AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna
Transpordisektor Transpordisektorit võib pidada teenindussektor alamsektorik, aga hoolimata sellest, on selle osatähtsus märgatav. 2013. aastal kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport. Sõitjate arv linnaliinidel kasvas 2012. aastaga võrreldes kümnendiku võrra. Selle põhjustas esimeses kvartalis jõustunud Tallinna sõitjateveo arvestuse muudatus. Erinevalt linnatranspordist oli riigisisestel bussivedudel oli 7%, raudteevedudel 6% ja õhuvedudel 20% vähem sõitjaid kui 2012. aastal. See eest, aga riigisisestel merevedudel kasvas sõitjate arv 5% võrra (võrreldes aastaga 2012). Sõitjate arv rahvusvahelistel raudteevedudel kasvas aastaga 26%, bussivedudel 13% ja merevedudel 1%. Rahvusvahelistel õhuvedudel sõitjate arv aga vähenes, üle neljandiku võrra.
Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. ,,mustalt" tööl. 3. TÖÖTUSE STATISTIKA AASTATEL 2009-2011 3.1. Töötuse statistika Eestis 2011 aastal Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet. Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
koostamisel. Plaanilise bilansi koostamise aluseks võetakse kõik eelnevalt koostatud eelarved. 1 1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr.
2010 I kvartal 22 0 (=22-22) 0.00 (=(22/22)-1) 17.33(=(22+22+8)/3) II kvartal 17 -5 (17-22) -0.23 (=(17/22)-1) 20.33(=(17+22+22)/3) III kvartal 9 -8 (=9-17) -0.47 (=(9/17)-1) 16.00(=(9+17+22)/3) IV kvartal 24 15 (=24-9) 1.67 (=(24/9)-1) 16.67(=(24+9+17)/3) Sisuline tähendus: Absoluutne aheljuurdekasv: -5 näitab, et 2009. aasta teises kvartalis võrreldes sama aasta esimese kvartaliga langes külastanute arv 5 inimese võrra. 2009. aasta kolmandas kvartalis võrreldes sama aasta teise kvartaliga vähenes külastanute arv 7 inimese võrra jne. Aheljuurdekasvutempo: 2009. aasta teises kvartalis langes külastanute arv 25% võrreldes sama aasta esimese kvartaliga. 2009. aasta kolmandas kvartalis langes külastanute arv 47% võrreldes sama aasta teise kvartaliga jne. Tunnikontroll III (maksimaalne punktide arv 2,5 p)
vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 1524 eluaastat. (Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond) Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv. Sellest võib järeldada, et enamus peale kooli lõpetamist tööturule sisenenud noortest on leidnud töökoha. Samavõrra on vähenenud ka õpingute tõttu mitteaktiivsete noorte hulk. (Vabariigi valistsus) Enamik 1524-aastastest on 2011 aastal majanduslikult mitteaktiivsed (valdavalt õpingute tõttu), on töötus noorte hulgas alati olnud suuremaks probleemiks kui vanemate inimeste hulgas
,,14 aasta suurim majanduslangus" Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, viimati oli majanduslangus Eestis nii suur 1994. Aastal. Suurima panuse majanduslangusesse andsid minu arust eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada kriisi. Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga tuleb lihtsalt kohanduda.Arenevate turgude kriisid kestavad keskmiselt kolm aastat.Pööre paremusele ei tule enne 2009. aasta teist poolt
ei kulge kuigi edukalt.Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid 4 pakkumisi otsima.Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse. 1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%)
