soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
......................................................................................................... 5 Erinevad maksusüsteemid...........................................................................................................6 Proportsionaalne maksusüsteem............................................................................................. 6 Progressiivne maksusüsteem...................................................................................................6 Regressiivne maksusüsteem....................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse
Valitsus ja riigieelarve. XII peatükk · Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? · Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? · Kuidas riik oma tegevust finantseerib? · Milliseid makse makstakse? · Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem? · Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? · Kes maksab makse? Ulatus ja vormid Suur või väike majandus? - Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA - Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid.
_G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt ühesuguse protsendi makse. _I__ 6. Progressiivne maks F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma rohkem makse kui väikesetululised. __E_ 7. Proportsionaalne maks G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. __B_ 8. Regressiivne maks H. Üksikisikute tuludelt võetav maks. _A__ 9. Käibemaks I. Maks, mida võetakse suuretululistelt kõrgema määra alusel kui väikesetululistelt. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Valitsuse osa uurimine arenenud riikide majanduses näitab, et a. riikliku sektori osatähtsus on muutumatu. b. valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel. c. valitsuse kulutused ei mõjuta erasektorit. d
Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb.
MAJANDUSPOLIITIKA Riigi ül. On kaasa aidata majanduse tsüklilises arengust tulenevate riskide maadamisele ning stabiilselt areneva majanduskeskkonna loomisele. Avalik sektor: pakub ühishüve(haridus,korrakaitse), hoolitseb riigivara(hooned,metsad)eest. Riik sekkub majandusse: otsene majandustegevus, seadusandlus ja maksude kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimisek...
Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tu...
· valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe Prantsusmaal: kodanliku konstitutsioonilise riigi idee (demaokraatlik riik) , looduliku inimese idee, regressiivne teooria ( inimene areneb tagasi ), tugev kirikuvastasus, tugev sotsiaalsus, isikuvabaduse idee ( tahtevabadus ja südametunnistusevabadus ), võitlev valgustus; tuntumad valgustajad: Rousseau, Voltaire
samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
1) Sündivus teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv. 2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv. 4) Väljaränne ehk emigratsioon teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv. Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks. 1) Kasvav ehk invasiooniline populatsioon 2) Kahanev ehk regressiivne populatsioon 3) Stabiilne. Isendite arv aeg eksponetsiaalne kasvukõver. Kontrolltööks peab olema tehtud 3 17 lk tvst. ÕPIK ptk 1.1 1.4
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või...
1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia.
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
13. Häälikute assimileerumine eesti keeles. Assimilatsioon – hääliku muganemine, sarnastumine naabruses oleva hääliku või häälikutega – häälik omandab naaberhäälikute omadusi. Liigitused: ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline (häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi); suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne (järgnev häälik mõjutab eelnevat); kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) / kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal). a. Üks diftongikomponent muutub teise diftongikomponendiga sarnaseks – monotongeerumine: *küje > *küi > *küü; *päivän > päevä (osaline) > päävä; *selkedä > selkeä > selkee (> selge) – täielik progressiivne lähiassimilatsioon. b
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 2 1) Nimeta turumajanduse nõrgad küljed, mille korrigeerimiseks peab riik majandusellu sekkuma. Milliste vahenditega saab riik piirata majandustegevuse negatiivseid ja toetada positiivseid kõrvalmõjusid? Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisavalt tugev siis on riigil põhjust vahele sekkuda ja majandust ise reguleerida läbi seadusandluse ning hüvede ümber jagamisega. Riik saab negatiivseid kõrvalmõjusid piirama hakata kõrgemate maksudega. Positiivsete kõrvalmõjude tegevusi saab aga toetada maksueranditega. 2) Mis eesmärkidel on kehtestatud maksud? Selgita neid. * Majanduslikul eesmärgil-maksude kogumisel saab riik raha ülesannete täitmiseks *sotsiaalsel eesmärgil- õigluse suurendamise eesmärgil jagatakse tulud 3) Selgita Eestis kehtivat maksustamise põhimõtet. Astmeline tulumaks- mida suurem tulu, seda rohkem makse Regressiivne tulumaks- m...
Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Suhteid organismide ja keskkonna vahel: Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e
välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. ...
Esimese viie klassi puhul kombineeruvad astmed (i a ø ø) ja klassitunnused (esimesel klassil i, teisel u, kolmandal ja neljandal sonorant ja viiendal obstruent (kpt/gbd). (6 on kvalit, kvant. Ablaut ja 7 reduplikatsioon e. Tüvekordus). umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Sisuliselt on umlaut regressiivne assimilatsioon. Olulisim umlaudi esinemisvorm germaani keeltes on i-umlaut. Paljudel juhtudel on algne i/j sõnast kadunud ning on taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Saksa keeles, kus umlaut on tavaline, tähistab sõna ka diakriitlist märki, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale, nt Buch ~ Bücher. (kuningas, kus poolvokaal i mõjutab eelpoolset vokaali enda sarnaseks) Rõhu kadumine, umlaudi kaudu fikseerib rõhk esimese vokaali. Vene keeles nt. rõhk varieerub
Biogeograafia Biogeograafia käsitleb organismide ja nende koosluste levimist maakeral nii ajas kui ruumis. Areoloogia Populatsioon ja liik Populatsiooni ehk asurkonna moodustavad kõik ühte liiki kuuluvadisendid, kes asustavad mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sam...
