Hugo Treffneri Gümnaasium Norilski keskkonnasaaste Referaat bioloogias Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski N...
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
probleeme. 8) Mikrosaasteained vees. Mikrosaasteainete esinemine nii pinna-, joogi-, põhja- kui ka reovees, kus kontsentratsioonid varieeruvad kõigest mõnest ng/l kuni g/l. Jagunevad 6 gruppi - pestitsiidid, hügieenitooted, pindaktiivsed ained, tööstuskemikaalid, steroidhormoonid ja ravimid, millest üha suuremat tähelepanu on hakatud pöörama ravimitele ja nende esinemisele keskkonnaproovides. 9) Keskkonnasaaste radionukliididega. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil.
Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tühimass 6635 kg · Täismass 21000 kg KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat RATTAVALEM 4X2 MÕÕTMED · Pikkus 5787 mm · Laius 2495 mm · Kõrgus 3197 mm HAAGIS · Mark SCHMITZ · Mudel S.PR BAU · Tüüp - poolhaagis · Telgede arv - 3×9000 kg · Vedrustus Õhkvedrustus · Tühimass 6194 kg · Täismass 36000 kg · Kandevõime 29806 kg · Telgede vahe 1310 mm · Rööbe 2040 / 1300 mm · Veokasti mõõtmed:
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe te...
png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajamine kallis energiasisaldus ❖ Plahvatuse oht massiühiku kohta ❖ Keskkonnasaaste oht ❖ sõjas sihtmärgiks just energiajulgeolek. ❖ uraani 50 aastaks Keskkonnaprobleemid ❖ Keskkonda sattuda võiv radioaktiivne saaste. http://ajaluguminusilmad.blogspot.com.ee/2014/12/tsern oboli-katastroof.html Kütused ❖ Uraanil põhinevad kütused ➢ metallilised kütused ➢ uraanimetallil põhinev kütus
Halogeenalkaanid Tuntumad esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustin...
Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui 0,0002 mg/l kohta. Suurem kogus võib põhjustada kesknärvisüsteemi ja eriti maksa kahjustusi. Ajalugu Lindaani on algselt sünteesitud Faraday poolt 1825. Aastal. Kuid kasutusele tuli lindaan Teise maailmasõja päevil...
tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia.naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurudjuhitakse destillatsioonikolonni
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem juhtunud, et suuremate kultuuride pealetung paneb vähemuskultuurid hääbuma. Eesti rahvaarv väheneb järgneva poole sajandi jooksul suure tõenäosusega. Ennustatakse isegi umbes 20 protsendilist langust. Eriti väheneb tööealise elanikkonna hulk ning rahvas vananeb. Sellist...
...........................................................................................8 7.Kasutatud allikad...............................................................................................................................9 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2
Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1. Kahjustavad tarbepuitu (majavamm) 2.Nahahaigused varvaste vahel, küünte all jne. Samblikud on autotroofid. Koosnevad tallusest. On keskkonnasaaste tundlikud. Tähtsus: 1. Osalevad mullatekkes (murendavad hapetega kivimeid) 2. Fotosüntees 3. Loomadele toit ja elupaik 4. Inimestele: ravimiteks, lõnga värvimine, ehituses soojapidamine
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 MÕJU TERVISELE............................................................................................................. 3 MÕJU KESKKONNALE......................................................................................................3 KEMIKAALI ISELOOMUSTUS............................................................................................4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU...................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hu...
küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5. Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas, vesi, tuumaenergia, hüdroenergia, tuul, päikeseenergia, geotermaalenergia) eeliseid ja puudusi, suuremate varudega piirkondi ja suuremaid kasutajaid. Suuremad Eelised Puudused Tootjad
kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited. Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak) Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia, geotermaalenergia ) 5. Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas, vesi, tuumaenergia, hüdroenergia, tuul, päikeseenergia, geotermaalenergia) eeliseid ja puudusi, suuremate varudega piirkondi ja suuremaid kasutajaid. Suuremad
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on ha...
olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt alkoholism, narkomaania ja kuritegevus, elamispinna nappus Vähem arenenud riikides slummid (inimesed tulevad maalt linna paremat elu otsima, aga ei suuda endale lubada isegi esmavajalikku) 6. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine. Sisestruktuur muutub siis, kui uued valitsejad on teist usku, kui eelkäijad. Samas on asju, mis
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) ...
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kü...