kinnisvaraportaali kv.ee andmebaasist (vaata lisa nr. 1). Täpsemalt tuuakse välja üürituru hindade dünaamika vahemikus 2011 aasta september kuni 2015 aasta august ning tulenevalt olemasoleva informatsiooni piiratusest tehakse võrdlusi ka 2012-2014 aastate kahe esimese kvartali lõikes, mis kätkevad endas seoses hooajalisuse faktoriga I kvartali näol pigem langustrendis olevaid ning II kvartali näol tõusustrendis olevaid hindasid. Aastate 2012-2015 kahes esimeses kvartalis tehtud võrdlused näitavavad, et keskmised (kaalutud keskmine) üürihinnad Tartu korterite üüriturul on aasta-aastalt peamiselt kasvanud ning märgatavat langustrendi ei näita (vaata joonis 1). 2012. aasta esimese kahe kvartali keskmine ruutmeetri hind on 6,03 eurot, 2013. aasta sama aja keskmine ruutmeetri hind 6,66 eurot, 2014. aasta sama perioodi keskmine on 7,63 eurot, mis on sellele eelnenud võrreldavast perioodist peaaegu euro võrra kõrgem. 2015
Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hinnad tõusid. Paljud firmad pidid turul püsimiseks palku vähendama ning paljud pidid oma töötajaid koondama. Tekkis olukord, kus töö otsijaid oli palju, kuid töökohti oli vähe. See tõigi kaasa suure tööpuuduse, mis kiirelt kasvas. Alustan tööpuuduse analüüsimist majanduslanguse eelsest ajast, nimelt 2008 aastast. 2008. aasta esimese poole töötute arv oli väga sarnane. I kvartalis oli töötuid 28,7 tuhat ning II kvartalis oli töötute arv 27,3 tuhat. Aga juba III kvartalil see muutus ning töötute arv kasvas 43,9 tuhandeni ning IV kvartalis oli töötuid juba 53,5 tuhat. Selline töötute kasv jätkus ka järgmisel aastal. Nimelt 2009. aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 106,7 tuhandeni. Töötute arvu kasv jätkus kuni 2010. aasta II kvartalini, kus töötute arv oli 127,7 tuhat (joonis 1.1). Töötusel on veel mitmeid erinevaid tähtsaid näitajaid. Üks neist on töötuse periood. Kui 2008
sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIEks registreeritud. Kui FIE alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva, loetakse see täiskuuks. Kui FIE lõpetab ettevõtluse pärast 15. kuupäeva , loetakse see täiskuuks. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik, linn või vald ning kui see summa on vähemalt 275,24 kvartalis, siis ei pea FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui tööandja, riik, linn või vald maksab FIE eest kvartalis sotsiaalmaksu vähem kui 275,24 , siis peab FIE ise puudujääva osa tasuma. Näide: FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil. Nimetatud isik peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt: 15
esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem). Narvas oli 2012 aastal tehingute arv 652 ja juba järgmisel aastal (2013) oli tehingute arv 669. Võrreldes 2012 aastaga oli tehingute arvu tõus 2,5% (17 tehingu võrra). 2014 aastal oli tehingute arv 693, mis tähendab samuti tõusu võrreldes 2013 aastaga 3,4% (s.o. 24 tehingu võrra) ning 2012 aastaga võrreldes 5,9% (s.o. 41 tehingu võrra). Narva 2015 aasta kohta saab öelda, et teises kvartalis on toimunud tõus, mis on vastupidine viimase kolme aasta sama perioodi dünaamikat jälgides kus 2012-2104 aastatel on toimunud teises kvartalis alati langus. Tõus on aga nii väikene, et kahe kvartali tehingute arv kokku on aga siiski madalam võrreldes 2014 aastaga (langus 8,5%, so on 30 tehingut vähem), 2013 aasta kahe kvartaliga võrreldes 1 tehingu võrra väiksem, kuid 2012 aastaga võrreldes 7 tehingu võrra suurem. Eelpool nimetatud andmed kajastuvad Joonisel 1.
Töötuse määr 6,5% Tööhõive määr 66,9% Tööjõus osalemise määr 71,5% Allikas: Eesti Statistikaamet. “Tööealise elanikkonna aktiivsus tööturul kasvas”. 12. august 2016 - pressiteade nr 93. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta II kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000. Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Kui 2015. aasta II kvartalis oli vanemaealiste tööhõive määr 54%, siis 2016. aasta II kvartalis 57,9%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli 2016. aasta II kvartalis hinnanguliselt 280 000.
konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv
mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 7 TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 4,2%, teatab Statistikaamet. Eelmisel aastal vähenes töötus järjepidevalt -- kui I kvartalis oli töötuse määr 5,3%, siis aasta lõpus langes see 4,1%-ni. Tänavu I kvartalis jätkus töötuse vähenemise tendents ainult meeste seas, naiste olukord tööturul halvenes. Naiste töötuse määr kerkis I kvartalis 4,8%-ni ja oli meeste tööpuudusest suurem. Töö leidmisega oli
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis
............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem. Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti. Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra
aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised. Majanduse kokkuvõte (märtsi kuu seisuga) Joonis 1. Eesti majandus Allika s: Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet. Väliskeskkonnas nii USA, Euroopa Liidu kui ka Eurotsooni majandusolukord 2008. aasta neljandas kvartalis halvenes. Nafta hind püsis veebruaris vahemikus 40-50 dollarit barreli kohta. Majanduse kindlustunde indikaator Euroopas langes oma madalaima tasemeni alates 1985. aasta jaanuarist, mil näitaja kasutusele võeti. SKP-Eesti sisemajanduse koguprodukt vähenes 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,7%. 2008. aasta kokkuvõttes vähenes SKP eelneva aastaga võrreldes 3,6%. Eelkõige mõjutas seda sisemajanduse nõudluse kiire vähenemine 7,4%
Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 11 375 596 ja 2010 16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute summa võrreldes 2008 aastaga oli vähem, mis tähendab, et keskmised hinnnad langesid. 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat 2008 aasta I kvartalis Tartu majade turul on pakkumishinnad laia ulatusega ja korrastumata, mis muudab ostuotsuse tegemise inimeste jaoks raskeks. Järjest olulisemaks on ostuotsuse tegemisel muutunud kvaliteet, seda nii ehitustööde teostamise kui ka kasutatud ehitus- ja viimistlusmaterjalide osas. Valdavaks trendiks on Tartus kujunenud, et objektiga tutvumisele kaasatakse ehitusspetsialist. Suurenenud on hinnavahe kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete elamispindade vahel ning küsitud hind peab olema õiglane ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist
sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema. 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Euroopa sadamate kaubavedu, 2008 Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja Eesti sadamate kaudu veeti 2008. aastal 36,2 miljonit tonni kaupa ning see oli ligi viiendiku vähem kui aasta varem. See oli suurim sadamate kaubaveo mahu kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas
Nagu tööturu ülevaates märgiti, siis õppemaksu puudumise tõttu , väheneb motivatsioon töötamiseks. Haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete arv kasvas ja seda enamjaolt vanemaealiste meeste seas. Eesti töövõimetuspensioni süsteem erineb tavapärastest selle poolest, et töövõimetuspensioni saamine ei piira õigust töötada. Töövõimetuspensionäride hõive määr oli 2012. aastal 38%. Tööhõive kasvas 2012. aasta kolmandas kvartalis 1,2% ja neljandas kvartalis 1,7% ning aasta kokkuvõttes2,8%. Kriisijärgne kiire taastumine sai sellega ootuspäraselt läbi ning hõive kasv jätkub edaspidi palju aeglasemas tempos. Samas olid Eesti hõive arengusuunad märgatavalt soodsamad kui enamuses Euroopa Liidu riikides, kus hõive kahanes. Kõige laiem hõivenäitaja hõlmab nii Eestis kui ka välismaal töötavaid Eesti elanikke. Kogu aasta vältel suurenes välismaal töötavate Eesti elanike arv kiiremini kui Eestis hõivatute oma.
