.................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.......................................8 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis.......................................8 5. TOKSIKOLOOGILISED ANDMED.........................................................................10 5.1 Krooniline ja akuutne kokkupuude...............................................................10 5.2 Kantserogeensus; LD-50.............................................................................. 10 6. RISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED...................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 13 SISSEJUHATUS
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud eained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus e vähkkasvajaid tekitav toime. Krõpsud aga sisaldavad maitsetugevdajaid enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki. Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike) lapsed üldse süüa. Osadel inimestel võib rohke naatriumglutamaat toidus põhjustada haiguslikke nähtusi
......................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia................................................................................................. 7 Muud toksilised effektid....................................................................................... 7 Kokkupuude............................................................................................................ 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.........
Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates
Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kind- laks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Vee- keskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismi- dele.
Tugevad oksüdeerijad, lämmastikhape, kaaliumnitraat, fluoriidid. 11.Terviserisk: Akuutsed efektid : Mürgisus loomadel: Suu kaudu: LD 50 =3530 mg/kg rott Sissehingamisel: LC50> 30 g/m³ rott Naha kaudu: LD50> 10 mg/kg küülik Ärritatavus: Nahk : 500 mg/ 24 h küülik Ülitundlikkus: Kantserogeensus: Reproduktiivsus: Lk. 4 (4) Teratogeensus: Mutageensus: 12.Keskkonnarisk: Püsivus keskonnas: Bioakumulatsioon: Biolagunev. Liikumine keskkonnas: Mürgisus veeorganismidele: Kalad: LC50> 100 mg/l 96 h Brachydanio rerio Selgrootud: EC50> 1000 mg/l 48 h Baphnia magna 13.Jäätmekäitluse viis:
suur, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti.) PAH-ide kokkupuude inimestega peamiselt toimub toidu kaudu, vähesemal määral ka saastatud õhu ja joogivee kaudu. VI. Toksilisus ja piirnormid Madalama molekulmassiga PAH-id on teatud organismide jaoks akuutselt toksilised. “Rasked” PAH-id on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad on genotoksilised kantserogeenid - tekitavad vähki, mutatsioone ja väärarenguid. (Konkreetse PAH-i kantserogeensus sõltub vastava PAH-i molekuli ruumilisest struktuurist). (PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning oma väikese molekulmassi tõttu on PAH-id suutelised tekitama muutusi pinnamamebraanides, suurendades sellega ka rakumembraani läbimisvõimet, mille tõttu tekivadki molekulaarsed muutused). Inimeste tervise kaitsmiseks PAH-ide kahjuliku mõju eest on Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrusega nr 82 2001. aasta 31
(Euroopa raviamet) Katsetulemustest ilmneb aga, et lakvinimood võib olla kantserogeenne. Lakvinimood oli rottidel teratogeenne, põhjustades emasloomadel hüpospaadiaid. Nende väärarengute tekkeks oli kõige tundlikum rottidel tiinuse 18.21. päev. Varasem kokkupuude ravimiga või ravimi kasutamine imetamise ajal seda liiki väärarengut ei põhjustanud. (Euroopa raviamet) Loomkatsetes täheldatud toimeaine lakvinimood üldine toksilisusprofiil (üldine toksilisus, kantserogeensus ja reproduktiivtoksilisus) on ebasoodne ning ei saa välistada võimalikku kantserogeensusriski inimorganismis. Tootja vastulause- ,,Lakvinimood indutseeris emastel rottidel vähesel määral suuõõne- ja emakakasvajate ning isastel rottidel kilpnäärmekasvajate esinemist. Kantserogeensuse leiud on aga liigispetsiifilised ega tähenda suuremat kantserogeensusriski inimestel." (Euroopa raviamet) Siiski leiab inimravimite komitee, et pikaajalise kasutamise korral inimestel, eriti arvestades,
konservikirsse punase toiduvärviga, Suurbritannias aga konservherneid ja -ube roheliseks, sageli värvitakse suitsuvorste punaseks. Sünteetiliste värvainete kasutamise algperioodil (19. saj. lõpp, 20. saj. algus) kasutati neid laialdaselt. USA-s oli kasutusel 80 nimetust sünteetilisi värvaineid. 17 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvide oht Allergilised reaktsioonid Kantserogeensus Eriti ohtlikud on nn asovärvid Mõned toiduvärvid on käesoleval ajal keelatud 18 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Piirnormid Toiduvärvide, nagu ka teiste lisaainete kasutamise suhtes kehtivad enamikes maades kindlad reeglid: on täpselt määratletud, millist värvi millises toidus võib kasutada ja kui suur on nende lubatud sisaldus.
Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3
Tal on madal väävlisisaldus, hea grafitiseeruvus, madal kahjulike ühendite sisaldus. Õlikoksist valmistatud elektroodidel on väike elektritakistus ja erikulu. [] Õlipigi on põlevkiviõli termilise töötlemise produkt. Seda kasutatakse sideainena anoodimassi, elektroodide ja muu grafiittoodangu valmistamiseks. Õlipigi toodetakse kahte sorti: AK alumiiniumi tootmiseks ja EK grafiitelektroodide tootmiseks. Omadustelt on tal madal metallisisaldus ja madal kantserogeensus. Seda tarnitakse vedelas või tahkes olekus. [] Fenoolid VKG-s toodetakse summaarseid põlevkivifenoole ning põlevkivifenoolide fraktsioone CRESOLICS, HONEYOL, REZOL. Neid kasutatakse väga paljude erinevate toodete valmistamiseks: erinevad liimid, vaigud, plastid, kummipolümeerid, põllumajanduskemikaalid, antioksüdandid, värvid, lõhkeained, erinevad orgaanilised ühendid, tooraine keemiatööstuses, fungitsiivsed kreemid ja ihupiimad, pestiidid, UV-valguse
Selline sunnitud diurees pole siiski päris ohutu. 3. Hemodialüüs või hemoperfusioon. Mõlemal juhul juhitakse patsiendi veri läbi aparaadi, milles toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 13. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. Toksiliste ühendite toimed 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3
kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.(4) · Kui joodi pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni. (4) · Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku väljaarenemist, halvimal juhul põhjustab märkimisväärseid vaimseid ja füüsilisi arenguhäireid.(4) c) Kantserogeensus · Jood on kantserogeenne kemikaal, mis võib liiga suure koguse joodi tarvitamise juures põhjustada vähki. On tehtud katseid, kus selgus, et kilpnäärmevähki nakatunud naisi on vähem, kes kasutasid vähem kui 273 gI/ päevas, kui naisi, kes kasutasid rohkem kui 273 gI/ päevas. d) Genotoksilisus ja mutageensus · Mutageensuse ja genotoksilisuse osas andmed puuduvad. e) Muud toksilised efektid
Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik peroksiidi ja hüpokloor hapet, mis surmavad mitut tüüpi rakke nagu neutrofiilid ja T-rakud. Tihe kokkupuude nikliga pärsib ka normaalset mineraalide homöostaasi, mille tõttu lähevad kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja tsingi tasemed madalaks erinevates kudedes ja takistab normaalset raua kofaktoorset seostumist kindlate valkudega. Nikli kõige suuremad terviseriskid on kantserogeensus ja allergiad. Mõlemad tekivad aktiivsete muutustega metaboolsetes radades mis juhivad põletiku teket, stressi, raku jagunemist ja raku surma. Spetsiifiliselt nikli homöostaasiks loodud valku ei tunta ühesgi imetajas, ei oodata nikli spetsiifilist muutust geeni ekspressioonis ja metabolismis. Paljud kahjulikud nikli toimed aktiveeruvad mitte-spetsiifiliste interaktsioonidega nikli ja makromolekulide vahel, mis tekitavad rakkudele kahjustusi. Raku käitub nikliga nii nagu
Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. [3] Otsene ehk deterministlik rakkude hukkumine, viljatus, karvade väljalangemine, nahakahjustus. Stohhastiline ehk juhuslik muutused rakkudes, muutused DNA-s, muutused kromosoomides, kantserogeensus. [8] TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU Telefonid tekitavad kahjulikke kiirgusi, mis tekitavad terviseprobleeme ning nende kahjulikkust on uuritud ka taimede peal. Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid
· Pikk veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest. Toksilisust mõjutavad tegurid: · Aine keemiline koostis · Organismi sattunud aine hulk · Aine liikumine kudedes · Ekspositsiooni kestvus · Organismi individuaalsed omadused Toksilisuse testimine: · Akuutne ja subkrooniline toksilisus · Kantserogeensus · Toime sigivusele · Toime lootearengule (teratogeensus) · Tooime hingamiselunditele · Toime nahale ja silmadele Ohtlike ainete käitlusmeetodid: · Õlijäätmed põletamine/õli taastamine · Lahustijäätmed põletamine/destilleerimine · Värvi-, lakijäätmed, liimijäätmed põletus · Kontsentreeritud happe või aluse jäätmied märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks
· Nitrosoühendeid jaotatakse keemilise struktuuri alusel järgmiselt: - Sümmeetrilised: dialküülnitrosamiinid - Mittesümmeetrilised: dialküülnitrosoamiinid. - Nitrosamiinid funktsionaalsete rühmadega. - Tsüklilised nitrosamiinid - Nitrosamiidid. · Nitrosoühendid kutusvad esile pahaloomuliste kasvajate tekke paljudel loomadel. Nitroroühendite kantserogeensus ja toksilisus sõltuvad keemilisest struktuurist. Nitrosoamiidid on aktiivsed mutageenid, eriti nitrosoalküülkarbamiidid. · Nitrosoühendid õhus- sisaldus õhus sõltub põhiliselt tehnoloogilisest inimtegevusest (tööstused, loomakasvatus). Põhilised lämmastikusisaldavad allikad atmosfääris on tööstuse gaastijäätmed ning küttuse põletamisprodukt. Gaasijäätmetes on sobilikud tingimused nitrosoühendite lähteühendite sünteesiks
enantiomeerselt puhas eriti, kui neil on erinev aktiivsus. - N: UH-301, mis rac-na on inaktiivne, kuid puhtad enantiomeerid on vastupidise aktiivsusega; üks on agonist, teine aga antagonist, mis serotoniini retseptorile mõjumist puudutab. - Puhastamine - Asümmeetriline süntees o Tihti mõistlikum vähendada kiraalsete tsentrite arvu o C asendamine N-ga, misjuhul muutub akiraalseks. - - Prekliinilised katsetused – transgeensed hiired, kantserogeensus. LD50 doos, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Siiski ei kirjelda see mitteletaalset mürgitust ega kroonilist mürgitust. - I faas – terved vabatahtlikud - II faas – vähestel patsientidel, terapeutilise efekti kontrolliks, samuti annustamisrežiim doosi suuruse leidmiseks - III faas – platsebo kontrolliga topelt pime metoodika. Nii arstid kui patsiendid on teadmutuses, kas võetakse ravimit või platsebot. Antakse müügiluba.
