Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1."
Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 aastal. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Tuumareaktorit käisid koristamas ka eestlased. http://goo.gl/3856vA Tuumajaamade tulevik Enamus riigid, kes kasutavad tuumajaamasi, on öelnud, et kasutavad neid ka järgnevatel aastatel - Saksamaa on ainuke Euroopa riik, kes peatas 7 enda vanemat tuumareaktorite töö. Euroopa liberaalide ja demokraatide liit (ALDE) tahab, et kõik Euroopa riigid kontrolliksid üle oma tuumaenergiapoliitika, seades liikmesriikides sisse ühised tuumaelektrijaamade standardid. Kasutatud materjalid http://tuumaenergia.ee/ http://mobile.dspace.ut
........ 7.4 Neljas põlvkond................................................................................................. 8. Tuumaelektrijaamad maailmas............................................................................. 9. Tuumaenergia ohud.............................................................................................. 10. Tuumajäätmed....................................................................................................... 11. Tuumajaamade avariid.......................................................................................... 12. Milleks Eestile tuumaelekter?................................................................................ Kokkuvõte......................................................................................................................... Kasutatud materjalid........................................................................................................ Lisad.............
· Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. · Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus · On ka olemas suur santaazioht.(terrorism) · Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus · Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine)
• Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. • Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus • On ka olemas suur šantaažioht (terrorism) • Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus • Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine)
radioaktiivseid jäätmeid ning 25 tonni kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid (kasutatud tuumkütus). Nende jäätmete mahtu on käitlemise ja ümbertöötlemise teel võimalik oluliselt vähendada. Näiteks kasutatud tuumkütuse mahtu on ümbertöötlemise käigus võimalik vähendada 5–6 korda. Sama võimsusega põlevkivielektrijaam toodab lisaks suurele hulgale kasvuhoonegaasidele (mis lastakse keskkonda) umbes 3,6 miljonit tonni tuhka aastas. Müüt: Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist. Empiiriliselt on tõestatud, et vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate
Nii irooniline kui see ka ei näi, soodustas just eelnimetatud avarii tuumaohutuse tohutut parandamist kogu maailmas. Võib täie kindlusega väita, et kaasaegsed arendused reaktoriehituses koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika, tugeva järelevalve- ja inspektsioonisüsteemiga on võimelised tagama tuumaenergia ohutuse. Samas suurenevad riskid vältimatult, kui ükski neist süsteemidest ei täida oma ülesandeid korralikult. Tuumajaamade julgeolek Ekstremistlike rühmituste korraldatud terroriaktid mitmetes maades, eriti 11. septembri 2001 rünnak New Yorkis, on muutnud tööstusrajatiste, sh tuumajaamade ja radioaktiivsete jäätmete rajatiste, julgeolekuküsimused ülimalt aktuaalseks. Tulemusena on kogu maailmas viimastel aastatel ümber hinnatud senised julgeolekukontseptsioonid, rakendatud olulisi täiendavaid protseduure ja meetmeid tuumajaamade, tuumkütuse, kiirgusallikate ja radioaktiivsete ainete füüsiliseks
ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas Austraalia valitsus 18 islami terroristi, kes kavandasid Austraalia ainukese tuumajaama õhkulaskmist, mis andis neile märku, et tuumajaamade omamine on väga riskantne. 2) Tuumajaamade rajamisega kaasneb alati radioaktiivsete kütusejäätmete käitlemise probleem. Kütusejäätmete ümbertöötlemine on kallis ja keerukas ning Austraalia pole maailma rikkaim riik, millel oleks piisavalt ressursse selleks. 11.klass
Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Kui tuumaelektrijaamades peaks juhtuma õnnetusi, siis on suur oht, et radioaktiivselt võivad reostuda väga suured alad. Nii juhtus näiteks Tsernobõlis. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku
vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni. Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri- jaamades, tuumkütuse saamiseks jne. Tuumaenergia kasutamine vajab aga erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaamade juures on kõige ohtlikumad radioaktiivsed jäätmed ja kiirgused. Kui radioaktiivne kiirgus satub organisimi, hakkab see koheselt kahjustama ja hävitama kudesid, peamiselt kopse, silmi ja seedeelundkonda. Kiirgusest kahjustatud organismis vabade radikaalide mõju suureneb ja nad põhjustavad paljude rakkude väärarengut. Organism ei suuda kahjustatud rakke piisava kiirusega taastada. Radikaalid võivad rünnata raku DNA-d
kuni 1980-ndate alguseni. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis juba 16- 17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. 1970-1980-ndatel aastatel hakkas peamiselt USA-s ja Euroopa maades tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas pidurduma ja see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete pikaajalise ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. Sellel perioodil toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja eriti RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine.
● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel. ● Bioenergiat on võimalik varustada, niiviisi ei saa selle energia kasutamine kunagi otsa. ● Bioenergiaga saab asendada teisi energiaallikaid. ● Bioenergia on väga keskkonnasõbralik taastuv energia. Puit, pilliroog, turvas Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama. ● Ei anna niipalju energiat kui teised energia allikad. ● Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte. ●
Nende ehitamine on küll aeganõudev ja ka kulukas, kuid kui jaam kord valmis on, siis elektri tootmine on suhteliselt odav. Selle aasta kevadest on jutud käinud ka võimaliku Leetu rajatava tuumaelektrijaama ümber, kuid paljud inimesed on sellele vastu. Peamsieks põhjuseks võib olla 1986. aastal Ukrainas toimunud Tsernobõli katastroof. Inimesed kardavad, et sarnane asi võib ju juhtuda ka siin, kuid tegelikult asub Eesti juba niigi tuumajaamade rõngas. Balti riikidele oleks kasulik omada ühist energiaturgu. Üheks võimaluseks energia tootmisel on veel maagaasi kasutamine. See on väga kulukas, kuid elektri hinna tõus on garanteeritud niigi. Eestil on tulevikus mitmeid võimalusi kuidas energiat saada ka siis, kui põlevkivi maapõues on lõppenud. Võimalik, et selle aja jooksul nuputatakse välja veel plaane, sest aega ju veel on. Sellegipoolest peaksime energiat tarbima säästlikumalt, sest miski pole igavene.
Mari-Liis Eha Birgit Aasmäe Tuumaenergeetika on ohtlik TEGELIKKUS Tuumajaamad on väga vastupidavad Kasutusele on võetud suur hulk täiendavaid meetmeid kõige ohutum tööstusharu Tuumajaam on terroristidele kerge saak sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamine füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase väga kõrge Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas ligi 1/3 võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel Söel baseeruvate elektrijaamade läheduses kiirgustase märgatavalt kõrgem Tuumaenergeetika on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata Praegu ehitatakse u 40 uut tuumaelektrijaama Vähemalt 35 ehitamine on planeerimisel Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond Olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum
Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel
Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapse. Gert trofimov 7.B.
ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee
Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks.
Tuumaenergia kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1) Tuumareaktoritega seotud kiirguseoht Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad paiskuda ümbruskonda ja õhu ning toidu kaudu inimeste ja loomade organismi. 2) Tuumajäätmete lõppladustamine Radioaktiivsed jäätmed, nende ohutu ladustamine on olnud probleemiks kogu tuuma- energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20…50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks.
· Protestid Berliinis (1983, 600000 in) ja Bilbaos (1976, 200000 in) · Veebilehed, allkirjad, blokeerimine, sh aheldamine + nt Texases võimalik ise valida, millist elektrienergiat tarbida soovitakse ning liituda vastavate võrkudega · Mitmed riigid on võtnud tuumavastase hoiaku · Tuumavastaste organisatsioonide arvates on tuumaenergia kasutamise tegelik maksumus liiga kõrge arvestades suuri kapitalikulusid tuumajaamade rajamiseks, maksurahade kulutusi uuringutele ja turvalisuse tagamisele, kulutusi tuumajaamade sulgemisele ning tuumajäätmete säilitamisele ja matmisele · Pooldatakse taastuvenergeetika arendamist, sh biokütuste, tuuleenergia, päikeseenergia ja koostootmise kasutuselevõttu Enrico Fermi Enrico Fermi (1901 1954), silmapaistev Itaalia ja USA tuumafüüsik, Nobeli preemia laureaat. Peetakse üheks 20. sajandi tippteadlastest.
suurima osana kogu oma elektrist (78%) Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69% ja 57%. Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Šveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Soojusenergia, mis jääb tuumaenergia tootmisel üle ja vabastatakse ümbritsevasse keskkonda, võib saada mõnikord takistuseks tuumajaama rajamisel. See probleem aga ei takista tuumajaamade levikut ning tulevikus leiab see endale tõenäoliselt tuumaenergia tehnoloogia arenedes ka lahenduse. Enamik tuumaelektrijaamu vabastavad keskkonda erinevaid gaasilisi ja vedelaid radioloogilisi heitmeid. Inimesed, kes elavad tuumareaktorist vähem kui 80 kilomeetri kaugusel, saavad kiiritust umbes 0,0001 mSv aastas. Kogu tuumaelektrijaamast saadav kiirgus sõltub jaama tüübist, erinevate eeskirjade täitmisest ja jaama kasutusest.
põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei ole. Positiivsetest külgedest tuuakse küll välja, et see muudab energiapoliitikat rahulikumaks, on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid
Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides
Tuuleenergia Tuumaenergia Peamisteks probleemideks tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada
Miinused Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
Virtsu I tuulepargi koosseisu kuulus 3 tuulikut võimsusega 0,6 MW. 2018. aasta seisuga oli Eestis üle 20 tuulepargi, kokku 139 tuulikut üldvõimsusega 309,96 MW ning nendega toodeti 591 GWh elektrit. Tabel koos kõikide olemasolevate tuuleparkide ja võimsustega FAKTID... Taastuvenergia esindas 79,1% kõikidest uutest 2014. aastal rajatud elektritootmise võimsustest, kusjuures kütteõlil, kivisöel töötavate – ning tuumajaamade kasvunumbrid jäävad jätkuvalt negatiivseks tänu mullu tegevuse lõpetanud elektrijaamade suuremale osakaalule. Tuulepargid moodustavad 43,7% kõikidest eelmisel aastal Euroopa Liidus ehitatud uutest elektrijaamadest. EL riikides investeeriti mullu tuuleenergiasse vahemikus 13,1 – 18,7 miljardit eurot. Eestis aastal 2013 valminud tuuleparkide koguinvesteering ületas 122 miljonit eurot. ...JA VEEL
kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte? 2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tsernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva arenenud tehnoloogiate ning kiire teavitustöö abil hullem ära hoida. Tsernobõli tuumakatastroof vaikiti NSV Liidu meedias esialgu maha, seetõttu olid ka tagajärjed nii laialdased. Tegelikult sai maailma üldsus ulatusliku tuumaintsidendi toimumisest teada
Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle. Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Tuumareaktoreid kasutatakse ka allveelaevade ja mereväe aluste käitamiseks. Tuumajaamade juurde kuuluvateat korstendest tuleb ainult puhast veeauru. Ümbertöötlemine Selle protsessi käigus eraldatakse tuumajäätmete hulgast kasutamata jäänud kütus. Kasutatud varrastelt eemaldatakse metallkest ning selle sisu lahustatakse kuumas lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Jäätmed Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise
ohutumasse ja ökonoomsemasse kolmandasse põlvkonda. Paljude riikide koostööna on asutud välja töötama veelgi täiuslikemaid IV generatsiooni jaamu. 1960. aastal moodustas tuumaenergia kogu maailma elektrienergiatoodangust vaid ühe protsendi. 1986. aastaks oli see tõusnud 16 protsendile. Sellest ajast on tootmisvõimsus küll suurenenud, kuid mitte kiiremini kui kogu elektrienergia toodangu puhul,. Täna toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaenergia... ...Plussid: · Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. · Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. · Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud
enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on loodusele ja inimestele väga kahjulik. Kõige suurem taoline õnnetus toimus Tshernobolis, kus pääses atmosfääri hiiglasuur hulk radioaktiivseid osakesi, mida oli kokku 300-400 korda rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi plahvatuse korral. See on ka põhiline tegur, miks inimestele tuumajaamade ehitamine ei meeldi. Inimesed teavad, mis juhtub, kui üks selline tehas õhku lendab ja midagi sellist nad läbi elada ei taha. Tuumaenergia kasutamisel on ka positiivseid külgi. Näiteks on tuumaenergia ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu, hävitanud metsi jms. Tähtsal kohal on ka äärmiselt suur elektri kogus, mida tuumaelektrijaamad annavad. Uuemad tehased on äärmiselt turvalised ja tõsiste avariide
16. Mida tähendab poolestusaeg? Vastus: Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. 17. Milliseid kiirgusvoogusi inimene peab oma elu ajal taluma? Vastus: Pidevad kiirgusvood tulevad kosmosest, meekoorest ja tehismaterjalist. Nt:Ioniseeriv kiirgus. 18. Miks on tuumaelektrijaamad inimesele ja keskkonnale ohtlikud? Vastus: Tuumajaamade jäätmete käitlemine ja hoidmine on keeruline, võib tekkida probleeme. Avariid on harvad, kuid nende tagajärjed on katastroofilised.