turul hätta ja firma Fourth level aktsiate turuväärtus Fifth level kahanes paari aasta Nok jooksul ligi kolm korda ia 2009. aastal oli viim · Nokia siiski suurim aste mobiiltelefonide tootja, müües rohkem telefone l kui kolm peamist nutitelefonide alast aast konkurenti kokku atel · 2010. aasta 3. kvartalis müüs Nokia 26,5 miljonit nutitelefoni 38% maailma nutitelefonide turust Click to edit Master text styles 2011. aasta 2. Second level · kvartalis müüdi aga vaid 16,7 miljonit Nokia Third level nutitelefoni, mis Fourth level tähendab, et 22
ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A Müügikogus,tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 Müügihind kr/tk 50 50 50 50 50 Kokku käive,kr 100 000 250 000 400 000 550 000 1 300 000 1.1. LAEKUMISTEPLAAN Oletame, et 60% laekub samas kvartalis, kui müüsime 40% järgmises kvartalis. I II III IV A Laekumata arved per. algul 80 000 - - - 80 000 I kvartali müügist 70 000 30 000 - - 100 000 II kvartali müügist - 190 000 50 000 - 250 000 III kvartali müügist - - 280 000 120 000 400 000
Noorte ehk 1524 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 2549 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive hoogsa kasvu perioodil 20062009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost töötajate osakaal on naiste omast oluliselt suurem, näiteks ehituses. Tööpuudus 2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste
(viide 3). Selline üldine laekumiste plaan nagu järgnevalt esitan, näitab ettevõttele kui palju raha on potentsiaalselt antud perioodis laekumas. Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000
töötuteks ning toetama vajadusel ka ümberõpet. Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist töötusperioodil toimetulemiseks. 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS 2.1 Töötus Eelnevate aastate kõrge majanduskasv, millega kaasnes tööjõu nõudluse suurenemine, tõi 2007. a ja 2008. a alguses hõivesse rekordarvu inimesi. Majanduslangus hakkas töötusele mõju avaldama 2008. a III kvartalis ja hõivemäärale IV kvartalis, samas registreeritud töötuse kasv algas juba 2008. a algusest ning alates 2008. aastast on märkimisväärselt suurenenud töötuna riigipoolset tuge vajavate inimeste arv. 2008. a III kvartalis tõusis töötuse määr (vanuserühmas 15-74) rekordiliselt madalalt 4%-lt 6,2%-ni. Töötute arv suurenes 2008. a III kvartalis 43 900 inimeseni. 2008. a IV kvartalis töötuse kasv jätkus, töötuse määr tõusis 7,6%. Aasta keskmiseks töötuse määraks 2008
2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget
Maamaks omavalitsusüksustes erinev maksustamishinnast maksustamishinnast Registreerimisel CO2-põhine Õhkvedrustus 0 € maksumäär 121- Veoauto 2 telge massiga 12 kvartalis 170 g/km on 1,42 000-12999 kg Raske- €/km veokimaks Muud tüüpi Liiklusmaks vedrustus 7,9 € (massi/mõõtmete kvartalis põhine) Firmaautodelt käibemaksu
2006). 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas Noorte tööpuudus on saanud viimaste aastate jooksul tähtsaks probleemiks pea igas Euroopa riigis. Rõhku pannakse nii probleemi lahendamiseks võimalike 4 sotsiaalpoliitiliste meetmete ledimisele kui ka noorte tööpuudusest tingitud sotsiaalmõjudele nii noortele kui kogu ühiskonnale. Pärast kolmeaastast langust hakkas tööpuudus Euroopa Liidus 2008. aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas. Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti
3.8 Visiitkaartide tootmine 7*225 tk ( sihtmaa tõlge ) 4200 2100 318590 159295 4. Sihturgude külastamine suunatud kliendisuhete loomiseks ja turundusürituste korraldamine eksportriigis. 4.1 Läti Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2009, 2011 kord kvartalis 48000 24000 4.2 Leedu Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2009, 2011 kord kvartalis 51000 25500 4.3 Soome Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2010 kord kvartalis 18000 9000 4
artiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6.5%, Rootsi 5.6%, Eesti 5.1%, Itaalia 4.2%, Poola 4%. Väljaveo artiklid on puit ja puidu produktid, masinad ja seadmed, metallid,tekstiil, toiduained. Expordi partnerid on Inglismaa 22.1%, Saksamaa 9.9%, USA 8.2%, Rootsi 7.3%, Prantsusmaa 6.6%, Leedu 6.4%, Eesti 5.2%, Taani 4.2%, Venemaa 4.1% . KESKMISED PALGAD: Läti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis 8741kr kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). Eesti keskmine palk oli 2007. aasta II kvartalis11 550kr (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 21,2%). Soome keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 39 535 Eesti krooni.
