soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks
- maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea.
Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega. Tulumaks 20% Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid Töötukindlsutus 1,6% Kogumispension 2% Tulumaksu arvutamine.
........................................................................................................ 5 Erinevad maksusüsteemid...........................................................................................................6 Proportsionaalne maksusüsteem............................................................................................. 6 Progressiivne maksusüsteem...................................................................................................6 Regressiivne maksusüsteem....................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse
Valitsus ja riigieelarve. XII peatükk · Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? · Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? · Kuidas riik oma tegevust finantseerib? · Milliseid makse makstakse? · Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem? · Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? · Kes maksab makse? Ulatus ja vormid Suur või väike majandus? - Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA - Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
_G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt ühesuguse protsendi makse. _I__ 6. Progressiivne maks F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma rohkem makse kui väikesetululised. __E_ 7. Proportsionaalne maks G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. __B_ 8. Regressiivne maks H. Üksikisikute tuludelt võetav maks. _A__ 9. Käibemaks I. Maks, mida võetakse suuretululistelt kõrgema määra alusel kui väikesetululistelt. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Valitsuse osa uurimine arenenud riikide majanduses näitab, et a. riikliku sektori osatähtsus on muutumatu. b. valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel. c. valitsuse kulutused ei mõjuta erasektorit. d
Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb.
MAJANDUSPOLIITIKA Riigi ül. On kaasa aidata majanduse tsüklilises arengust tulenevate riskide maadamisele ning stabiilselt areneva majanduskeskkonna loomisele. Avalik sektor: pakub ühishüve(haridus,korrakaitse), hoolitseb riigivara(hooned,metsad)eest. Riik sekkub majandusse: otsene majandustegevus, seadusandlus ja maksude kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimisek...
· Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4. Pangakaart Raha on maksevahend. Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus kaasaskantavus kulumiskindlus ühtlus jagatavus äratuntavus Maksevahendid Sularaha - pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid -Maksekorraldused -Tsekid -Kaardimaksed -Otsekorraldused
· valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe Prantsusmaal: kodanliku konstitutsioonilise riigi idee (demaokraatlik riik) , looduliku inimese idee, regressiivne teooria ( inimene areneb tagasi ), tugev kirikuvastasus, tugev sotsiaalsus, isikuvabaduse idee ( tahtevabadus ja südametunnistusevabadus ), võitlev valgustus; tuntumad valgustajad: Rousseau, Voltaire
samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3
maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem tulumaks. Kuidas riik korraldab maksude kogumist? Tuludeklaratsioon, maksude kogumist korraldab maksutolliamet. Tulumaksusoodustused Eestis: Eluasemelaenu intressid, õppemaks, vabatahtlik kogumispension. Mis on ümbrikupalk? Mis on selle neg. Mõjud? Ümbrikupalk mustalt teenitud raha. Riigil jäävad maksud saamata, võib petta saada. RIIGIEELARVE 1)Mis on riigieelarve ? Rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate
1) Sündivus teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv. 2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv. 4) Väljaränne ehk emigratsioon teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv. Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks. 1) Kasvav ehk invasiooniline populatsioon 2) Kahanev ehk regressiivne populatsioon 3) Stabiilne. Isendite arv aeg eksponetsiaalne kasvukõver. Kontrolltööks peab olema tehtud 3 17 lk tvst. ÕPIK ptk 1.1 1.4
ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv
- läheb valitsusele Iga ministeerium teeb komisjonid vaatavad üle täitmiseks Kokkuvõtte oma tuludes ja ka fraktsioonid, Kuludest eriti opositsioon Peab arvestama läheb parlamenti Võtab vastu Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks
1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia.
Otsesed maksud - võetakse maha otse isiku sissetulekutelt Kaudsed maksud - mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist Riiklikud maksud - laekuvad riigieelarvesse. Kohalikud maksud - valla- või linnavolikogu võib maksumäärusega kehtestada omal territooriumil Astmeline maksusüsteem suurema sissetulekuga inimesed maksavad ka rohkem makse Võrdeline maksusüsteem kõigile kehtib ühene maksumäär (protsentides) Regressiivne maksusüsteem kõik maksavad sama palju makse, väiksemapalgalised suurema protsendi Netopalk - rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse Brutopalk - töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Mitteaktiivne rahvastik tööealised, kuid mittetöötavad inimesed st koduperenaised, õpilased, invaliidid ja nn heitunud Heitunud inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida
13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). a. Üks diftongikomponent muutub teise diftongikomponendiga sarnaseks – monotongeerumine: *küje > *küi > *küü; *päivän > päevä (osaline) > päävä; *selkedä > selkeä > selkee (> selge) – täielik progressiivne lähiassimilatsioon. b
- maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea.
