Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise t...
REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST. Komposti kasutamine- väetamine (huumuse ja väetusainete sisaldus), maaparandustoime (kehvadel muldadel). KOMPOST SEGADA MULLAGA! Eemaldada võõrised (klaas, plast, metall), reoained (raskmetallid, orgaanilised reoained). KOMPOSTIMISEL KONTROLLI 1) LÄHTEMATERJALI; 2) TEHNOLOOGILISI PARAMEETRID; 3) TOOTE KVALITEETI; 4) PIIRANGUID TOOTE KASUTAMISELE LAUSKOMPOSTIMINE (MBT- mechanical-biological treatment)- olmejäätmetes leiduva orgaanilise aine kiire lagundamine; eraldatakse plast ja paber. Eestis on ~ 50 kompostimispaika; peamine kompostimisviis- aunkompostimine. KOMPOSTIMINE ON AINUS JÄÄTMEKÄTILEMISMEETOD, MIDA IGAÜKS, IGALPOOL, IGAL AJAL JA IGAS MAHUS TEHA SAAB!
Orgaaniliste ainete sisaldus Vee keskkond(pH) Veeõitsengud Toitainete sisaldus Vee bakteriaalne reostus Ebameeldiv lõhn ja maitse Vee hägusus Heljumisisaldus Vee kvaliteedi järk langus Veekogu kinnikasvamine Elektrijuhtivus Värvus Vee reostuse liigid: Sekundaarreostus (setetest vette sattunud fosfor) Erireostus (veereostuse suurus teatava üksikreostaja (nt elanik, kariloom) Merereostus (inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud reoained, reoained võivad merre sattuda maismaa, õhu, põhjavee või otsese reoainete merre heitmisega). VEE Reostumise tagajärjed Nakkushaiguste levik Veeelustiku hävinemine (väheneb liigiline ökoloogiline koosseis) Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine Second level Third level Fourth level
Veekogude hooldus Sügiseti tekib harilikult vajadus puhastada bassein lehtedest ja muust prahist, mis kogunes kunstliku vooderdusega basseini põhja: · Potid taimedega tõstetakse veekogust välja ning asetakse veevannidesse, et nad ära ei kuivaks · Kõik kalad püütakse kinni ja pannakse ajutiselt samuti veevannidesse · Bassein lastakse tühjaks · Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega · Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on...
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. Reovett liigitatakse kolmeks: olmereovesi, mis tekib elamuis,ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtteis, tootmisreovesi, mis tekib tööstus- ja põllumajandusettevõtteis ja sademevesi. Kui räägitakse toomisreoveega, siis räägitakse erireostusest, mida väljendatakse kas reoainekogusena kg-des või tonnides ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Vees leiduvad reoained esinevad kas kolloidosakestena või lahustunud kujul. Reovett on võimalik puhastada erinevatel meetoditel, näiteks keemiliselt ja aktiivmudaprotsessi kaudu. Reokoormusega kaasnevad probleemid Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed tavapärased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nõutud.Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas
Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul erinevad reoained. Reostusallikateks on: Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Põhjavesi on paremini kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee
temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võrde, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. 9. Reovete keemiline puhastus
Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis moodustab kasutatavast veest 4% merevesi, 17% põhjavesi ja 79 % pinnavesi. Vett kasutatakse 9% kalakasvatus, 5% joogi- ja olmevesi, 4% tööstus ja 81% jahutusvesi. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest(Talinn Narva) 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest.
selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik. Äntu Sinijärv Soolatoitelised e halotroofsed järved on merelahtedest moodustunud. Tangalaht Kuressaare lähistelKõige tavalisemad on Eesti loodusele eutroofsed järved ja kõige haruldasemad vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk- järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Tugevalt reostatud veekogus ei taastu endine elustik ka siis kui reostumine lakkab.AINERINGEDVeeringe- vesi aurub veekogudest, mullalt ja taimede transpiratsioonil, koguneb atmosfääri ja kondenseerub pilvedeks. Sealt sajab lume või vihmana maha, mis imbub mulda ja sealt edasi põhjavette. Mullavett saavad kasut taimed,
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse – Raskmetallid – Orgaanilised reoained – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid • Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on:
välja. Radiaalsetiti (suured puhastid) Püstsetiti (väikesed puhastid) Laminaarsetiti (plaatide v torude pakett, lühike settimistee) Mitmekorruseline rõhtsetiti Flotaatorid kasutatakse sette eraldamisel. Veest gaasimullise abil tassitakse hõljuv aine pinnale. Kasutatakse tööstusliku reovee puhastuse juures. Reovee bioloogiline puhastus Bioloogilise puhastuse mõte ongi reoveest kätte saada lahustunud reoained, mida füüsikaliselt kätte ei saa. Selleks kasutatakse biokilet. Seesama kasvanud ja suurenenud biokile (jutt allpool) ongi kogum lahustunud reoainetest. A. looduslähedane puhastus: biotiigid, pinnaspuhastid, puhastuslodud, reoveeniisutus, lemktiigid B. puhastus tehisseadmetes · 1. Aeroobne puhastus 1a. Paiksete mikroobidega süsteemid o Sukelfiltrid (ketassukelfilter, täidissukelfilter)
kloororgaanilisi ühendeid (selle vältimiseks kasut ntx osoneerimist ja eelkloorimisest loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid
76 ha. Mõju keskkonnale Sageli saadakse sedamoodi aru, et meri - see on vesi ja vees olev taimestik ning loomastik. Kuivõrd merepõhi ei ole meile enamasti nähtav, siis unustame selle. Aga merepõhjast oleneb palju: sellele kinnitub (või selles elutseb) bentos, olenevalt merepõhja iseärasustest kasutavad/ei kasuta kalad seda kudemiseks. Piltlikult öeldes: merepõhi on see vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere koostisosad. Merepõhja kivimites ja setendites akumuleerunud reoained mõjutavad ka merevee kvaliteeti ja meres elavaid organisme Seepärast võivad tegevused, millega kaasnevad muutused merepõhjas, olla väga keskkonnaohtlikud ja neid on vaja teha ülimalt ettevaatlikult. Sellisteks tegevusteks võivad olla maavarade kaevandamine, tuuleparkide rajamine, merepõhja süvendamine ja süvendamisel saadud materjali kaadamine. 6 Kokkuvõte
* Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle
Vee sanitaarse seisundi seire eestis Referaat Sissejuhatus Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kon...
RANNALÄHEDANE MERI. SELLEKS, ET HOIDA RANNIKUALASID PUHTAMANA JA HEITVETT PAREMINI HAJUTADA, ON KASUTUSELE VÕETUD SÜVALASUD. SÜVALASKUDES KASUTATAKSE MERE PÕHJA PANDUD 1-3 MEETRISE LÄBIMÕÕDUGA TORUSID, MIS ULATUVAD RANNAST MÕNE KILOMEETRI KAUGUSELE. SÜVALASUST VÄLJUV HEITVESI ON MEREVEEST KERGEM JA HAKKAB ÜLESPOOLE TÕUSMA. ÜLESPOOLE JA EEMALE LIIKUDES HEITVESI JA SELLES OLEVAD REOAINED HAJUVAD. SÜVALASKUDE KÕRVAL ON SOOJUSELEKTRIJAAMADES JA KÜTTESÜSTEEMIDES, KUS VESI TEHNOLOOGILISES PROTSESSIS OTSESELT EI REOSTU, KASUTUSEL KA JAHUTUSVEE KORDUVKASUTAMINE......................................................................................................................8 LOODUSES TOIMUB ORGAANILISTE REOSTUSTE LAGUNEMINE KEEMILISTES JA BIOLOOGILISTES PROTSESSIDES AEGLASELT NING SEETÕTTU EHITATAKSE VEEKOGUDE JA SELLE ELUSTIKU KAITSEKS REOVEEPUHASTEID.
