SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 4 1.1.Põhjavesi, selle rauasisaldus................................................................................. 4 1.2.Põhjavee rauasisalduse mõju inimesele ja tehnikale.............................................4 1.3.Joogivee rauasisalduse normatiivid.......................................................................5 1.4.Rauasisalduse vähendamise võimalused..............................................................5 2.MATERJAL JA METOODIKA...........................................................
Rauapreparaadid... ... on erinevad. Raudasisaldavaid toidulisandeid/ravimeid jaotatakse selle alusel kui palju neis elementaarset rauda on, millega on need kombinatsioonis või millise soolana on raud preparaadis. ... Rauapreparaatidest imendub umbes 5% Heemirauda sisaldavaid preparaate Eestis müügil ei ole. Kolmevalentse raua preparaadid on retsepti ravimid, kahevalentse anorgaanilise rauapreparaadid on käsimüügis. Ferion/Venofer Rauasisaldus: 1 ml lahust sisaldab 20 mg rauda, raud-sahharoosina. 5ml ampull sisaldab 100 mg rauda, raudsahharoosina. Lisaained: süstevesi ja naatriumhüdroksiid Manustamine: Süste- või inf lahus 20mg/1ml 5ml N5 Hind: - Retafer Retardtablett sisaldab raudsulfaati koguses, mis vastab 100 mg Fe++ Sisaldab askorbiinhapet, värvaineid E171, E172. Manustatakse tablettidena, 100 mg tabletid, 30 tk või 100 tk pakendis. Hind: 47,50 Ferraforte B
32 g/mol 0,44 mg/l 18 g/mol x x = 0,2475 mg/l NO3- mgN/l NO3- - N 0,05 mg/l NO3 x M(NO3-)=14+16*3=62 g/mol 76 g/mol 0,05 mg/l 62 g/mol x x = 0,04 mg/l NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus 0,66 mg/l = 600 g/l Lubatud 200 g/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/l M(Ca) = 40 g/mol 2+ Mg - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l
18 g/mol x x = 0,2475 mg/l NO3- mgN/l NO3- - N 0,05 mg/l NO3 x M(NO3-)=14+16*3=62 g/mol 76 g/mol 0,05 mg/l 62 g/mol x x = 0,04 mg/l NO2- mgN/l NO2- - N 0,003 mg/l NO2- x M(NO2-)=14+16*2=46 g/mol 60 g/mol 0,003 mg/l 46 g/mol x x = 0,0023 mg/l 0,44 + 0,05 + 0,003 = 0,493 mg/l Üldlämmastiku sisaldus on 0,493 mg/l 3. Kas proovi rauasisaldus vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Rauasisaldus – 0,66 mg/l = 600 μg/lg/l Lubatud – 200 μg/lg/l Ei, rauasisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele! 4. Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ - 38,5 mg/lM(Ca) = 40 g/mol Mg2+ - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l
(Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on
Lahendus: arendada, muuta Veega seotud probleemid kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku Saasteallikad: tööstus-, põllumajandus-, tehnoloogiat, vähendada kommunaal- ja atmosfääri heitveed. kasvuhoonegaaside heitkogusid Kirde-Eestis põhjavee taseme langus Kasvuhoonegaasid: Co2, H2O, CH4, N2O , (põlevkivikaevandus), saastumine sulfaatidega O3 Kagu, Lõuna-Eestis suur rauasisaldus Eutrofeerumine- fosfaat ja Osoonikihi hõrenemine lämmastikühenditega rikastumine. Tagajärjed: vetikate vohamine, Looduse kaitsmine, taastamine, uurimine, veeorganismide surm, O2 puudus, tutvustamine, maastike ja kultuuripärandite Ärahoidmine: kaitse, tasakaalustatud keskkonnakasutuse Eesti veeseisundi paranemine: säilitamine
Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal
Rauavaegus aneemia Rauda adsorbeerub 1-2 mg, toidus on rauda 10-20mg. Sisaldus: erütrotsüütides: 1,7 2,4 mg, transferriinis: 4 mg, luuüdis: 150 mg, makrofaagides: 0,5-1,5mg Etioloogia: 1. Absorptsioonihäire: HCl sekretsiooni häire, gastrektoomia, peensoole ülaosa patoloogia, rauda siduvad toidud 2. Verekaotused 3. Kasvamine, rasedus jt 4. Raua taaskasutuse häire kroonilise haiguse aneemia Rauapuuduse areng: 1. Luuüdis on rauasisaldus langenud ning esineb madal ferritiini tase, mis korreleerub rauavaruded ammendumisega 2. Madal raua sisaldus vered ja kõrge transferriini tase: raua sidumisvõime tõus 3. Hematoloogiliste näitajate muutus 4. Epiteeli jt verega mitte seotud nähud Ravi: FeSo4 tabletid Sümptomid: küüntemuutused ja angulaarne stomatiit Aneemia kroniliste haiguste puhul Etioloogia: kroonilised infektsioonid, reumatoidartriit,kasvajad Megaoblatsiline aneemia (b12 vitamiini ja foolhappe defitsiit)
· Bioloogiline puhastus: bakterite abil eemaldatakse N ja biolagunevad saastajad; · Eraldatakse aktiivmuda; · Puhastatud reovesi juhitakse merre. 31 32 Raud vees Keemilised ohutegurid: raud · Ülemäärane rauasisaldus vees pärineb kas veekompleksist · Joogivee mõõdukas rauasisaldus tervisele ohtlik ei ole. (kahevalentne raud) või amortiseerunud metalltorustikust. Kõrgenenud · Kuigi raud on inimesele vajalik element ei ole vees rauasisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja
Rohtlates, kus on suured põllud ning neid niisutatakse. Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus? Must huumushorisont- orgaanilise aine sisaldust, viljakust Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis.
ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti
Lehtmetsad neli aastaaega, sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad; Rohtlad - viljakad mustmullad, huumuse kamardumine kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m; Kõrbed sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad; Vihmametsad palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. 9.Miks on mustmullad väga viljakad? Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda
Saadav energialaeng pole ainus, mida banaan meile pakkuda suudab. Banaan ennetab või suudab jagu saada mitmetest haigustest, seega kui banaan ei ole veel su päevamenüüs, siis on selleks viimane aeg. Banaan aitab depressiooni vastu. Kuidas? Vastus seisneb selles, et banaan sisaldab trüptofaani (proteiin, mille keha muudab serotoniiniks), mis aitab pingest vabaneda, parandab tuju ning kokkuvõttes muudab su rõõmsamaks. Banaan aitab parandada verevaesust ehk aneemiat, kuna banaani kõrge rauasisaldus kiirendab hemoglobiini toodangut verre. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. Banaan aitab ka peavalu (pohmaka) puhul. C-vitamiini on banaanis vähe, kuid unikaalne on tema suur kaaliumi- ja magneesiumisisaldus. 45 suuremat banaani katab täielikult täiskasvanu päevase kaaliumi- ja magneesiumivajaduse. Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis
Fosfor võib muuhulgas esineda punase fosfori kujul, mida kasutatakse näiteks tuletikutööstuses. Ilutulestikurakettides kasutatakse punaste toonide saamiseks strontsiumisoolasid koos kloori sisaldavate ainetega. Punane keraamikas Vana-Kreekas viljeleti terra sigillata tehnikas punasefiguurilist stiili, millel paiknes mustal taustal punasevärviline dekoor. Punase kivinõu nime kandis 17. sajandi lõpul Inglismaal loodud glasuurimata kivinõukeraamika. Suur rauasisaldus annab savile kas kollaka, punaka või pruunika värvitooni. Erinevatest värvivatest metalliühenditest annab näiteks seleenhapu naatrium punaka tooni ning kroomoksiid, pliikromaat ja kroomnitraat soodustavad rohekate-punakate toonide teket. Punane ja looduskaitse Eluslooduse kaitseks koostatud raamatut nimetatakse Punaseks Raamatuks. Punane meditsiinis Punane Rist ja Punane Poolkuu Erütrotsüüdid
mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike orgaaniliste ühendite sisaldus, mida väljendatakse ntx BHT või PHT-ga. BHT (bioloogiline hapnikutarve) - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt teatud aja vältel näiteks suhkrud,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Karin Sarapuu MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja:Aive Antson Tallinn 2013 Karin Sarapuu Tee SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TEE VALMISTAMINE.........................................................................................................4 MUST TEE..........
