Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müra, gaas, jäätme, populatsioon, kemikaal, atmosfäär, kooslus, loodusvara, ökoloogia, lämmastik, osoon, kloor, kemikaalid, rahvastik, varad, isend, mitmekesisus, vibratsioon, reostus, ioonid, kõrv, ökosüsteem, vesinik, reovee, loodusvarad, sete, metsad, süsinik, soojus, biomass, elavhõbe, rist, toksilisus, väävel, tehnoloogiaKeskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud
· Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine · Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Ökoloogia loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: · Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. · Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. · Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. · Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. · Kaasaegne periood biokeskne suund. Keskkonnaökoloogia: · Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, · Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele, · Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Ökoloogiat on mõjutanud:
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja
taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3. Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund. Keskkonnakaitse: Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele, Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Keskkonnategurid:
vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud ALLIKAD: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja
heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise meetodid: tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine, tehnilised vahendid müra leevendamiseks, müra summutamine. Regulatsioonid Jagunevad: keskkonnamõjutusi reguleerivad normatiivid ja standardid (keskkonnakomponentide kvaliteetnõuded lähtudes esmajoones inimese tervisest ja
vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades-
proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist
Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Otseses mõttes on see teadus organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 1 Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi.
MULLATEADUS BIOLOOGIA KESKKONNAKAITSE KEEMIA KLIMATOLOOGIA ÖKONOOMIKA PÕLLUMAJANDUS- TEHNOLOOGIA TEADUSED Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust: a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressursilised taastuvad ja taastumatud maavarad. See on ajalooline järjekord, kuid tänapäeval on järjekord täpselt vastupidine. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia
infrapunakiirgust. Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust - lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse võimsus: 1368 W/m2 . Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2 . Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust. Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus
Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega) Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
· Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. · Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. · Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega: a)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks- keskkonnakaitse n seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid ellu viia; b)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks- keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva
1. Orgaaniline aine: Biokeemiline hapnikutarvidus BHT, pakendid, tooted *Toote ea pikend *Parandatavad, Keemiline hapnikutarvidus KHT, Üldsüsinik TOC monteeritavad tooted *Ohtlike ainete sisalduse vähend 2. Hõljuvaine HA, SS toodetes *Toodete välimuse, kuju või pakendi muutm 3. Toitained (biogeensed elemendid): Fosfor TOT-P, *Seadusandluse täiendam säästlikkuse tagamiseks. Lämmastik TOT-N Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab: 4. Raskmetallid, toksikandid: Hg, Cd, Cu, Zn, Pb; PCB, *Massiteadvuse kasvu, mõttelaadi kujundamist PCT; Kloororgaanilised ühendid, Fosfororgaanilised *Teabelevi, uurimistööd, õpetus, täiendõpe, koolitus ühendid, Naftaproduktid, fenoolid *Avaliku arvamuse kujundamine *Taaskasutus- ja 5
surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas elava organismi metabolismi käigus veest võetavate ainete suurem kogus kui eritavate ainete kogus Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas. Biogaasi saamiseks kääritatakse rohkesti orgaanilist ainet sisaldavat substraati (reoveepuhastus setet, läga) kinnises anumas (metaanitankis, biogaasigeneraatoris) kindlal temperatuuril. B-i kütteväärtus on 2025 Mj/m3 (40006000 kcal/m3). Endla Reintam, 2009/2010 1 Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks
10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine
· Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud · Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3
· Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad) · Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus Loodusvarade säästva kasutamise juhis · Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud · Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3
vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide
orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos on teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10
Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx. - Militaarne jääkreostus - Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine Probleemiks on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt), põllumajanduslik reostus, kaevandusveed. - Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostumine, eutrofeerumine Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid.
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
annaabi.ee 