Seente sümbioos vetikatega = samblikud FOTOBIONT + MÜKOBIONT = SAMBLIK Samblik on sümbiootiline liitorganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast (fotobiont) Seeneniidid saavad vetikatest org. ühendeid, vetikad kasutavad seeneniitidelt saadud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi Samblikuained- Vaid samblikus leiduvad ained mida sünteesib mükobiont ainult fotobiondi juuresolekul Lihhenoindikatsioon- Teadusharu mis tegeleb keskkonnasaaste määramisega samblike järgi SAMBLIKE KASUTAMINE: 1. Looduskaitses bioindikaatoritena 2. Parfümeeria tööstuses tooraine saamisel 3. Keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel 4. Meditsiinis Samblikud kasvavad väga aeglaselt sest... 1. Risoldiga saab vähe toitu 2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 1. Aeglane kasv 2. Substraat- alus millel organismid kasvavad 3
Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid, millega Te igapäevaelus kokku puutute. Mida tähendab turutõrge? See on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus; väljendab selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kuj need kestavad pikemat aega, mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid ( inflatsioon; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid). Turuvälisteks tõrgepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas...
Plahvatuses hukkus tuhandeid inimesi ning USA ründas peale seda mitmeid riike, soovides väidetavalt sellega terrorismi vastu võidelda. Kuid tegelikkuses said sõjas sajad tuhanded süütud inimesed surma. Selliseid “libaoperatsioone“ on veel palju ja kannatajateks siinkohal on loomulikult inimesed ja loodus. Kes iganes võidab sõja, tavakodanikud jäävad kõik kannatajateks ja kaotajateks. Inimesi ohustab veel igapäevaselt keemia meie ümber – keskkonnasaaste, väetiste ja tõrjeainete kasutamine põllumajanduses ja lisaained toidus. Geoinserlusest ehk keemiapilvedest ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, kuid see mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi.
ENESEREGULATSIOON – Vabatahtlikud kokkulepped: riik ja ettevõtted või ettevõtted omavahel Käitumis- ja eetikakoodeksid: nt advokatuuri eetikakoodeks, panganduses hea tava (RAHVUSVAHELINE SEKKUMINE) – PIGEM VIITAB POLIITIKA KUJUNDAMISE TASANDILE KUI KONKREETSELE INSTRUMENDILE Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks? • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik • Halvad tervisekäitumise harjumused - informatiivsed • Vaesus – otsene, majanduslik • Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a. RIIGI eelarvestrateegia seob omavahel riigi vajadused prioriteedid ning rahalised võimalused Õ b. Riigi eelarvestrateegia kehtestab eemärgid majanduskasvu kohta c. Riigi eelarvestrateegia kehtestatakse järgnevalt
keskonda negatiivselt. Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja takistavad lindude lendu. Lisaks kaasneb tuuleparkidega ka visuaalne reostus paljude arvates rikuvad suured ja kobakad tuulegeneraatorid maastikupilti. Ka Eestis on mitmeid tuuleparke, näiteks Virtsus, Pakris ja Viru-Nigulas. Taastumatutest energiaallikatest saadavad energiakogused ületavad mitmekordselt taastuvate energiaallikate omasid. On rusikareegel, et mida suuremad on energiakogused, seda suurem on keskkonnasaaste. Lahendust antud probleemile võib pakkuda ainult kiire tehnoloogia areng, mille läbi oleks võimalik suurendada alternatiivsete energiaallikate tootlikust.
Olukorda, kus monopoolne ettevõte moob oma kasumi suurendamiseks erinevatele ostjatele või gruppidele oma tooteid erineva hinnaga. Näide: Erinevad kinopiletite hinnad hommikustel ja õhtustel seanssidel Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata Näide: Inimene, kes hiilib kontserdile, ilma et ta maksaks pileti eest Ühiskondlikud kaubad Avalikud hüvised Näide: Riigikaitse Gini koefitsient Ühiskonna tuludejaotuse ebavõrdsuse näitaja
Traditsioonilised puit jm bioenergia, turvas, tahked kütused, nafta ja gaas. Alternatiivsed päikese-, vee- ja tuuleenergia; loodete energia ja geotermaalenergia, biomassienergia. 7. Maailma 5 olulisemat energiaprobleemi · Põhiliselt kasutatav nafta ja selle saadused on piiratud, saavad väidetavalt ca 50 aastaga otsa. · Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest · Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades
Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka Saadav energiahulk küllaltki väike. energia väikese energiatarbimise korral taastuv 7.Nimeta maailma 5 olulisemat energiaprobleemi. · Põhiliselt kasutatav nafta ja selle saadused on piiratud, saavad väidetavalt ca 50 aastaga otsa. · Rahvaarvu tõus ja keskklassi arvukuse tõus toob kaasa suureneud vajaduse energia järele · Keskkonnasaaste, kasvuhoonegaasid, mis põhjustatud fossiilsete kütuste kasutamisest · Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8.Nimeta maailma 5 olulisemat toiduprobleemi. · Nälg ja alatoitlus arengumaades
siis on ka üks erand, STAR=STELLA transatlantiline ühendus keskendus jätkusuutlikule transpordile Euroopas ja USA-s aastatel 1995-2005. Siiski USA-s on tehtud liiga vähe uuringuid linna jätkusuutliku transpordi kohta. Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid uuringuid palju rohkem ja need on tihti ka põhjalikumad. Eriti oluliseks saigi transpordi läbimõeldud ja keskkonnasõbralik planeerimine just peale seda kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus.
