Leelis ja leelismuld metallid Leelismetallid IA rühm.väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivam...
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Berthol...
3) Mahla pressimine tükeldatatud viilud suunatakse valtspressi o Esimesel pressimisel saadud mahl suunatakse edasi töötlemisele o Teisel pressimisel saadav mahl esimese osa niisutamiseks o Kolmanda pressimise vedelik suunatakse teise osa niisutamiseks o Viimast osa niisutatakse veega o Saadakse kätte 9395% suhkrut 4) Mahla puhastamine lubja abil o Külm puhastamine lisatakse lubjapiim, segatakse, soojendatakse 100 kraadini ja suunatakse tankidesse seisma. Tekib sade ja puhas mahl, puhastatakse kaks korda. o Kuum puhastamine mahl kuumutatakse ja segatakse lubjapiimaga. Sade eemaldatakse. o Puhastamisele järgneb sulfiteerimine 5) Mahla paksendamine auruga o Kuivaine sisaldus 4050% suunatakse vaakumaparaati, jätkub aurustumine o Saadakse täitemass
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugr...
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on
Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim. Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kustutamise tingimustest. Palju on arutletud kustutatud lubja laagerdumiseks vajaliku aja üle. Minimaalseks laagerdumisajaks peetakse 23 nädalat ja optimaalseks ajaks sama palju kuid. Mõned soovitavad koguni sama arvu aastaid, eriti peenema krohvitöö puhuks. Plinius Vanema teostest nähtuvalt ei kasutatud antiikajal lupja, mis polnud vähemalt 3 aastat lubjaaugus seisnud.
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
Sipelgas ,mesilane-nuuskpiiritus,mesilane-lahjendatud äädikhape.Muldade lupj amisel vähen.nende happelisust.Naatr.hüdroks.-NaOH-valge kristalne ain e,mida rahv.nim.seebikiviks,sest keetmisel rasvadega mood.seep.On väga hügroskoopne.Seob õhust veeauru ja muutub õhus lahtiselt seistes niis keks ning hiljem lahustub.Lahustamisel vees muut.kuumaks.Söövitab puitu,paberit,riiet,metallpinda;nahale sattudes põhj.haavandeid.Kalts .hüdr.-Ca(OH)2-valge tahkis,kuts.lubjaks.Segades veega tuleb lubjapiim, mille seismisel sadestub lahustumatu Ca(OH)2,selge lahus pealt ongi..lahus. Lubjapiima filt.saadakse selge..lahus...lahust kasut.süsinikdioksiidi tuvast .Ei ole nii sööbiv,pudedaks muut.paber,riie jm.nahk hakkab punetama.E hitamisel kasut.lubimördi valm.Lubimört kuivab ja muut.krohviks.Süsi nikdioksiidi tõest.kalts.hüd.oksiidi abil:Ca(OH)2+CO2=CaCO3down+H2O .Kaaliumhüdr.KOH.Al.oksiid-Al2O3.Vask(I)oksiid-Cu2O.Tina(IV)hüdr- Sn(OH)4.H2SO4-väävelhape-happed.Fe(OH)2-raud(II)hüdr-alused
kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid - Kasutatud mootoriõli - Kohvipuru ja teepuru + vesi = kohv 12.02.2006 9 Emulsioonid Pihustunud aine on vedelik ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Rasvad, valgud + vesi = piim - Piimasaadused või ja koor - Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad ravimid 12.02.2006 10 Aerosoolid
Tänu sellele saab teda kasutada ka gaaside ja vadelike kuivatamisel. · Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid) Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel
karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, põllumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses)
Aluseliste omadustega. CaO kustutamata lubi reageerib veega, moodustades kaltsiumhüdroksiidi - Ca(OH)2 mida nimetatakse kustutatud lubjaks. · Kaltsiumoksiidi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · IIA rühma elementide hüdroksiidid valged tahked ained, vees vähem- lahustuvad kui IA rühma metallide hüdroksiidid (leelised). · Ca(OH)2 üsna tugev alus. Vees vähelahustuv. Kui lisada vett tekib lubjapiim, mida filtreerides või setitades saame lubjavee. Ca(OH)2 kasutatakse koos vee ja liivaga lubimördi (sideaine müüride ladumisel ja krohvimisel) koostises. Ca(OH)2 kasut. ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks. · Ca2+ ioonide tõestamine lahusest juhitakse läbi CO2 lahus muutub häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone. · Ca ja Mg soolad ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA
Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm tsüklit: eelkuumendus, põletus- ja jahutustsoon. Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on kustunud. Kustutamisel saadakse: lubjapiim, lubjataigen või peeneteraline lubjapulber. Kustumisel tükklubi laguneb peeneks massiks ning paisub mahult kuni 3,5 korda. Lubi on aeglaselt kivistuv, kuid annab plastse segu. Kasutusala - lubimörtides sideainena - segamörtides plastifikaatorina - mitmesuguste silikaattoodete valmistamine autoklaavsel kuumutamisel - lubja suspensiooni kasutatakse valgendamisel ning lubivärvide valmistamisel Magnesiaalsideained
puhul. 7 8 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga - Homogeensest süsteemist gaasilise lisandi eemaldamine vedelikuga kontakteerumisel (gaasifaasist vedelfaasi siirdumine, lahustumine, neeldumine) o Füüsikaline kontakteerumine absorbentidega (vesilahustega) vaja on valida õige absorbent (vesi, lubjapiim, lubjakivi suspensioon, ammoniaakvesi, viskoossed õlid) orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke – ei tohi tekitada sekundaarset saastet Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: puhtalt või kontsentreeritult vähelahustuva ühendina, nagu sademe või mudana
50) Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid. Nt vaskvitriol 51) Kolloidlahus pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100 nm. a. Pihussüsteem=pihus segu, kus üks aine on väikeste osakestena ühtlaselt pihustunud teises aines. 52) Emulsioon pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises. 53) Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustatud vedelikus. Nt lubjapiim 54) Aerosool pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk. 55) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Nt seebivaht, vahtplast 56) vee karedus kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees. 57) Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks sulas olekus või polaarses lahustis 58) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks ja juhib elektrit.
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on
Kui metallil on püsiv o-a, siis nimetuses metalli o-a'd ei märgita, nt Ba(OH) 2 baariumhüdroksiid Kui metallil on muutuv o-a, siis märgitakse see nimetuses, nt Fe(OH) 3 raud(III)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid alusele vastav metalli oksiid. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, kus kaks või enam ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. [aluseline oksiid (NB! Ainult IA ja IIA metallide oksiidid) + vesi alus]
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses)
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Tükkidest eraldub süsihappegaasi. Selle toimel muutuvad tükid kergemaks ja väiksemaks. Mõnikord põletatakse lupja ka jahvatatult. Lubja kustutamine. Lubja kustutamine seisneb selles, et lupja segatakse veega. Vee toimel toimub keemiline reaktsioon. Kustutamisel tükklubi laguneb peenikeseks massiks ja paisub oma mahult 2...3,5 kordselt. Kui lisame lubjale umbes ⅓ osa vett, siis saadakse pulberlubi. Suurema veehulga puhul saadakse lubja taigen. Väga suure veehulga puhul saadakse lubjapiim. Lihtsa lubja ja vee segamise puhul jääb lubjasse ka kustumata või poolkustunud teri. Need kustuvad aeglaselt ja kahjustavad lubja püsivust. Selliselt saadud lubjataigen peab enne kasutamist 10...15 päeva seisma. Sel ajal toimub järelkustutamine. Lubja jahvatamine Kui enne kustutamist lupja jahvatada, siis toimub kustumine kiiremine. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga. Jahvatatud lupja võib segudes kasutada ka ilma eelneva kustutamiseta. Sel juhul kustub lubi alles segus