1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu
ümber jagamisega. Riik saab negatiivseid kõrvalmõjusid piirama hakata kõrgemate maksudega. Positiivsete kõrvalmõjude tegevusi saab aga toetada maksueranditega. 2) Mis eesmärkidel on kehtestatud maksud? Selgita neid. * Majanduslikul eesmärgil-maksude kogumisel saab riik raha ülesannete täitmiseks *sotsiaalsel eesmärgil- õigluse suurendamise eesmärgil jagatakse tulud 3) Selgita Eestis kehtivat maksustamise põhimõtet. Astmeline tulumaks- mida suurem tulu, seda rohkem makse Regressiivne tulumaks- mida suurem tulu seda väiksemad maksud Proportsionaalne tulumaks- kõigil on võrdne tulumaksumäär, Eestis kasutusel olev 20% 4) Nimeta kolm Eestis kehtivat kaudset maksu. * tubaka- ja alkoholimaks *aktsiisimaks *tollimaks 5) Nimeta kolm Eestis kehtivat riiklikku maksu. * sotsiaalmaks * tulumaks * töötuskindlustus 6) Nimeta ja iseloomusta raha erinevaid funktsioone (3). * maksevahend- kasutame maksmisel toodete ja teenuste eest
Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum
Näide: mõningatel tööandjatel võib tekkida tööjõu puudus Selgitus: paremat palka maksvad tööandjad tõmbavad enda poole madalapalgalisi töölisi ja madalamat palka maksvad tööandjad kaotavad töölisi Riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiiisid Kohalikud maksud: mootorsõiduk MAKSUSÜSTEEMID proportsionaalne: igale brutotulule (olgu see siis 10 000 aastas või 2500) kehtib sama maksumäär progressiivne: suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär regressiivne: maksumäär väheneb kui palk tõuseb loodus: 1)maavarad 2)veevarud inim: 1)tööjõud kapital 1)tööriistad 2)hooned majanduse tsüklilisus: majanduskasvule järgnev periood, kus majanduskasv kas aeglustub või langeb et taas uuelt tasandilt alustada
Suhteid organismide ja keskkonna vahel: Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e
välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia
nõuannete küsimine, seksiga seotud koolitus, terapeutised sekkumised, seks haridus (reproduktiivne tervis, seks kõrvalekalded, rasestumisvastased vahendid,suguhaigused, menopaus, võimalused suguhaiguste kontrolliks) Internet kui kohtumispaik, truuduse murmine. 15. Isiksuse karakteristikud, mis mõjuvad erinevalt online ja offline suhtlemises. E-isk, kui teises elus tegutseja;eskapistlik- põgenemine ;avatarina tegutsev;regressiivne- tagasi langemine, lühendite kasutamine, keel muutub lihtsaks. Destruktiivne- hävitav. 16. Interneti kuritarvitamine- probleemidele viitavad tunnused: Veedate palju aega Internetis ja teised tööd jäävad hooletusse, Teie sõbrad arvavad, et Teil on Interneti kasutamisega probleem – olete sõltuvuses, Interneti kasutamisega on tekkinud Teile tõsiseid tagajärgi, Tajute oma Interneti-kogemust tugevalt intiimsena, Peate Internetis
analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise
mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist.
Finantstulud Tulud varadelt Milleks kogutakse et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid proportsionaalne progressiivne regressiivne Proportsionaalne Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab maks sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal
6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12
ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas. See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi elanike viha fookus. Bastille' vallutamise põhjus. Louis XVI valitsemisajal seisis Prantsusmaa silmitsi suure majanduskriisiga, osaliselt algatatud otsusest toetada Ameerika iseseisvusõda ja seda süvendas regressiivne maksusüsteem. Louis XVI oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile Necker Jaques'le. Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa
Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas : 1)Proportsionaalne määr- Kõik maksavad ühe maksumäära alusel ( Eestis on nii) 2) Progressiivne ehk astmeline- Suuremate tulude saajad maksavad rohkem. 3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid.
Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument
E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt H 5. Üksikisiku tulumaks ühesuguse protsendi makse. F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma I 6. Progressiivne maks rohkem makse kui väikesetululised. E 7. Proportsionaalne G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. maks C 8. Regressiivne maks H. Üksikisikute tuludelt võetav maks. I. Maks, mida võetakse suuretululistelt kõrgema määra A 9. Käibemaks alusel kui väikesetululistelt. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. ____ 1. Valitsused võtavad turumajanduses oma kanda A. eraomandi õiguslike raamide määratlemise; B. vaba konkurentsi kaitsmise; C. tulude ümberjaotamise. D
rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks;
*maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse
16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid
arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). Jagunevad ka riiklikud ( ja kohalikud. Põhimõtted: 1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse. 3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks. Eesmärk: Majanduslik- maksud annavad raha riigi ülesannete täitmiseks. Sotsiaalsed_ tulude ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas. 5) Riigieelarve koostamise etapid. Riigieelarve tulud ja kulud (3.11, konspekt) 1. Valitsus koostab eelarveprojekti 2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab. 3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks.