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
poolel huvi põletamise vastu vaibus, prügi oli taas odavam prügilasse vedada. Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. Prügi ladestamine: Tihedalt asustatud piirkondades ei saanud prügi keskkonda kajutada,aga liiga kaugele oli kallis vedada. Prügi tuli lasestada võimalikult väikesele alale, nii tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene
Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele, põllumajandustootmisele, prügilate rajamisele ja muule põhjavett mõjutavale inimtegevusele. See pole majanduslikult mõistlik lihtsal põhjusel: kõik inimtegevused ja erinevad reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Põhjavesi - meie kõige tähtsam maavara Ühtpidi võime põhjaveeks lugeda kogu vee, mis on allpool maapinda. Teistpidi,
Arvatavasti tekib vajadus ka ekspressanalüüside järele, mille abil kompostija saab kohapeal hinnata komposti küpsust, ökotoksilisust ja ainesisaldust. Valmiskompostis ei tohi leiduda tõvestavaid baktereid, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesette komposti kasutamine. Reoveesette komposti võib kasutada juhul, kui selleks on olemas jäätmeluba. Kompostitud reovee setet
tahke katalüsaatori pinnal temperatuuridel 200-450oC vaba lämmastikuni. 4. Reovete koostis ning omadused Reovesi on niisugune osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett, tootmisreovett ja sademevett. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest - raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Koostis: Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. On hakatud ära märkima ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid. Biokeemiline hapnikutarve on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained
väga kitsas temperatuuripiirkonnas. 8. Reovete koostis ning omadused Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks: orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus
tonni fütoplanktonit, 50 miljardit tonni kihistunud järvedes, reoaineid akumuleerinud vee-elanikud, kes liiguvad 2 reostusvabadesse piirkondadesse. käigus, osa sellest läheb lagundajate endi Veetoksikoloogia- uurib reostuse mõju juurdekasvuks (seened, bakterid). veeorganismidele. Ülesanne mürkainete Reoained tarvitavad hapniku ära, aga mõju kindlakstegemine ja normide lagunemine on eriti hea seal, kus on kehtestamine. klorofülli. Reoained- nii orgaanilised (olmereostus, · Bioloogiline hapnikutarve- vee metsatööstus- pole otseselt mürgised, kuid mahuühiku hapniku tarve kindla aja vähendavad hapnikuolusid) kui jooksul. Selle järgi hinnatakse vee reostust
Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu. * Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast. -) Plankton fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem. -) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks. * Veekogude isepuhastumisvõime reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli. Maailmameres on soolsus 35 promilli. Miks on Läänemeri riimveeline. Halb ühendus ookeaniga. Magevee sissevool suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik
poolel huvi põletamise vastu vaibus, prügi oli taas odavam prügilasse vedada. Põletamine sai uue hoo peale Teist maailmasõda, kui plasti ja paberi hulk kasvas. Aastatel 1960-1970 hakati nõudma suitsugaaside puhastamist ja hulk põletusettevõtteid suleti. Prügi uputamine: Aegade jooksul oli veekogudesse uputatud tohutu hulk jäätmeid. Uputada oli mugav, sest veetransport oli hästi arenenud. Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. 4 Jäätmed kasutusse? Jäätmetest on alati välja nopitud väärtuslikku materjali. Mida nimelt, sõltus nende koostisest. On teada, et ära on kasutatud isegi tänavapühkmeid. Kuni kunstväetiste võidukäiguni teenisid kojamehed olulise osa sissetulekusthobusesõnniku müügist.
Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega). Vajalik kiirgusdoos puhastamata või mehaaniliselt puhastatud reovee täielikuks desinfitseerimiseks on 2000 J/kg ja bioloogiliselt puhastatud veele 500 J/kg. Reoveepuhastusjaamade skeemid Esimeseks astmeks eelpuhastus, kõrvaldatakse reoained, mis võivad häirida järgnevaid puhastusprotsesse. Seadmeteks võred, liiva-püünised, rasva-õlipüünised ja eelaeraatorid. Eelpuhastusse kuulub vajadusel ühtlustusreservuaar ja pumbajaam. Väikestes puhastusjaamades ainult võred. Bioloogilistest puhastusmeetoditest kasutatakse kõige sagedamini aktiivmudaprotsessi. Aktiivmudaprotsess eeldab teatud eelpuhastust. Protsessi eesmärgiks on eraldada orgaanilisi aineid.