See on potentsiaalne toonik ka vere- ning rakkude regeneraatorina, see stimuleerib looduslikku kaitset ja taaselustab keha. See on ka uinuti, valuvaigisti, diureetik ja väga võimekas antibiootik ning viirusevastane toimeaine. Dr. Meyer uuris esimesena selle keemilist kostist ja isoleeris selle aktiivsed koostisosad. Siiski leidis ta xylodiini, väga võimsa antibiootikumi ja viirusevastase toimeaine. Mõningad uurijad ja arstid on olnud võimelised defineerima teisi omadusi nagu olemasolev rauasisaldus, mis aitab teiste meditsiiniliste ravimite manustamist, lastes kõrvaldada jääkproduktid ja toksiinid, puhastades vere ja süvendes ainevahetuse muutumist; see leevendab samuti mõningaid puudujääke ja toimib võimsa valuvaigistina. Pehme tassitäis teeb sellest ideaalse õhtuse joogi, kuna Lapacho on looduslikult kofeiinivaba. See on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest ja regulaarselt juues aitab see tugevdada immuunsussüsteemi
kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis. Raud on tähtis organismi 8 ainevahetuses. Spordis on raua tähtsus eeskätt organismi varustamisel hapnikuga. Rauda leidub rohkesti munas, maksas, tomatis, maasikastes, kalas ning õuntes. 9 3 TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE NING VÕISTLUSJÄRGNE TOIT 3.1 TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE TOIT
Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini. Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ...
Toidu tasakaalustatus tähendab nii toitainete kui ka toiduainerühmade tasakaalu igapäevases menüüs. Tasakaalustatud toitumise aluseks on toiduainete tarbimine kõikidest toiduainerühmadest. Toiduainete laialdane valik tagab toiduainete tasakaalu toidus. Tasakaalustatud toitumises tuleks eriti vältida ühe toiduaine eelistamist teisele. Ilmekas näide on vajaliku hulga kaltsiumi ja raua tagamine. Parim kaltsiumi allikas on piim ja piimatooted, mille rauasisaldus on aga minimaalne. Raud on hästi omastatav lihast ja kalast, need sisaldavad aga vähe kaltsiumi. Aedviljas on vähe kaltsiumi ja vähe rauda, kui palju C vitamiini, mis soodustab kaltsiumi ja raua omastamist. Tasakaalustatud toit peaks seega sisaldama liha ja kala raua allikana, piimatooteid kaltsiumi allikana, aedvilja C vitamiini allikana ning palju muid toiduaineid, et inimene saaks kõiki neid piisavalt. Tasakaalustatuse saavutamine 4
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Ainus Päikesesüsteemi planeet, kus on elu. Raadius 6400 km. Kivimiline planeet. Atmosfääris ~79% lämmastikku, 20% hapnikku. Pöörleb natuke alla 24 tunni; tiirleb natuke üle ühe aasta. Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all. Telg laperdab – 27000 aastat. Marss Peaaegu poole väiksem maast. Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat.
korral hakkavad vohama vetikad. Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti [6]. Setted Ebapärlikarbile võivad saatuslikuks saada ka liigsed setted. Rikkumata looduskeskkonnas pärineb suur osa setetest jõest endast. Teine osa setetest seondub inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jämedamad setted võivad
Kaaslasi ei ole. Maa 3. planeet. Ainus Päikesesüsteemi planeet, kus on elu. Raadius 6400 km. Kivimiline planeet. Atmosfääris ~79% lämmastikku, 20% hapnikku. Pöörleb natuke alla 24 tunni; tiirleb natuke üle ühe aasta. Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all. Telg laperdab 27000 aastat. Marss Peaaegu poole väiksem maast. Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun
ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu
värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72%-ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Rauda nimetati paljudes keeltes algul taevast kukkunud metalliks, mis seostab rauda meteoriitrauaga. Kristuse-eelsel perioodil seostati rauda Jupiteriga ja Marsiga, sest viimase punane helk sarnaneb värvuselt punase rauamaagiga. Ladinakeelne nimetus ferrum tuleneb kreeka-ladina päritoluga sõnast fars ('olla kõva')
on kaudne. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on omane gleimuldadele T turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont Horisondi sinakashall toon näitab, et muld on savimineraalide rikas. Roostetäpid mullas näitavad, et mullas on rauasisaldus suur. Hele horisont huumushorisondi all näitab, et toitained on ära uhutud. Mullas toimuvad protsessid: Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
kõvakattelisi klaase, toimub klaasi jahutamise käigus temperatuuril (600 – 700 ̊C) metalloksiidide pürolüütiline sadestamine klaasi pinnale. [6] 5 2.2. Eriti kirgas klaas Tavaline floatklaas on veidi roheka tooniga, mis tuleneb raudoksiidide sisaldusest klaasis. Eriti kirgas klaas on spetsiaalselt väljaarendatud kvaliteetklaas, kus klaasi tooraine rauasisaldus on viidud miinimumini. Seetõttu laseb ta läbi rohkem valgust ja päikese soojuskiirgust kui tavaline klaas. Lisaks on ta kõrge värviedastusindeksiga, tagades värvide puhtuse ja täiustatud valgusefektid. Eriti kirgast klaasi kasutatakse kohtades, kus soovitakse saavutada parimat läbipaistvust või näidata toote õiget värvi, näiteks klaasvitriinid, muu mööbel, kodutehnika ja mõningad taustvärvitud klaasid, mille puhul on tähtis värvi muutumatus (eriti just heledate toonide puhul)
üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt
sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus- Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja- kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks on väike (4% piires), jäädes alla kriitilise veevaru kasutuspiirile (20%). Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa). Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Eestis kasutatav joogivesi: 36% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 27% madalatest kaevudest. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks ei ole piisavad. Reostusallikad: Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted
..700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid ~1%, ülejäänud osa on vask). Alumiinium, tina, raud, nikkel ja räni suurendavad mehaanilist tugevust, mangaan kaarekindlust jne. Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st.takistus 4 korda suurem vase omast). Pronksid on mitmesuguste metallide sulamid vasega (välja arvatud tsink ja nikkel). Pronkse nimetatakse tähtsaima lisaelemendi (peale vase) järgi (tsinkpronksid, alumiiniumpronksid, pliipronksid, berülliumpronksid, mangaanpronksid jne
arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema
Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes. Tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka), mis on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja. Kui ka pinnavett. Veekasutuse indeks Eestis on väike, ligikaudu 4%. Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Veekasutuse indeks näitab riigis või piirkonnas olemasolevaid veeressursside ja veekasutuse suhet. Indeks üle 20% viitab tavaliselt veenappusele. Kuigi Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, on probleeme: Suhteliselt kõrge rauasisaldus kagu- ja lõuna-eestis Kõrgenenud kloriidisisaldus kirde-eestis Kõrge fluourisisaldus lääne-eestis Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast. Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad.
kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt
Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige
segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts.rauamaakide liigid on magnetiit; hematiit;limoniit jne.Maakide rauasisaldus võib olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut. kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat
puhastusprotsesse ja seadmeid ning kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veekasutus olmes ja vee hind · Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. · Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28%madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga Probleemid · _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) · _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. · _ kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades · Tallinna joogivesi läbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit.
Asva kultuur Saatemaal kindlustatud asulate kultuur kivikirstkalmed pronksesemeid leidub siiski vähe, sest tina- ja vasemaake polnud Skandinaaviast (tõenäoliselt pronksi kujul juba) kerge siia transportida laevkalmed väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine 98 pKr Tacitus kirjutab aestide hõime ja fennidest (kõige põhjapoolsem rahvas, soomlased, finnid)
Imendumist soodustavad C-vitamiin ja ka teised orgaanilised happed. Ei maksa aga hakata jooma söögi kõrvale apelsinimahla, et raud paremini imenduks. Parajust on ka siin mõistlik järgida. Salatit ja muud värsket kraami on küll kasulik igale söögikorrale lisada, nii omastatakse rauda paremini. Kuigi palju kaltsiumit sisaldav toit üldiselt nõrgendab raua imendumist, sobib piim hästi toidulauale, sest ei ole tõestatud, et piim häiriks raua omastamist. Veinide rauasisaldus on väike, rauasaamise allikateks need ei kõlba, kuigi on ka vastupidist nõu antud. Raua imendumine organismis on täpselt reguleeritud. Kui rauavarud on küllaldased, siis ei imendu rauda üldse. Iga päev rikkalikult liha süües võib aga siiski rauavarusid liigselt suurendada. Päriliku haiguse või kroonilise maksahaiguse tõttu võib raua imendumist reguleeriv mehhanism vigastatud saada. Siis koguneb rauda organismi liiga palju ja tagajärjeks on
Ikkagi inimestele ei meeldi see steriilimisviis ja nad kardavad, et see toit võib olla ohtlik. Gamma-kiirte tootmiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope, mis gammakiirgust kiirgavad (60Co, 137Cs). Kõige kiirgusresistentsem bakter on Deinococcus radiodurans. Tema kiirgusresistentsust seletatakse eriti aktiivsete DNA reparatsioonimehhanismidega, pigmentatsiooniga, erilise rakukesta ehitusega (paks peptidoglükaankiht + välismembraan), rakus palju Mn ja vähe Fe (kõrge rauasisaldus on radikaalide tekke üheks faktoriks). Deinococcus't on isoleeritud kiirgusega steriilitud toiduainetest, kiirgusega steriilitud arstiriistadelt, aatomireaktorite jahutusveest, majatolmust jne. Deinococcus talub väga hästi ka kuivust. Kiirgus ja kuivus tekitavad kaheahelalisi katkeid DNAs, Deinococcus suudab neid katkeid edukalt parandada. 51 BAKTERITE KASV, PALJUNEMINE JA ARENGUTSÜKLID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