Vähenemine majanduse paranemine Eesti ja Suurbritannia jagavad oma 5,2- protsendise töötusega 10.-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse rühmades, hariduse tasemest, elupaigast 15. november 2007 Tänavu III kvartalis kahanes töötuse määr 4,2 protsendini, kõige raskem on vaba tööjõudu leida Põhja-Eestis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades. Märkimisväärseim on Põhja-Eesti, kus töötuse määr langes rekordiliselt madalale (2,7%). Eesti keskmisest madalam oli töötuse määr jätkuvalt ka Lääne-Eestis (3,9%). Reklaam Suurima tööpuudusega piirkonnas Kirde-Eestis vähenes töötuse määr 7,8%-ni. Kesk-Eestis
Selleks on tarvis oma oskusi ja teadmisi kogu aeg arendada. Euroopa Liidu riigid on alati püüdnud seista hea selle eest, et ükski ühiskonna liige ei tunneks end tööjõuturult kõrvale tõrjutuna. See puudutab nii meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võitlust soolise, rassilise ja rahvusliku diskrimineerimise vastu kui ka puuetega inimestele paremate töövõimaluste loomist. Tööpuudus märatseb Virus, Põlvas ja Valgas Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal. 2008. aasta esimesel poolel 4% piires püsinud töötuse määr kasvas aasta teisel poolel hüppeliselt ja tõusis IV kvartalis viimase kolme aasta kõrgemaile tasemele. Aastakeskmine töötuse määr, mis aastatel 20012007 pidevalt kahanes, tõusis 2008. aastal 5,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4,7%. Maakonniti ulatus töötuse määr 4%-st Pärnumaal 10%-ni Ida-Virumaal
vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline
Eestist välja.Kuna ekspordi puhul on tegu eelkõige käibemaksuseaduse mõistes majandustehinguga, siis õiguslikul tasandil reguleerib käibemaksuseaduse § 5 kauba ekspordi mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgetekasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatähtsusega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist.
Köök, Tartu Kaubamaja keskus, Viking Motors, KIA, ABC King, SHU, I.L.U, Viking Security. Tallina Kaubamaja Grupp 2016-2017. aasta analüüs: 2017. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 150,7 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, mil müügitulu oli 136,9 miljonit eurot, oli kasv 10,1%. Müügitulu kasvas kõigis Grupi osades. puhaskahjumiks kujunes 0,3 miljonit eurot, seda dividendide tulumaksu pärast. 2016 I kvartalis oli kahjumiks samal põhjusel 0,2 miljonit. Aasta algul näitas Grupi tulemuse paranemist nii müügitulu kui maksueelse kasumi poolel. Müügitulu kasvas kõigis osades, kuid varade maht 31. märtsil 2017 oli 381,6 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga 7,1 miljonit eurot ehk 1,8% . See ettevõte on investoritele igati atraktiivne. Põhjuseks on see, et Kaubamaja Gruppi oli selle
Teeb ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks Otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse Annab soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel Töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu Kuulab ära direktori aruande Kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja valla või linna esindaja Valib liikmete hulgast esimehe ja asetäitja
ikkagi ringiga selle kinnipandud koolimaja raha tagasi andma. Kui rääkida tööpuudusest, siis võib märkida, et majandusbuumi ajal see praktiliselt puudus. Raha tuli uksest ja aknast ning inimesed olid õnnelikud. Kus nõudlust seal pakkumist. Mis juhtus aga pärast buumi. 2008.-2010. Aastad on olnud Eestile väga vaevarikkad. Üldine majanduslangus, tööpuudus, inflatsioon, SKT langus ning suurel hulgal pakrotte. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötut, nende kes olid olnud ilma tööta aasta või rohkemgi, arv Eestis juba 51 000-ni. See arv kasvas veelgi ning märkimata ei saa jätta lühiajalisi töötuid. Paljud pered sattusid toimetulekusraskustesse ja juhtus palju muudki halba. Tänaseks on töötute arv natuke vähenenud. 2012. ja 2013. Aastaid võrreldes, on töötute arv kahanenud 10 000 inimese võrra. Ning 2013. Aasta IV kvartalis oli töötute määr 8,7protsenti.
