merre heitmisega). VEE Reostumise tagajärjed Nakkushaiguste levik Veeelustiku hävinemine (väheneb liigiline ökoloogiline koosseis) Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine Second level Third level Fourth level Fifth level Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides BHT7 937,19 Heljum 3382,93 Püld 109,80 Nüld 1890,33 Vee normaale ületavad veevärkide arvud seisuga 2011 Raua piirsisaldus (200 µg/l) oli ületatud 24,4% veevärgis, seal hulgas neljas üle 2000 tarbijaga veevärgis (Jõhvis, Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades ja Märjamaal). Mangaani (piirsisaldus 50 µg/l) oli ületatud 9,1 % veevärkides, sageli samaaegselt raua liigsusega.
juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka . Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on 2000 ie või rohkem, määratakse reostuskoormus üks kord aastas. Reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse reostuskoormus üks kord viie aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös. Määrus nr 99 (3) Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. https://www
2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma
Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord
ei toimi seni haldussuutlikult. Pandivere kõrgustiku põhjavee seisund sõltub endiselt majanduse arengu või taandarengu tsüklitest. Kõige kindlamalt tagaks põhjavee kaitse 1988. aastal moodustatud Pandivere Riiklik Veekaitseala. See kindlustaks Pandivere kõrgustiku väärtustamise ühiskonna teadvuses. Kuid ka keskkonnanõudeid järgiva majandustegevusega kaasneb keskkonnamõju. Peamine reostuskoormus taimetoiteainete osas tuleb taimekasvatusest ning selle koormuse vähenemist ette näha ei saa. Parema tehnoloogiaga saame väetiste kasutamist parandada, kuid lämmastikukaod põlluharimisel on paratamatud. Puhastusseadmetele fosforiärastuse lisamine leevendab veekogude eutrofeerumist. Inimmõju vähendamiseks veekeskkonnale on kõige efektiivsem keskkonda kahjustava tegevuse ennetamine. Kasutatud materjalid:
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid: salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani; kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates sa...
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS Turba praegune kaevandamismaht ületab oma juurdekasvu (400 000- 550 000 t/a). Keskmiselt kaevandatakse aastas ~ miljon tonni turvast. Turva...
Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...
Kõrge NH4 sisaldus > hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon. Reostuskoormus: keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid oluliseid on reovete mõju veekogudele. Veekogude reostuskoormus:- orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema biokeemiliste protsesside käigus. Sellesk on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa , muutub kekskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak, mis on kõrgematele organismidele toksiline. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-,
puhastusastet. Eesmärgiks oli reostuskoormuse vähendamine 1996. aastaks keskmiselt 50% võrreldes 1987. aastaga. 3. Pooled püüavad intensiivistada asumite reoveepuhastusseadmetesse juhitavate tööstusreovee eelpuhastust. 4. Poolte pädevad ametivõimud selgitavad välja sellised vanade tööstusettevõtete tootmisalased ja reovee puhastamist puudutavad muudatused ja lepivad kokku projektid, mille elluviimisega kahjulike ühendite ja toitainete reostuskoormus vees väheneks aastaks 2005 oluliselt võrreldes 1995. aastaga.
Liigne veesäästmine: kui veega lausa koonerdatakse, võib reoveetorustik ummistuda ja reovee bioloogilise puhastamisega raskusi tekkida. Vee säästmisel tõuseb reovee ainesisaldus. Seetõttu peab tarbitava vee hulk jääma piiresse 80-150 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Vee tõhusam säästmine on otstarbekas vaid kogumiskaevu korral, sest seda tuleb siis harvem tühjendada. Kui WC asemele ehitada DC, väheneb puhastamist vajava reovee hulk kolmandiku, reostuskoormus aga kuni poole võrra. Hallvett on lihtsam ja odavam puhastada. Reoained Reoained liigitatakse: Füüsilise oleku järgi lahustumatud >0,1 µm, kolloidsed 0,1...0,001 µm, lahustunud <0,001 µm. Päritolu järgi mineraalsed ained (liiv, savi, happed, alused, min. soolad jne), orgaanilised ained (taimsed C, loomsed N), bakteriaalsed ained (parasiidid, bakterid, viirused) Reovee koostis Reovee koostist iseloomustavad mitmesugused füüsikalised (temp puhastamise seisukohalt