mitme miljardiline investeering väljapoole Eestit, oleks ärajäänud tänane elektrienergia eksport,saamata miljoneid maksutulu ning olematuks tuhanded otsesed ja kaudsed töökohad. Õnneks ei tule sellest midagi välja, sest seni kuni sisepoliitilises uimas vaevlev Leedu otsustavate sammudeni jõuab, on lähikonnas nii Venemaa, Valgevene ja Poola juba otsused langetanud ja käivitanud oma tuumajaamade ehitamise programmi. Leedu protestidele vaatamata kavatseb Valgevene venelaste abiga ehitada oma TJ lausa nendevahelisele piirile, Vilniuse lähedale. Meie ettepanekud soomlastega kahasse ehitamise osas pole aga põhjanaabrite poolt leidnud erilist vaimustust, kogu toodetav võimsus tarbitakse ise ära ja jääb veel puudugi. Nii et jääb loota vaid enda peale. Kuna Eesti elektrisüsteem on nii tarbimise kui ka avariivõimsuste seisukohalt suhteliselt väike, siis sobiksid meile 500-
Selle tootmisviisiga saadud energia ületab kasutegurilt mitmeid kordi fossiilsetest kütustest tuleneva energiahulga. Tingituna suurest kasutegurist, tekib ka loodusele kahjulike toksilisi aineid minimaalselt, kuna väikese koguse uraani lõhustumisel lõpptulemusena saadud energiahulk, on piisavalt suur. Inimkonnale on toonud tuumaenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks suurt kasu; suurtel ja rikastel riikidel ei ole ka probleemiks kaasata suuremahulisi arendustöid tuumajaamade ehituseks. Eesti kui suhteliselt väike riik, ei omaks suuri eeliseid tuumaenergia kasutamist fossiilkütuste põletamisele, peale asjaolu ,et viimased on taastumatud ja kunagi otsakorral. Energia tootmise omahind jääks väiksemate koguste tõttu, kalli ehituse ja hoolduse tulemusena praegusele tasemele või suure tõenäosusega tõuseks (on uurimistulemusega tõestatud). Peale toksiliste jäätmete ladustamise, on jätkuvalt probleemiks ka tuumakatastroofid.
hüdroelektrijaamade rajamine piiratud. Kõige praktilisemaks lahenduseks sellises olukorras võib pidada tuumaenergiat. Sama teed mööda on läinud ka näiteks Prantsusmaa, kes saab rohkem kui 80% oma elektrienergiast tuumajaamadest. Tuumaenergia kuulub taastumatute energiaallikate hulka. See pole kindlasti kõige loodussõbralikum lahendus, kuid praegusel momendil on tuumaenergeetika kindlasti üks võimalus, mis tasuks rakendamist. Inimestel on tuumajaamade suhtes tekkinud negatiivsed eelarvamused. Selle põhjuseks on 1986. aasta 26. aprillil toimunud aatomielektrijaama reaktori plahvatuse tagajärjel tekkinud katastroof. Sellest on möödunud 23 aastat, aga kurvad mälestused ja pikaajaline mõju loodusele on säilinud. Vigadest on õpitud ning tuumaenergia on tänapäeval kõvasti arenenud. Rangemaks on muutunud ohtus- ja keskkonnanõuded. Rahvas aga ei ole teadlik uudsest
meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist.