Leida ja läbi viia nõrkuste/tugevuste harjutusi. Missugused on mõtted enne arvuti taha minekut Lastel kehtestada juba varakult limiidid 22. E-isiksus Uudishimulik, aga laisk isiksus Oma privaatsust ohverdav Virtuaalset mälu kasutav Ei talu vaikset aega Internetti kuritarvitav või sõltuv sellest Virtuaalsust üha enam hindav ja reaalsuseks pidav Kui teises elus tegutseja Avatarina tegututsev Eskapistlik kardab tõelisust, reaalsuse eest põgenev. Regressiivne- taandareng Destruktiivne- norm. Struktuuri vigastav Impulsiivne- hetke ajel toimuv Nartsissistlik- isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus Kompulsiivne- sunduslik
Miks on vajalik eelarve tasakaal? ( vt õ lk 15) Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid: PROPORTSIONAALNE PROGRESSIIVNE REGRESSIIVNE Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt,
4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha
1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast)
asetamine, mida juba tuttavale juhtumile omistati (McKay, Davis ja Fanning 1995). Julgen järeldada, et stereotüüpidest tõuseb oluliselt rohkem tüli kui neist kasu on, seega arvan, et inimesed peaksid erinevates olukordades mitmesuguste inimestega suheldes, nii palju kui see võimalik on, vältima igasuguste negatiivsete eelarvamuste ja stereotüüpide tekkimist ja soodustamist, olgugi et viimased meil pisutki oma keerulises maailmas hakkama aitavad saada. Vägivald ning negatiivne ja regressiivne suhtumine ei peaks olema lihtsama elu hinnaks, mõistlikum on hoida oma maailmapilt mitmekülgse ja avatuna. 4 KASUTATUD ALLIKAD: McKay, M. Ph. D; Davis, M. Ph. D; Fanning, P. (1995). Suhtlemisoskused.Tartu: Väike Vanker, 170 171. Tallinnas peksti neli välistudengit oimetuks (2008). Eesti Päevaleht http://tartu.postimees.ee/130907/tartu_postimees/282838.php (29
vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva
oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida. • Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse). • Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte. • Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn. Aastalõpu “ärakulutamise probleem” jne.). 17. Alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne? Regressiivsed, sest väiksema sissetulekuga isik kulutab alkoholi ja tubaka peale suurema osa oma sissetulekust kui suure sissetulekuga isik. 18. Üksikisiku tulumaks on progressiivne või.. ? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne, kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega on tal progresseeruvad tunnused. 19. Majanduslik efektiivsus? Majanduslikult efektiivseim maks? Majanduslikult efektiivne maks – selle tõstmisel on heaolu kadu kõige väiksem
spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga,
võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload)
29. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine, kõnevoolus muutub üks häälik teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Häälikute kõnelaad kõnevoorus läheneb üksteisele. Iseloomulik kenergia kokkuhoid (et kõneeelundeid peaks võimalikult vähe liigutama). 30. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Progressiivne as. üks häälik mõjutab talle järgnevaid häälikud Regressiivne as. üks häälik mõjutab talle eelnevaid häälikuid Kaugassimilatsioon mõju teises/kolmandas silbis Lähiassimilatsioon häälik mõjutab oma vahetus läheduses olevaid häälikuid Täielik assimilatsioon 2 häälikut muutuvad täiesti sarnaseks (muld:mulla) Osaline as. sarnaseks muutuvad vaid mingi hääldusliku joone poolest (lumi, lume, lumd muutus lund) 31. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid!
(h)ä > e pähe, vähe 2. s. ü > i väsin, küsin, (täis) 3. s. ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu - 1900 AD 9. järgsilpides o > u: talu, ilu, Pärnu, Tartuz Eesti keele häälikumuutused (1) • *Vns > Vs (*kansi > *kaasi) täielik progressiivne lähiassimilatsioon • õ teke (*polvi > *põlvi) (osaline regressiivne kaugassimilatsioon) • *Vh > *Vh (*mehen > *mehen) (kvantiteedi muutus, lühenemine) • Järgsilpides *β, *γ, *δ > Ø (*viskaδan > 1000 *viskaan) (kvaliteedi muutus, konsonandi kadu) Palatalisatsiooni teke (*saani > *saańi) 1300 osaline regressiivne (lähi)assimilatsioon Eesti keele häälikumuutused (2) 1300 • Lõpukadu (*metsästä > *metsäst) häälikukadu: apokoop
annaabi.ee 