Kokkuvõte Peipsi järve peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, kalavarude vähenemine ja põlevkivi kaevandusest tulenev reostus. Eutrofeerumine avaldab eelkõige mõju järves elutsevale elustikule. Kahandades hapniku sisaldust, vee läbipaistvust, ja soodustades vetikamürkide vohamist, põhjustades sellega kalade hukkumist. Peipsi järves pole kalade mitmekesisuse ainsaks vähendajaks eutrofeerumine vaid ka ülepüük. Ökosüseemi elu häirib ka kaevandustest tulenev reostuskoormus, mis pikemas perspektiivis väga Peipsi järve elustikku ei mõjuta. 7 Kasutatud materjalid 1. Hein, K., 2008. Peipsi, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 7-9;167;181-195;317;326-327 2. Kalad Peipsi vetes, 2003. Kättesaadav: http://www.ctc.ee/files/peipsikalad.pdf (Külastatud: 25.02.2011) 3. K. Kangur., 2008, Peipsi järve toiteainete bilansi uurimine, EMÜ Põllumajandus- ja
sigimisvõimele. Mõned Läänemeres püütavad kalaliigid võivad olla niivõrd saastunud, et neid ei saa enam inimeste toiduks kasutada, kuna nad võivad olla mürgised või avaldada negatiivset mõju inimorganismi hormoon- ja immuunsussüsteemile. Vaatlused on näidanud, et mõne ohtliku aine kontsentratsioon Läänemeres võib olla isegi 20 korda kõrgem kui nende sisaldus teistes meredes, näiteks Kirde-Atlandil. Kuigi seireandmete kohaselt on mitme ohtliku aine reostuskoormus viimase 2030 aasta jooksul oluliselt langenud, kujutavad nad oma püsivuse ja bioakumulatsiooni võime tõttu endast ikkagi märkimisväärset keskkonnaohtu. Mõne uue ohtliku aine kontsentratsioon aga seevastu hoopis suureneb. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf 2. Loodusõpetuse õpik 6. klassile II osa (Sirje Kaljula ja Hendrik Relve 2013) 3. http://mereviki.vta
orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid
Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval. Aeroobsetes tiikides leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Reostuskoormus on madalam kui fakultatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt fakultatiivsete tiikide järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. Vajadusel võib tiiki anda täiendavat hapnikku vette paigutatud aeraatorite abil.. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast. Pinnaspuhastuseks on järgmised võimalused: imbväljak, niisutusväljak või pinnasfilter.
muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998) Eristatakse: 1. Olmereovesi, mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes. 2. Tootmisreovesi, mis tekib tööstuses ja põllumajandusettevõtetes. 3. Sademevesi. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998)
veekihtides anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad +¿ 3−¿ kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - CO2 , NH ¿4 , PO ¿4 . Sümbioosis. 2) Aeroobsed – Aeroobsetes tiikides leidub vaba lahustunud hapnikku kogu veemassis. Reostuskoormus on madalam kui fakulatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt peale fakulatiivseid tiike järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. 3) Anaeroobsed – Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et kogu veemassis puudub alati vaba hapnik. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega
ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda · Saasteaine e reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine · Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) · Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus · Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. Meetod on tuntud SCR-protsessi (Selective Catalytic Reduction, selektiivne katalüütiline taandamine) nime all. 7. Reovete koostis ning omadused Reovee omadused (reostus) sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest - raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o. loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine
Suurem osa fosforist ja lämmastikust pärineb orgaanilisest reostusest, majapidamis- ja tööstuse heitveest, loomafarmide virtsaveest jne. Siiski on orgaaniliste ühendite heited punktreostusallikatest Eestis 1990. aastatest alates vähenenud, sest on tugevasti investeeritud veepuhastusseadmetesse ning suletud tööstusi ja ühtlasi on maksustatud vee tarbimist. Seetõttu on paljude Eesti järvede eutrofeerumine silmanähtavalt aeglustunud. Suurim reostuskoormus jääb 1970.1980. aastatesse, mil ka veeõitsengud kõige sagedamini ette tuli. Eutrofeerumine kaasneb järvede vananemisega. Kuigi seda seostatakse tavaliselt inimtegevusega, toimub see ka looduslikult, ehkki väga aeglaselt, aastatuhandete vältel. Näiteks Eesti looduslikud järved on hakanud eutrofeeruma juba mandrijää taandumisest alates, ligikaudu 10 000 aastat tagasi.
puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega 1
(bakterid, seened, selgrootud loomad). Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks Reovesi - on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes (olmereovesi) ning tööstuses ja põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi).
kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid
Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest. 2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad
pöörduda EMHI poole. Aine keskmise sisalduse arvutamine (1) - 16 - Ckesk aine keskmine sisaldus C1, C2, Cn aine kontsentratsioon proovivõtul n- proovide arv Aine keskmise sisalduse arvutamine (2) Ckesk- vooluhulgale keskmistatud aine keskmine sisaldus C1, C2, Cn aine kontsentratsioon proovivõtul Q1, Q2, Qn vooluhulk proovivõtul Aasta reostuskoormus L= (W)*Ckesk L aasta ainehulk Ckesk aine aasta keskmine kontsentratsioon W aasta äravool Reostusallika mõju arvutamine jõe vee omasustele Callp aine kontsentratsioon allpool reostusallikat Qjõgi, Qreostus - jõe ja reostusallika vooluhulk Cjõgi, Creostus jõevee aine kontsentratsioon ülalpool reostusallikat ja reostusallika aine kontsentratsioon Manningu valem: Vkesk = 1/n * R2/3 * i1/2
mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. 146. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. 147. Reostajad isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. 150. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 151. Punktreostus koldeline reostus, nt
sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: veekogude rikastumine toitainetega 1
Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid..................................................................................
liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine VEEMAJANDUS, VEETEHNIKA · Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. · Reostus pärineb _ punktreostusallikatest _ hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus. · Veetehnika peamine ülesanne veepuhastusmeetodite ja tehnika arendamine. · Veepuhastusjaam on rajatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järjestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid ning kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veekasutus olmes ja vee hind · Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. · Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja
Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapnik või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biokileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biotiigid jagatakse kolme rühma: - fakultatiivsed; - aeroobsed; - anaeroobsed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Metaani võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt ...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
· võimaldama hinnata veekogu kasutusala Väga oluline on veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel leida uuritavale veekogule omased eripärad, peamiste ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest.
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised 1000 reoained,
Mereuurija peab ringi ujuma enne ja leidma keskmise taimestikuga ala ja siis sinna raami asetama. Uuritakse kiskjate ja rohusööjate e. kraapijate vahekorda. Põhjalikult on uuritud toitumise ahelat. Integratsioon ja kasutamine (keskendub inimmõjule ja selle tagajärgede uurimisele - kliimamuutused, mis toimuvad kiiremini kui kunagi varem. Uuritakse ka kalastamist, sest sellega tegeletakse massiliselt. Mere organisme mõjutab väljapüük, kliimamuutus, reostuskoormus. Põhirõhk multidistsiplinaarsusele koondatakse kõik teadused. Tänapäeva mereökoloogia on ennast välja murdnud traditsioonilistest võtetest ja mõistetest. On hakatud rõhutama ka seost bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemis toimuvate protsesside vahel. Tuleb meeles pidada ka kultuuri, nt vaalade küttimine) Maailmamere põhja ehitus Maad katab vesi, millest me kõige vähem
hapnikutarbe osas. (4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad lisas 2 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt lisas 2 esitatud puhastusastmetele. (5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-, prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla reostustundlikkusest. [RT I 2006, 10, 67 - jõust. 01.03.2006] § 3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste
Tööstuse kõrval on üks olulisem õhu saastaja transport, eeskätt suurema liiklustihedusega linnades. Kogu Eesti lõikes eraldub suurem osa transpordisektorist pärinevatest saasteainetest autotranspordist (eriti süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised saasteained), järgneb õhusaaste põllumajandusmasinatest, väga väike on lennu- ja siseveetranspordi osakaal. Ida-Virumaal on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 207 (Eesti keskmine – 295, Euroopa keskmine 450–500). Reostuskoormus autotranspordist on Eestis suurim Harju maakonnas, kus autode arv on kõrgem kui teistes maakondades: Harjumaal 42% ja Tallinnas 33% kogu Eesti sõiduautode arvust. Transpordisektorist pärinevate saasteainete koguhulga osatähtsuselt (9 637 t) oli 2003 aastal Ida-Virumaa Eestis Harju- ja Tartumaa järel kolmandal kohal (Liblik, Maalma 2005: 178). 2003. aasta Ida-Virumaal transpordisektorist välisõhku emiteeritud saasteainete kogused ja
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine eeldab seda, et veekogude ja põhjavee kvaliteet ning hulk (vooluhulk, veetase) on kooskõlas veemajanduskavades kõigi veekasutajate ja vee-elustiku kaitse huvides määratud keskkonnanäitajatega, mis on täpsemad kui õigusaktidega määratud keskkonnanormid. Vee hea keemilise seisundi säilitamine mingis piirkonnas tähendab reostuskoormuse hoidmist sellistes piirides, et pinna- ja põhjavette jõudev reostuskoormus ei läheneks reostust põhjustavale tasemele. Pinnavee puhul on ohu signaaliks kalastiku negatiivsed muutused: lõheliste asendumine karpkalalastega või kalade arvukuse järsk langus, samuti supluskohtade seisundi halvenemine. Põhja- ja pinnavee hea seisund on ohus eelkõige piirkondades, kus jätkub või on taastumas intensiivne põllumajandustootmine. Väetiste kasutuse suurenedes on vältimatu taimetoitainete sisalduse suurenemine vees. Viimaste aastate trendiks on pestitsiidide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