TUUMAENERGIA MIINUSED JA PROBLEEMID · Uraani jätkub u. 100 aastaks. · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed, lagunemisaeg on pikk(paar-kolmsada aastat). · Kõik, mis puutuvad kokku radioaktiivse kiirgusega, võib radioaktiivset kiirgust "külge võtta". · Kui midagi valesti läheb, nagu Fukushima või Tsernobõli puhul, siis on reostuse ja katastroofi oht suur. · Terrorismioht ja terviseriskid. · Tuumajaamade pikk ehitusprotsess. · Tuumajäätmete ladustamine. Tö öl eh ed !!! Lisaks: VIDEO FUKUSHIMA REAKTORI PROBLEEMIST Hydrogen Bomb Underground Test Detonation Tuumapommi võrdlus vesinikpommiga Copy-paste lisainfo · Trinity was the code name of the first detonation of a nuclear device. This test was conducted by the United States Army on July 16, 1945,[4][5][6][7]
muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Tuumaelektrijaamad on oma tööpõhimõttelt sarnased soojuselektrijaamadele, vee aurustamiseks kasutatakse tuumareaktoreis saadud soojust. Tuumajaamade peamisteks eelisteks peetakse fakti, et tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub ka vähe. Maailmas on veel praegusel hetkel suured tuumakütuse varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70200 aastaga. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust, mis on ohtlik kõigile elusorganismidele
põlvkonda. Paljude riikide koostööna on asutud välja töötama veelgi täiuslikemaid IV generatsiooni jaamu. 1960. aastal moodustas tuumaenergia kogu maailma elektrienergiatoodangust vaid ühe protsendi. 1986. aastaks oli see tõusnud 16 protsendile. Sellest ajast on tootmisvõimsus küll suurenenud, kuid mitte kiiremini kui kogu elektrienergia toodangu puhul. Täna toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne- Euroopas. Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems
Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % (kuni viimase ajani juhtis seda edetabelit Leedu, kuid kaotas esikoha ühe reaktori sulgemise järel). Üle kolmandiku moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna- Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. 5 Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile
Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
jahutaja kui neutronite modereerija ülesannet. Veesärgi kadumine lõpetab ahelreaktsiooni, sest ei ole täidetud kriitilise reaktsiooni tingimused. Nendes reaktorites, kus moderaatorina kasutatakse tavalist vett, peab uraanikütus olema rikastatud 2.5 3.5 %-ni. Kanadas töötavad reaktorid, mis kasutavad aeglustajana rasket vett ja seal võib ahelreaktsioon toimuda ka loodusliku rikastamata uraani baasil. Tuumaenergeetika ohtlikkus on seotud · tuumajaamade töökindlusega - õnnetuse või terrorismi tagajärjel toimuvate avariidega o Suurim tuumajaama katastroof toimus 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumajaamas, kust lekkis ca 100 miljoni Curie ulatuses radioaktiivset materjali · radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemisega o Tuumajaamade jäätmed moodustuvad kasutatud tuumakütusest ning tuumaenergia tootmise käigus uraani ja plutooniumi lagunemisel tekkivatest radionukliididest.
mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud on riike, kus rahva arvamus on väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata. *Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga. Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus, mida teha tuumajäätmetega. Praegu neid lihtsalt ladestatakse, kuid jäätmete ohutuks muutumiseks kulub aastatuhandeid. Enne kui jäätmete asjus ei leita keskkonnasõbralikku lahendust, ei saa rohelise arengu pooldajad tegelikult tuumaenergeetika poolt olla.
Jääkprodukte on võimalik jooksvalt eraldada jaama juurde ehitatud uudses keemiavabrikus. 2. Lekkimisel ei juhtu midagi sool voolab välja ja jahtub ja kuivab ning muutub soolakristallideks mida on kerge kokku koguda 3. Hajutuseks ei kasutata vett. Pole vaja karta vesiniku plahvatust 4. Pole ülerõhku 5. Tooriumi jätkuks kauemaks 6. Reaktorit saab konstrueerida ka nii, et see hakkaks kütteainena kasutama teiste tuumajaamade ohtlikke jäätmeid KRIITILINE MASS nim. lõhustuva aine väikseimat massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Kuidas on Eesti kaasa aidanud aatomitööstusele NLiidu ajal? Aatomitööstusele toodi toorainet Sillamäelt (uraan) 1963. sõlmisid NSVL , USA ja Suurbritannia TUUMARELVAKATSETUSTE KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.
· Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on ohtlikud, sest eraldub radiaktiivseid jäätmeid, mis on kahjulikud elus loodusele. Katastroofi korral on tagajärjed huvitavad ja pikaajalised. Kuid neid ehitatakse juurde,
või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse seisukohalt, see on olnud kiire ja mugav viis saada elektrienergiat. Kuid ma arvan, et see
7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem elektrit raiskama, mis teoorias peaks pikendama maavarade otsalõppemist. Sellised väikesed märkused inimestele igapäevaelus muudaksid ühiskonda öko-sõbralikumaks! 8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt. nagu tammide, sadamate ,elektri- ja tuumajaamade puhul, mis puudutavad keskkonda ja loodust põhjalik riskianalüüs ( inglise keeles Environmental Assessment )Riskianalüüsi puhul on oluline see, et ka tavainimestel oleks võimalik kaasa rääkida. 9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad.
annaabi.ee 