Näiteks on võimalik arvutada, kui palju on kolme aasta pärast pangakontol raha, kui iga kuu panna 1000 krooni arvele NPER Tagastab investeeringu perioodide arvu NPER(määr;makse;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp) Arvutab perioodide arvu, mis kulub raha kogumiseks või laenu tasumiseks PMT Tagastab aastamaksu perioodilise makse PMT(määr;per_arv;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp) Perioodimakse, mis tuleb maksta igakuiselt (kvartalis, aastas) laenu tagasimaksmiseks. PV Tagastab investeeringu praeguse väärtuse PV(määr;per_arv;makse;tul_väärtus;tüüp) Arvutab ülejäänud suuruste järgi nüüdisväärtuse. Näiteks kui on teada, kui palju raha on vaja koguda, kui pika aja jooksul ja kui palju on iga kuu võimalik kõrvale panna, saab arvutada algselt vajaliku summa. RATE Tagastab intressimäära aastamaksu perioodi kohta RATE(per_arv;makse;praeg_väärtus;tul_väärtus;tüüp;hinnang) Perioodi kasvik.
Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). 2014. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 320 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 105,6 eurot kuus ja FIE jaoks 316,8 eurot kvartalis (1267,2 eurot aastas). Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust? On olemas töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust
tööd (Tuuleenergia, 2016). Elektrienergiat vajame igapäevaselt nii kodumajapidamistes kui avalikes hoonetes, sest mida aeg edasi seda rohkem oleme me elektrist sõltuvad ja järk järgult hakkavad ka kaduma majapidamised, kus elektri kadumisel oleks võimalik edasi eldada täisväärtuslikult. Eestis toodetakse 2017 aasta seisuga 309,96MW tuuleenegriat kuus ja kokku on 139 tuulikut üle Eesti (Tuuleenergia assotsiatsioon, 2016). Eelmise aasta kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 279 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelnenud kvartalis (Elering, 2016). Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25
Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefonidest ning ennustatakse, et aasta lõpuks ületab nutitelefonide müük miljardi isendi piiri maailmas. Eestis on nutitelefonide müüginumbrid tavatelefonidest suuremad alates 2012 aastast ja Uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi augustis 37 113 ning juulikuus 35 069 mobiiltelefoni. Seega võime öelda, et hinnanguliselt üle poolte mobiiltelefonide kasutajatest Eestis kasutab nutitelefone ning eranditult kõikide
Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). 2014. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 320 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 105,6 eurot kuus ja FIE jaoks 316,8 eurot kvartalis (1267,2 eurot aastas). Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust? On olemas töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust
elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor (Välisministeerium, 2016). Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed) Teenused 69 Tööstus 31 sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika.
küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. *Töötuse määr 1999. aasta II kvartalis **Töötuse määr 2000. aasta I kvartalis Töötute sotsiaalne kaitse Kuigi tänaseks on Eesti asunud uuesti jõudsa majanduskasvu teele, tuleb tõdeda, et tööpuuduse vähenemist see kaasa ei ole toonud. 2000. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus tõusnud 15,1%ni, mis on kõrgem kui kunagi varem. See number ei erine küll oluliselt mitmete teiste Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid.
vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem kui minutiga. -Postimees, 30. jaanuar Hollandi veiselihatooted ● Kolmapäeval, 29. veebruaril, leiti ühe Gelderlandi
Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine Auditooriumi hõlmatus väljaandega (regulaarne lugemine + juhulugemine) Lugejaskonna sotsiaaldemograafiline koosseis- vanus, haridus, amet Maalehe tiraaz ja lugejate arv on ainsana kasvanud 2010-2015 aasta jooksul, sest Maaleht pakub inimestele rohkem neile lähedasi teemasid.
lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem. Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud. Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses. Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu
annaabi.ee 