Finantstulud Tulud varadelt Milleks kogutakse et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid proportsionaalne progressiivne regressiivne Proportsionaalne Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab maks sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt Regressiivne maks Tulude kasvades, kahaneb maksukoormus. Eestis on 18% käibemaks. Kõik maksavad küll käibemaksu 18%, kuid selle osakaal
6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12
ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas. See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi elanike viha fookus. Bastille' vallutamise põhjus. Louis XVI valitsemisajal seisis Prantsusmaa silmitsi suure majanduskriisiga, osaliselt algatatud otsusest toetada Ameerika iseseisvusõda ja seda süvendas regressiivne maksusüsteem. Louis XVI oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile Necker Jaques'le. Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa
Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas : 1)Proportsionaalne määr- Kõik maksavad ühe maksumäära alusel ( Eestis on nii) 2) Progressiivne ehk astmeline- Suuremate tulude saajad maksavad rohkem. 3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33%
Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument
E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt H 5. Üksikisiku tulumaks ühesuguse protsendi makse. F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma I 6. Progressiivne maks rohkem makse kui väikesetululised. E 7. Proportsionaalne G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. maks C 8. Regressiivne maks H. Üksikisikute tuludelt võetav maks. I. Maks, mida võetakse suuretululistelt kõrgema määra A 9. Käibemaks alusel kui väikesetululistelt. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. ____ 1. Valitsused võtavad turumajanduses oma kanda A. eraomandi õiguslike raamide määratlemise; B. vaba konkurentsi kaitsmise; C. tulude ümberjaotamise. D
rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks;
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Natu...
arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). Jagunevad ka riiklikud ( ja kohalikud. Põhimõtted: 1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse. 3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks. Eesmärk: Majanduslik- maksud annavad raha riigi ülesannete täitmiseks. Sotsiaalsed_ tulude ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas. 5) Riigieelarve koostamise etapid. Riigieelarve tulud ja kulud (3.11, konspekt) 1. Valitsus koostab eelarveprojekti 2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab. 3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks.
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele....
Miks on vajalik eelarve tasakaal? ( vt õ lk 15) Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid: PROPORTSIONAALNE PROGRESSIIVNE REGRESSIIVNE Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt,
4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha Näiteks paberraha
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
asetamine, mida juba tuttavale juhtumile omistati (McKay, Davis ja Fanning 1995). Julgen järeldada, et stereotüüpidest tõuseb oluliselt rohkem tüli kui neist kasu on, seega arvan, et inimesed peaksid erinevates olukordades mitmesuguste inimestega suheldes, nii palju kui see võimalik on, vältima igasuguste negatiivsete eelarvamuste ja stereotüüpide tekkimist ja soodustamist, olgugi et viimased meil pisutki oma keerulises maailmas hakkama aitavad saada. Vägivald ning negatiivne ja regressiivne suhtumine ei peaks olema lihtsama elu hinnaks, mõistlikum on hoida oma maailmapilt mitmekülgse ja avatuna. 4 KASUTATUD ALLIKAD: McKay, M. Ph. D; Davis, M. Ph. D; Fanning, P. (1995). Suhtlemisoskused.Tartu: Väike Vanker, 170 171. Tallinnas peksti neli välistudengit oimetuks (2008). Eesti Päevaleht http://tartu.postimees.ee/130907/tartu_postimees/282838.php (29
vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva
oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida. • Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse). • Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte. • Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn. Aastalõpu “ärakulutamise probleem” jne.). 17. Alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne? Regressiivsed, sest väiksema sissetulekuga isik kulutab alkoholi ja tubaka peale suurema osa oma sissetulekust kui suure sissetulekuga isik. 18. Üksikisiku tulumaks on progressiivne või.. ? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne, kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega on tal progresseeruvad tunnused. 19. Majanduslik efektiivsus? Majanduslikult efektiivseim maks? Majanduslikult efektiivne maks – selle tõstmisel on heaolu kadu kõige väiksem
Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload)
29. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine, kõnevoolus muutub üks häälik teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Häälikute kõnelaad kõnevoorus läheneb üksteisele. Iseloomulik kenergia kokkuhoid (et kõneeelundeid peaks võimalikult vähe liigutama). 30. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Progressiivne as. üks häälik mõjutab talle järgnevaid häälikud Regressiivne as. üks häälik mõjutab talle eelnevaid häälikuid Kaugassimilatsioon mõju teises/kolmandas silbis Lähiassimilatsioon häälik mõjutab oma vahetus läheduses olevaid häälikuid Täielik assimilatsioon 2 häälikut muutuvad täiesti sarnaseks (muld:mulla) Osaline as. sarnaseks muutuvad vaid mingi hääldusliku joone poolest (lumi, lume, lumd muutus lund) 31. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid!
(h)ä > e pähe, vähe 2. s. ü > i väsin, küsin, (täis) 3. s. ü > u väsimus, küsinud, jäänud ö > u nägu, jätku, ärgu - 1900 AD 9. järgsilpides o > u: talu, ilu, Pärnu, Tartuz Eesti keele häälikumuutused (1) • *Vns > Vs (*kansi > *kaasi) täielik progressiivne lähiassimilatsioon • õ teke (*polvi > *põlvi) (osaline regressiivne kaugassimilatsioon) • *Vh > *Vh (*mehen > *mehen) (kvantiteedi muutus, lühenemine) • Järgsilpides *β, *γ, *δ > Ø (*viskaδan > 1000 *viskaan) (kvaliteedi muutus, konsonandi kadu) Palatalisatsiooni teke (*saani > *saańi) 1300 osaline regressiivne (lähi)assimilatsioon Eesti keele häälikumuutused (2) 1300 • Lõpukadu (*metsästä > *metsäst) häälikukadu: apokoop
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
