Setitamine , nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1. Eesmärk 4 2. Katse vahendid 4 3. Katse käik 4 4. Joonised 7 5. Analüüs 4 6. Hinnang 5 Katse 3 Filtrimine 1...
Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv...
[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...
Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine , kloorimine. Veepuhastus meetodid: Reovee teke ja omadused: Heitvesi- inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi- osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoained on vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul heljumina. Reoainetest olulisemad: orgaaniliste ainete sisaldus, toitainete sisaldus, heljumi sisaldus, vee bakteriaalne reostus....
Klasside eksami konspekt 1. A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused. a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega....
· Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). H...
Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks. Selleks rakendatakse setitamist ning nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist jt. meetodeid. Mis on setitamine ja nõrutamine ? Setitamist kasutatakse mittelahustunud aine eraldamiseks lahusest. Nõrutamist läheb vaja selleks et selge vedelik eraldada sademelt. Toon ühe näite. Võtan klaassilindri, täidan selle veega. Lisan veidi mulda ning segan seda klaaspulgaga nii kaua kuni tekib hägune vedelik. Jätan selle mõneks ajaks seisma. Mõne aja pärast on näha, et silindri ülaosas on vedelik muutunud selgeks ja läbipaistvaks. Silidri põhjas aga on sadenenud mullaosakesi....
Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani...
Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine , kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.). odavad ja efektiivsed, nõuavad küll pinda. BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine....
AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Heitveede puhastamine on palju probleeme tekitav protsess. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Heitvete puhastamise esimesteks võteteks on setitamine ja filtrimine. Tänapäeval on kasutusel väga peente pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastataud veest isegi baktereid kinni püüda. Kuid mikroorganisme saab väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid...
· Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT Ainete eraldamine segudest (2) · Setitamine ja nõrutamine Ainete eraldamine segudest (3) Vedelike eraldamine teineteisest · Jaotuslehtri abil Vedeliku aurustamine Destilleerimine 180 160 lahustuvus g /100g ves 140 KNO3 120 100 80 60 40...
Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks; 10 muda käitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatakse ning segatakse tugiainetega; 11 81 % muda komposteeritakse ja 19 % viiakse prügimäele; 12 saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena. Väikepuhastid ( mõnisada inimest) kasutatakse sobivate pinnasetingimuste puhul pinnaspuhasteid, millele vooluhulgal kuni 25 m3 päevas eelneb vee setitamine septikus. Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja eemaldatakse paakautoga. Sobivate olude puudumisel kasutatakse kompaktseid väikepuhasteid, mis toimivad keemilise sadestamise ja/või bioloogilise puhastuse põhimõttel. Bioloogilised väikepuhastid on peamiselt biorootorid, plasttäidisega biofiltrid või ka ujuva täidisega aerotankid (aeratsioonikambrid). Kasutatakse ka ringkanaleid või biotiike...
kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. · Tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia kõrval on selleks ka mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selleks kütuseks võib olla vesinik. Vee puhatamise võimalused · Loodulikku vett setitatakse ja filtritakse. · Bakterid kõrvaldatakse joogiveest osooni abil. · Heitvete esimesels võtteks on setitamine ja filtrimine, kasutatakse ka vahtu. · Biotiikides muudavad mikroorganismid mürgiseid ühendeid kahjututeks ühenditeks. · Heitvett saab puhastada ka kuumutamisega....
Eemaldatakse enamasti 85-95% reoainest. Puhastamisel esineb 3 etappi. Etapid I etapp Mehaaniline puhastus. II etapp Bioloogiline puhastus. III etapp Keemiline puhastus. I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine . II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht...
Põhja- eesti jõed, mis suubuvad Soome lahte, sest neil alamjooksudel joad) Oma teekonnal lähtest suudmeni teeb jõgi nn. tööd VOOLUKIIRUSE SEOS JÕE POOLT TEHTAVA TÖÖGA ülemjooks voolukiirus keskjooks suur voolukiirus alamjooks keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...