ja nende toimest Toksilisust mõjutavad tegurid · _ aine keemiline koostis, · _ organismi sattunud aine hulk, · _ aine liikumine kudedes, · _ ekspositsiooni kestvus · _ organismi individuaalsed omadused Kudede toksilised mõjutused - püsivad või mööduvad Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest _ äge e. akuutne _ alaäge e. sub-krooniline _ pikaajaline e. krooniline toksilisus Toksilisuse testimine _ Akuutne ja subkrooniline toksilisus _ Kantserogeensus _ Toime sigivusele _ Toime lootearengule teratogeensus _ Toime hingamiselunditele Toime nahale ja silmadele Keskkonnasaaste on osa aineringist saastekogused on võrdsed tarbitavate loodusvarade hulgaga . Kemikaal on ohtlik, kui ta oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara _ Füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu ohtlikud kemikaalid _ terviseohtlikud kemikaalid
• Limiteerida suhkrurikaste toitude ja jookide tarbimist Kuidas hinnatakse lisaainete ohutust? • Hindamise aluseks on dokumendid, mille esitab lisaaine tootja. • Keemiline koostise, valmistamise, analüüsimeetodite ja toidus toimuvate reaktsioonide kohta, samuti andmed aine toksikoloogia kohta, näiteks mõju ainevahetusele, mutageensus, kantserogeensus. • Aluseks võetakse saadav kogus 1 kg/kehakaalu kohta toksikoloogia (määratakse ADI, Hinnang acceptable daily intake) tarbimine ADI on aine kogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kg kohta. Seadusandluse aluseks on teaduspõhine riskianalüüs Riskijuhtimine Riskihindamine
) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas, üle 150 mg/päevas - aneemia, ca 6000 mg/päevas: surmav.Anorgaaniline reostus: N: kloor (veepuhastusel; kahjulik vetikatele, käiadele), happeliste vete leostumine kaevandustest, asbest (kantserogeenne). · Orgaaniline reostus: kantserogeensus, toksilisus, ja/või muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Õlireostus: naftatankerid (Torrey Canyon, 1967, Inglismaa rannikul; Amoco Cadiz, 1978, Prantsusmaa rannikul; Exxon Valdez, 1989, Alaska), Pärsia laht 1991. Naftalaigud: suuruse määravad hulk, tihedus ja viskoossus, vastavalt mõjuvatele jõududele (pindpinevus, gravitatsioon, inertsus, viskoosne stress). Levik: laienemine + liikumine koos veega. Eemaldamise meetodid: (1)
roogades. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954) - neid leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused
ja lagunevad inimorganismis ja keskkonnas kiiremini kui dioksiinid ja polükloreeritud bifenüülid. PAH-id on keemiliselt stabiilsed ja hüdrolüüsil lagunevad kehvalt, kuid valguse toimel võivad PAH-id oksüdeeruda ja ka laguneda (leiab aset fotodegradatsioon). PAH-idega kokkupuutest tuleb püüda hoiduda nii palju, kui see on võimalik, sest on kindlaks tehtud, et osa PAH-e on genotoksilised kantserogeenid. Konkreetse PAH-i kantserogeensus sõltub vastava PAH-i molekuli ruumilisest struktuurist. Inimeste tervise kaitseks on Euroopa Komisjoni määrusega nr 1881/2006 kehtestatud piirnormid benso(a)püreeni sisaldusele mõndades rasvu ja õlisid sisaldavates toiduainetes ja ka toiduainetes, mille kuumtöötlus (suitsutamine ja kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Piirnormid on eraldi kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille saastatus võib tuleneda keskkonnareostusest.
annaabi.ee 
