EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Biokeemilise hapnikutarbe määramine. KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni k...
1. Šokk on sündroom, mida iseloomustab kudede hapnikutarbe ja hapnikuga varustatuse mittevastavus. 2. Obstruktiivse šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 3. Ägedaks koronaarsündroomiks loetakse: *Ägedat müokardiinfarkti (ÄMI) 4. Šoki esmases ravis rakendatakse: *VIPP printsiipi 5. Nimeta šoki liigid etioloogia alusel: Hüpovoleemiline, kardiogeenne, septiline, anafülaktiline, põletusšokk, traumašokk 6. Nimeta erakorralise meditsiini valdkonnad:kiirabi, erakorralise meditsiini osakond, tegevus katastroofi ja suurõnnetuste likvideerimisel 7. Milline väide on vale? *Kardiogeense šoki põhjuseks võib olla sepsis 8. Šoki sündroomi tunnused on: *Madal arteriaalne vererõhk, külm higi 9. Hüpovoleemilise šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 10.Ägeda koronaarsündroomi esmases ravis rakendatakse: *MONA printsiipi *LISA printsiipi 11.Nimeta šoki liigid patofüs...
.............................................................. 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid ....... 27 6.1 Ühendite degradeeruvus ................................................................................ 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead .......................................................
elu Maal. Neid protsesse saab lihtsalt esitada järgnevalt 6CO2+6HO->6(CH2O)+6H2 3. Orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete lisandumine võib stimuleerida hingamisprotsesse mikroorganismide kasvukiirenemise tõttu. See haarab kaasa ka looduslikus vees sisalduva hapniku ja võib anda tulemuseks selle sisalduse olulise vähenemise. Heitvete võimet vähendada hapnikusisaldust mõõdetakse biokeemilise hapnikutarbe (BHT) biochemical oxygen demand test. Heitveed mis on suure BHT-ga võivad põhjustada lahustunud hapniku sisalduse vähenemise vetes, millesse neid juhitakse, seejärel võib hapnikusisaldus uuesti tõusta kui toimub reageerimine atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga. Hapnikuvajak kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C 4
3. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku. 4 Bakterite tähtsus looduses Toitumiselt on bakterite hulgas nii hetero- kui ka autotroofe, kes kasutaad energiaallikana nii orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite keemilist energiat kui ka valgusenergiat. Hapnikutarbe osas esineb aeroobseid ja anaeroobseid baktereid. AUTOTROOFID HETEROTROOFID Kasutavad süsinikuallikana CO2 Saavad energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist Kemosünteesijad, fotosünteesiad Süsinikkuallikaks orgaanilised ühendid (suhkur, aminohapped, tselluloos, nafta jne).
kandamita kiirusega 3KMH käimisel vähenes hapniku tarbimine 5%~12%. Samal kiirusel 36.7 kg kandmisel vähenes hapniku tarbimine 15%. Kauakestvatel missioonidel on oluline inimese Joonis 5. Raskuste energiatarbe vähendmine. See on sellepärast, et isegi kui tõstmine Aktiivjalgadega eksoskeleton toetab kandamit võib suur hapnikutarve tekitada varase väsimuse. HULC võimaldab, teiste eksoskelettidega võrreldes sõduritel marsida väiksema hapnikutarbe ja pulsiga. Seda ülikonda saab kasutada ka tsiviilrakendustes. Enamasti on see tehtud titaaniumist, mis kasutab hüdraulilist süsteemi, mida kontrollib mikroprotsessor, mida toidetakse liitium-ioon akudest. Kuna ülikond on disainitud vähendamaks, kandes pikka aega raskeid esemeid, hapnikutarvet ja väsimust. See eksoskelett sobib pikkadeks mägironimisteks või sõjaväeliseks kasutamiseks. Spetsifikatsioon: Kaal ilma patareideta 24kg +112x2g patareid
Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline
heterotrof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid. H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. bioloogiline hapnikutarve - kui veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter. Veeheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused: ... ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1