Neist saadakse süsinikühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Eelistatud on nafta ja maagaas kui kõige odavamad ja puhtamad süsivesinike segud. Põhiosa naftast kulub siiski energia saamiseks. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsinike veel teisi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes, mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel. Kõrged saastmemaksud vähendavad selliste kütuste kasutamise tulukust. Kütuste iselioomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Kütteväärtuse määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Kõige vääruslikum kütus on maagaas, mis koosneb peamiselt metaanist, veidi vähem
Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihi...
hukkunuid või ulatuslikku keskonnasaastet. Klass R2. Andmed, mille õigeaegne mittesaamine põhjustab kas olulist kahju riigi suveräänsusele või ettevõtte mainele; miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid; ohtu inimelule või keskkonnasaastet. Klass R1. Andmete õigeaegne mittesaamine põhjustab kas häireid riigikorralduses või ettevõtte tegevuses; sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid kahjusid; ohtu inimeste tervisele või keskkonnasaaste ohtu. Klass R0. Andmete õigeaegne mittesaamine ei too kaasa mainimisväärseid tagajärgi. Konfidentsaalsus on näitaja selle kohta, kas informatsioon saavad käsitleda ainult selleks volitatud isikud, olemid või protsessid. Konfidentsiaalsusskaala koosneb viiest tasemest, milleks on: Avalik Piiratud kasutamisega -asutuse või firmasiseseks kasutamiseks Konfidentsiaalne Salajane Ülisalajane Eesti turvaklasside süsteem on jagatud konfidentsiaalsuse neljaks tasemeks: S3
450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame
1.2 Kasum iga hinna eest Maksimaalse kasumi nimel on arvutite eluiga muudetud võimalikult lühikeseks. Seda tihedamini peavad inimesed oma arvuteid välja vahetama ja see omakorda tõstab jäätmete hulka. Samas on illegaalne jäätmevedu Aafrikasse kasulik äri, kuna arvutid sisaldavad väärismetalle. 1.3 Keskkonnaprobleemid Üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine. Suur osa tarbitavast kaubast on pakendatud, mis muudab keskkonnasaaste veelgi tuntavamaks. Arvutid kuuluvad jäätmete hulka, mis prügimäele ei sobi, sest see sisaldab pliid ja muid ohtlikke aineid. Ka plastik, mida kasutatakse arvutitel pole mõeldud põletamiseks. Arvuti jäätmete põletamine tekitab arengumaades tõsiseid terviseprobleeme, Greenpeace'i hinnangul on Ghana e-jäätmete prügimäel sageli mürgiseid kemikaale 100 korda rohkem kui lubatud. 4 2. Mõju tervisele 2
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED ....................................................
