. Osad bakterid liiguvad lima eristamise kaudu düüsidest. Lima välja paiskamise õud paneb bakteri edasi liikuma. Düüsid on tünnitaoliste modustiste avad, mille kaudu bakter lima välja surub. XII 63. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Kinnituvad piilide abil. Kasulik, kuna tahkel pinnal rohkem toitaineid. 64. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm)
jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei saa. 10 Kompostimine: kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad ( nt vihmaussid). Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, sest neid on olmejäätmetes alati olemas ning nende hulk kasvab soodsates oludes kiiresti. Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid. Kompostitav materjal peab olema bioloogiliselt hästi lagundatav. Süsivesikud ja valgud lagunevad kergesti; rasvad, vahad ja vaigud ning eriti puiduligniin aga raskesti. Toidujäätmed, muruniitmed ja puulehed kõdunevad soodsates oludes mõne kuuga
– Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti.
diagnostikas. Polüfosfaatide funktsioonid rakus: 1) Fosforüüli doonor kinaasireaktsioonides (näiteks suhkrute fosforüülimine) 2) ATP süntees polüfosfaadi arvel 3) Prootongradiendi loomine polüfosfaadi arvel 4) Fosforiallikas rakule 5) Metallide siduja 6) Aluste neutraliseerija 7) Kanalimoodustaja DNA sisenemisel rakku 8) Stressiregulaator 9) Vajalik virulentsuseks (liikumiseks, biokile moodustumiseks jne) VÄÄVEL Kemolitotroofsetel S-bakteritel (värvusetud S-bakterid), kes saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist ja kellel S ladestub oksüdatsiooni vaheproduktina. On kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Thiomargarita, Achromatium. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest.
Elektrokeemiline katmine. 123. Al kaitse korrosiooni eest- Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. Edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted- Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega- polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile. 126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse- Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood
Rakud kleepuvad pindadele piilide abil. Piilid on valgulised jätked bakteri pinnal, on lühemad kui viburid. Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna retseptoritele. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhumise eest. Tahketele osakestele kinnitunult toimub bakterite kasv kiiremini, kuna tahketele osakestele adsorbeeruvad ka toitained. 54. Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Moodustub kui bakterid kinnituvad pinnale nö ,,koondavad vägesid". Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada või lagundada toksikante. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Biokile on ohtlik inimesele kuna bakterid on kaitstud antikehade ja antibiootikumide eest. Põhjustavad kroonilisi haigusi. 55
annaabi.ee 