T5 koostisesse. Kilpnäärme poolt toodetav jodeeritud valk – türeoglobuliin – madalmolekulaarne aine mille piiratud proteolüüs viib T4 moodustumiseni. T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri. Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud hapnikutarbe suurenemises mitokondrites toimuva fosforülatsiooniprotsessi käigus. (Adenosiintrifosfaat (ATP) — nukleotiid, mis mängib väga tähtsat rolli organismi aine- ja energiavahetusprotsessides. Ainet tuntakse kui universaalset energiaallikat kõikides elusorganismides toimuvate biokeemiliste protsesside käigushoidmiseks.) Läbi selle universaalse mehhanismi osutavad kilpnäärme hormoonid süsteemset mõju kogu organismile. Seetõttu põhjustab joodi defitsiit ainevahetuse üldist langust
51 52 Keemiline hapnikutarve KHT (COD) Keemiline hapnikutarve KHT https://www.youtube.com/watch?v=cGVlKH78uAs&t=578s · Redokstiitrimine (keemilise hapnikutarbe määramine) ...on mingit vett (harilikult reovee puhul) · Orgaaniline aine + oksüdeerija CO2 + H2O iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 · PROOV kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise · Reaktiivid aine (seda on reovees tavaliselt väikestes · 1. K2Cr2O7
Nõrgvee süvapuhastus Süvapuhastusmeetodid • Mõnikord ei ole vesi pärast bioloogilist puhastust suublasse laskmiseks • Kloorimine ja osoonimine (desinfitseerimine) veel piisavalt puhas ning sellest on vaja eemaldada näiteks: • Väetusaineärastus − keemilise hapnikutarbe biokeemiliselt mittelagundatavat osa, • Sadestamine ja koaguleerimine − mürkaineid, • Filtrimine (liiv- ja antratsiitfiltrid) − värvust või • Mikrofiltrimine, ultrafiltrimine − detergente. • Adsorptsioon (aktiivsöega)
3.1 Müoglobiin sisaldub lihastes. Omab tertsiaalse struktuuri (1 polüpeptiidahel). Mb omab 1 heemi grupp, 1 heem soib 1 hapnikumolekuli. Kuna sidumise sõltuvus O2 partsiaalrõhust on hüperboolne, suudab Mb intensiivselt töötavas lihases madala osarõhu juures (5 mmHg) vabastada O2, et lihasrakkude mitokondrite tsütokroomid toodaks ATP. Mb küllastub hapnikuga madala partsiaalrõhu juures. Mb on ehituse tõttu O2 spetsiaalsalvestaja ja ajutine depoo lihaskoe suure hapnikutarbe jaoks koomavate pingutuste korral. Mb ei saa töttada O2 transpordijana kopsudest kudedesse, sest 2+ mmHg tasemel ta hapniku ei loovuta. 3.2 Hemoglobiin Sisaldub veres. Erütrotsüütides. Kvaternaarne struktuur 2 alfa ja 2 beeta polüpeptiidi. Koosneb globiinist ja 4 heemist. Funktsioon O2 sidumine kopsukapillaarides ja transport kudedesse. O2 sidumisel toimub SU kooperatiivsus, see tagab selle, et kopsukapillaaris O2 partsiaalrõhu üsna kitsas vahemikus
orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku ainevahetuses. Anaeroobsed- kasutavad mingit muud ühendit. Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid
lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus. Pinnakihis on temperatuur suvel keskmiselt 0,6-0,8 oC võrra kõrgem ja hapnikusisaldus 1-2 mg/l-1 võrra väiksem kui põhjakihis. Pinnal tekib fotosünteesi ja vee intensiivse soojenemise tõttu enamasti mõneprotsendiline hapniku üleküllastus, põhjakihis aga setete hapnikutarbe tõttu sama suur alaküllastus. Talvise hapnikureziimi määravad peamiselt järve veetase külmumise ajal ja sulailmade rohkus talve jooksul. Külmumise hetkel on kogu veemass enamasti hapnikuga küllastunud ja hapniku hulga määrab jää alla jääva vee hulk. Külmumishetkest alates saavad ülekaalu hapnikku tarbivad protsessid ja hapniku kontsentratsioon väheneb kuni märtsini keskmise kiirusega ~ 100 mg/m-2 ööpäevas. Keskmiselt igal kolmandal aastal väheneb hapniku kontsentratsioon
Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36
kogumiseks või suublasse juhtimiseks; karstiala – karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas; tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud; vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus;
41. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid: molekuli struktuur; keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 42. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine: Vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 43. Biodegradeeruvuse määramine: Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine. Uuritava aine kontsentratsiooni määramine võib olla määratud proovi hapnikutarbe või süsiniku sisalduse kaudu. 44. Millest sõltub saasteainete transport vees? vee liikumine; ainete lahustuvus vees; jaotumine: vesi – õhk, vesi – tahke aine. 45. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas: põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Hävitab taimestiku, hapestab mulda ja veekogusid, kahjustab tervist. 46. Kompleksühendid veekogus: klorofüll, Hemotsüaniin. 47
Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36
· Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon) · Keskkond · Mikroorganismid (põritolu, hulk) · Aeg 33. Biodegradatsiooni efektiivsuse mõõtmine: · vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus · leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul 34. Biodegradeeruvuse määramine: · degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine · uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus
rakuproduktideks. Metaboolsed kaardid esitavad reaktsioonide kaskaade integreeritud kujul. Sajad ensüümreaktsioonid on organiseeritud diskreetseteks metaboolseteks radadeks. Põhiliste metabolismiradade osas on organismidel märkimisväärne sarnasus (mis võib tõestada, et kogu elu pärineb ühes eellasest). Esineb ka suur mitmekesisus (auto- hetero- kemotroofid jne). Organismid jaotuvad (1) hapnikutarbe järgi: Aeroobsed: kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik eluks välitimatu, siis oblikatoorsed aeroobid. Anaeroobid: võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui ei talu üldse hapnikku, siis oblikatoorsed anaeroobid. Fakultatiivsed anaeroobid on võimelised kohanema aeroobsete tingimustega, kasutades teisi elektronide aktseptoreid. (2) energia- ja süsinikuallika järgi
Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks Energia saadakse väliskeskkonnast valgusest (fototroofid) või süsinikuühendite oksüdeerimisest (kemotroofid). Metabolism omavahel seotud keemiliste reaktsioonide ahel, mis algab kindlast molekulist ja muudab selle ettenähtud viisil mingiks muuks kindlaks ühendiks.
seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] § 2. Reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine (1) Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt, bioloogiliselt, keemiliselt ja füüsikalis-keemiliselt või nende puhastusviisidega kombineeritult. (2) Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe osas suurem või võrdne 20%-ga ja heljuvaine sisalduse osas suurem või võrdne 50%-ga. (3) Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt lisas 2 esitatud tabeli piirväärtustele või puhastusastmetele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvainesisalduse (heljumi ehk hõljuvaine sisalduse) ja keemilise hapnikutarbe osas. (4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad
kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Bioloogilise hapnikutarbe tähiseks on BHT7 (mg/l) (inglise keelses tähistuses BOD7). Bioloogiline hapnikutarve iseloomustab kergelt hapenduvate (süsinikku sisaldavate) orgaaniliste ainete hulka vees ja ei näita aeglaselt hapenduvate orgaaniliste ainete hulka. Just sellised ained esinevad tootmisreovees. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on
Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%). Puudu katalaas/SOD või madala aktiivsusega. Anaeroob/aeroob. 16. Kuidas valmistad püstagarid mikroobi hapnikutarbe uurimiseks? LB püstagarisse teen külvinõelaga pistekülvi. Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas? Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses 18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele? Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad. 19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel?
mutatsioonid ja asendavad uratsiilid tsütosiinidega. Et ei oleks vaja teha vahet natiivse U ja mutatsioonilise U vahel, siis on DNA sisaldab uratsiili asemel tümiini, seega kõik DNA's leiduvad uratsiilijäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega. RNA kõrvutiasetsevad 2' ja 3' OH-rühmad muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile, DNA on aga 2'-OH puudumise tõttu stabiilsem. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi Energia ja süsinikuallika järgi: · autotroofid kasutavad süsiniku allikana CO2 · heterotroofid kasutavad süsiniku allikana orgaanilist süsinikku · fototroofid kasutavad energiaallikana valgust · kemotroofid kasutavad energiaallikana glükoosi, anorgaanilisi ühendeid ja väävlit Hapniku tarbimise järgi · aeroobsed organismid kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina, kui hapnik on eluks vältimatu
Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. SOKK Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled nõrkus, rahutus pindmine, kiire hingamine iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1. Kindlustada elulised funktsioonid! 2. Sulge kõik välised verejooksud!
kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Bioloogilise hapnikutarbe tähiseks on BHT7 (mg/l) (inglise keelses tähistuses BOD7). Bioloogiline hapnikutarve iseloomustab kergelthapenduvate (süsinikku sisaldavate) orgaaniliste ainete hulka vees ja ei näita aeglaselt hapenduvate orgaaniliste ainete hulka.Just sellised ained esinevad tootmisreovees. Vees esinevad lämmastikühendid võivad häirida BHT määramist ja nende mõju kõrvaldamiseks lisatakse veeproovile allüültiouureat (atu). Niimoodi määratud orgaanilise aine sisaldust tähistatakse BHT7ATU
· Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast · Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest · Organismid on jaotatud nende hapnikutarbe järgi: _ _ aeroobsed vajavad molekulaarset hapnikku (O2) ainevahetuses _ _ anaeroobsed kasutavad mingit muud ühendit. · Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid _ _ aeroobsed _ _ anaeroobsed · Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt _ _ aktiivmuda protsessid mikroobid vees vabalt ujuvas olekus _ _ biokile protsess mikroobid kinnituvad tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofilter ja biorotaator
tegelikud väärtused (aktiivsus muutub neile vastavalt), neid võrreldakse nõutavate väärtustega (PO2 = 95 mmHg, PCO2 = 40 mmHg, pH = 7.4) hingamisneuronite (tsentraalne regulaator) poolt. Respiratoorsete neuronite aktiivsuse muutumine avaldub hingamislihaste (efektor) töö muutumisena - muutub ventilatsioon. Eduka regulatsiooni tunnuseks on hingamisgaaside osarõhkude suhteline stabiilsus arteriaalses veres. Füüsilise töö ajal - Lihaste hapnikutarbe suurenedes tuleb intensiivistada hingamist ja hingamisgaaside transporti vereringega. Ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui -mahu (jääb reeglina vähemaks kui pool VC-d) arvel, treenitud inimesel võib VE kasvada kuni 130 l/min. Füüsilise töö ajal paraneb hingamisgaaside difusioon, suureneb alveolaarventilatsiooni osa üldventilatsioonist, paraneb alveolaarventilatsiooni ja perfusiooni vastavus. Südame minutimaht suureneb analoogselt löögisageduse ja
Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Reostuskoormuse määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka (nt. N-hulka kg-des). Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides st. ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamise alus on harilikult bioloogiline hapnikutarve; 1 ie=54 BHT5/d e. üks inimene põhjustab täieliku hapnikutarbe (BHTt) 75 g/d ning annab ööpäevas reovette keskm. 0,7 g P ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja). Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Siinjuures
pinnakihi temperatuur 20–25 ºC, kuid 3–4 m sügavusel hakkab langema kuni 10 kraadi meetri kohta. Osas järvedes (näiteks Kooraste Linajärves, Holstre Linajärves, Kaussjärves) ei segune vesi igal aastal täielikult (selliseid järvi nimetatakse meromiktseteks). Viimaste aastate seiretulemustest nähtub, et sügavamate järvede veesammas ei segunegi kevadise suurvee ajal läbi ja tavalisest kahest segunemisest on järele jäänud vaid sügisene. Gaasirežiim Järvede suvine keemilise hapnikutarbe sagedusjaotus (2002) Eesti suurjärvede hapnikurežiim on enamasti hea, sest nende veemass on hapnikuga ühtlaselt küllastunud. Siiski on Võrtsjärves mõnel talvel täheldatud hapnikupuudusest tulenevat kalade suremist (ummuksilejäämist). Väikejärvedes on suhteliselt halvad hapnikuolud. Ideaalset olukorda, kus kogu veesamba hapnikusisaldus on lähedane küllastumusele, praegusel ajal enam ei ole. Enamikus väikejärvedes on suvel vee põhjakihtides hapnikuvaegus ja pinnakihid
toimuva siseõhu ringluse ja vastava CO2 kontsentratsioonide hajumisega. Samuti mõjutab CO2 sisaldust toaõhus aknapiirkondades toimuv infiltratsioon ja eksfiltratsioon ning tuulerõhust tingitud korterisisene õhu liikumine. Nende mõjutegurite tulemusena võib ainevahetusliku CO2 meetod näidata tegelikust suuremaid õhuvooluhulkasid. 8.1.3.1 Inimese CO2 eraldused ruumi Kasutades kirjanduses (ASHRAE Handbook 1993) toodud seoseid ainevahetusliku soojuseralduse, kehapindala ja vastava hapnikutarbe vahel, saab avaldada järgneva valemi (8.3): 0,727 M RQ m0,425 l 0 ,725 QCO2 (8.3) 4,83 RQ 16,17 kus QCO2 inimese CO2 eraldused ruumiõhku, l/h; M inimese soojuseraldused, W/m2; RQ väljahingatava CO2 ja sissehingatava O2 suhe; m inimese kaal, kg; l inimese pikkus, m.
annaabi.ee 