(taastuvenergia), tagatisraha süsteem (pudelid), sooritustagatis (firma saab raha tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis. Kõik toote olelustsükli vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtiva keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. 16. Eesti keskkonna probleemid. välisõhu saastamine ja linnade õhu saastatus, mis kahjustab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ning sõjaväeobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett; rikutud maastikud; põhjaveevarude
kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga kaasa ka pestitsiidide kasutamise plahvatusliku kasvu. Oletatakse, et pestisiidide läbimüük on iga kümne aasta jooksul neljakoristunud. Pestitsiidide laialdane kasutuselevõtt ei olnud aga vaid positiivne, vaid tõi endaga kaasa ka mitmed probleeme, eeskätt otsese keskkonnasaaste, kuna pestitsiidid on üsna püsivad, kanduvad toiduaheldas edasi ning põhjustavad organismidesse kuhjudes süvenevat mürgitatust. Toksiliste ainete kuhjumine organismis võib kahjustada elukvaliteeti (erinevad haigused, probleemid järglaste saamisel) või lõppeda isegi surmaga. Seega on antud teema väga oluline nii liikide säilitamisel kui ka ökosüsteemi kui terviku stabiilsuse tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju
Hiina selpuhul aga investeerib Eestisse ja annab võimaluse Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamist Hiina firmade poolt. Kuid meretranspordiga kaasnevad ka ohud: · terav konkurents naaberriikidega ja omavahelise koostöö puudumine, · vedude kasvu pidurdumine, eelkõige Venemaa kaupade ümbersuunamise tõttu, · kaubavood on üheliigilised ja nende käitlemiseks rajatud terminalid on liiga kitsalt spetsialiseeritud (Muuga söeterminal), · keskkonnasaaste oht (vedelkütus, kivisüsi, väetised), · kogu transiidiketi tööhõive sõltuvus kitsast kaupade nomenklatuurist. Selleks toon välja mõningad võimalikud lahendused: · koostöö arendamine merendusvaldkonna liitude, ettevõtete ja riiklike struktuuride vahel, · koostöövõimaluste teiste sadamatega (sealhulgas ka konkurentidega), eelkõige ühise infosüsteemi arendamine,
tootmisesse, mida inimesed tegelikult ei vaja. Ka tõi ta välja valitsuse neli olulist rolli: · monopolide vastu võitlemine ja vaba konkurentsi toetamine; · valitsus saab riiki kaitsta väliste ohtude eest; · valitsus hoolitseb sisekorra ja kaitse eest s.t. politsei ja seadusandluse loomine; · suure välismõjuga avalike hüviste eest hoolitsemine. Negatiivseks välismõjuks on näit. tehase poolt tekitatav keskkonnasaaste. /1, lk 40/ Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine,
äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid) 3 ja veeaur
monopol ühe ettevõtte või ühenduse kontroll tarbekaupade või teenuste litsentsi, tootmise või vedude üle, mis võimaldab määrata hinda. Oligopol tootmisharu või turu seisund, kus valitseb väike arv omavahel konkureerivaid ettevõtteid. Nt TV3, Kanal 2 ja ETV 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVAD VÄLISMÕJUD Väkismõjuks nim olukordi, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Nt keskkonnasaaste: inimesed saavad tehastes tööd ja tööhõive on suur, kuid ümbritsevatele elanikele mõjub halvasti. Või kui üks naabritest ehitab aia, aga teine ei tee midagi ja saab aia niisama. 3) ÜHISHÜVISTE EBAPIISAV PAKKUMINE TURUL Kaupu, tooteid ja teenuseid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendustea nim ühishüvedeks. Nt haridus, maanteed ja liiklusmärgid. Kui vabamajandus oleks, siis ei huvitaks ilmselt ühtegi ettevõted ühishüviste pakkumine. 13
investeeringud keskkonnasõbraliku ettevõtlusesse. Perioodil 2014-2020 on keskkonnaalased investeeringud suuremahulised, kuna rajatud on ühisveevärk ning rõhku on pandud ka jäätmete ringlussevõtu väljaehitamisse. (Palling 2014) Investeeringud ühisveevärgi rajamisse lõppevad 4 Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga, kuid siiski peaksid jätkuma investeeringud keskkonnasõbralikku ettevõtlusesse, et hoiduda keskkonnasaaste suurenemisest, siis on ka võimalik panustada keskkonnahoiu suurendamisse. Samas on võimalik, et alates 2021. aastast pannakse vähem rõhku keskkonnasõbralikule ettevõtlusele, kuna rahalisi vahendeid pole enam endises mahus. Selline tegevusviis on negatiivse mõjuga keskkonnateadliku käitumise soodustamisele ja terve elukeskkonna arengule. Eestis toimub Aasta keskkonnasõbralike ettevõte konkurss, mida korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond, kuid auhinna
..............................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 ................................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste
Ühishüved on julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid ning normaalne elukeskkond. Ühishüved on ammendamatud, sest keegi ei saa neid jäägitult ära kasutada ega piirata teiste võimalusi nende tarbimisel, ning välistamatud, st loodud tarbimiseks kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühishüvedega haakub ka välismõjude probleem. Majanduses nimetatakse välismõjuks seda kasulikku või kahjulikku kõrvalefekti, mida majandustegevus kaasa toob. Tüüpiline negatiivne välismõju on suurenev keskkonnasaaste, positiivse välismõjuna võib nimetada inimeste tõusvat haridustaset, tervislikumat toitu jm. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale. Neid pakubki riik. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas majanduspoliitika Majanduse riiklikku pikaajalist plaanimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