Kui vesi maapinnale jõuab, siis see sõltuvalt keskkonna temperatuurist, kas jäätub või jääb veeks. Enamus sademetest imbub jõgedesse, järvedesse ja põhjavette või liigub edasi ookeanidesse. Maa seest imbub vesi allikatena maapinnale. Kõige suurem osa veest aurustub ookeanide pindadelt ning seetõttu langeb see ka sinna tagasi, see on väike veeringe. Suureks veeringeks nimetatakse seda, kui ookeanidelt aurustub vesi ning see jõuab mandritele. Veekogudes muutuvad reoained ajaga kahjutuks või hävivad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Bakterid ja seened lagundavad orgaanilisi aineid, bakterid redutseerivad nitraadid gaasiliseks lämmastikuks (denitrifikatsioon), taimed omastavad biogeene veest, selgrootud (ja osa kalu) toituvad vetikatest, selgrootuid tarbivad toiduks kalad. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. Heitveega saastunud
temperatuurivahemikus. 8. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%. Raskemetallide allikaks on peamiselt tööstus. Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik ja fosfor, mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamise ning veekogu eutrofeerumist. 9
ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained, väetised, erosioon. - Bakterid Fekaalsed kolibakterid - Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid ja rasvad Reoainete klassifikatsioon: - Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk. - Püsivad reoained anorgaanilised sünteetilised kemikaalid, millised lagunevad ainult osaliselt. - Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe. - Termiline põhjustab temperatuuri muutusi - Eutroofne üleliigne taimetoitainete(N ja P ühendid) sisaldus soodustab veetaimestiku vohamist - Bakterid, viirused, kunstlikud hormoonid- olmereovetega, loomheidetega jne. - Keemilised reoained
temperatuurivahemikus. 8. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse vaid tähtsamate reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus
veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast. Pinnaspuhastuseks on järgmised võimalused: imbväljak, niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Niisutusväljakul on oluline osa taimedel- taimejuured imevad vett. Niisutusväljak sobib paremini kasutamiseks taimede kasvuajal, s.o. kevadest sügiseni. Pinnasfiltris juhitakse reovesi torude abil läbi filtrikihi, mille all on drenaaztorustik puhastatud vee kogumiseks ja edasiseks suublasse juhtimiseks. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud
Taastumata looduvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. (metsikute loomade ja taimede liigid; puutumatu looduse algset seisundit pole võimalik taastada). 57. Lisaained toidus: E-ained keemilised ühendid, mida lisatakse toidusse selle omaduste muutmiseks. (toiduvärvid E 100 E199; säilitusained E200 299), antioksüdandid E300 399), emmulaatorid, stabilisaatorid E400 499), muud E 500 599). Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse ...
(aeroobne ja anaeroobne keskkond), aeroobseteks ja anaeroobseteks. Pinnasepuhastust kasutatakse imb-, niisutusväljakute ja pinnasefiltri (väikese tarbimise korral) näol. Tehismärgaladel kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet, juurestikpuhastuseks on eelistatuim taim järvepilliroog. 21 15. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus - Muda o eraldatud reoained ja kasutatud kemikaalid o solgiveega sarnane (95% vett) o toormuda (käitlemata, kõrge reostusega) ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks muda veesisaldus on liiga suur sisaldab patogeenseid mikroorganisme levitab ebameeldivat haisu o mehaaniline muda (eelsetitist) o bioloogiline muda (biopuhastusjääk) o segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu)
4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus.
4. Reovete koostis ning omadused Vastus: Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus.
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt ...
temperatuuripiirkonnas. 5.Reovete koostis ning omadused Reovesi - heitvesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse: - olmereovett - tootmisreovett - sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus.
reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. · Reostus pärineb _ punktreostusallikatest _ hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus. · Veetehnika peamine ülesanne veepuhastusmeetodite ja tehnika arendamine. · Veepuhastusjaam on rajatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järjestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid ning kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veekasutus olmes ja vee hind · Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. · Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28%madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga Probleemid · _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) · _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis.
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised 1000 reoained, BHT7a tonni 500 0 Üldfosfor 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
geneetilisest muutlikkusest. Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) - vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Veebilanss - veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Veekogude isepuhastumisvõime - reoained muutuvad vees järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Vere vormelemendid - erütrotsüüdid ehk punalibled, leukotsüüdid ehk valgelibled, trombotsüüdid ehk vereliistakud ja plasma.
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
