Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakaitse ja säästev areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskkonnamaksude eesmärgid?
  • Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut , selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele.
  • Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia – isendite tasand (organism) ;Demökoloogia – populatsiooni tasand ;Sünökoloogia – koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga.
  • Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus - ja toitumisökoloogiat).
  • Mida uurib sünökoloogia - populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru.
  • Mida uurib demökoloogia - – populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest lähtuvat dünaamikat.
  • Liigi levikut ja arvukust mõjutavad asjaolud -
  • Mis on taluvusala - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda.
  • Mis on optimaalala - Optimum on ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam .
  • Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit - Valgus(Päikesekiirgus - kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal,määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.); Röhk(Oluline just lindude puhul , kes lendavad erinevates kõrgustes, kus ka erinev rõhk.); Tuli; Vesi; Muld ; Temperatuur jne.
  • Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit - Niiskus; Soolsus ; Toitained ; Happelisus; Atmosfääri gaasid.
  • Mis on kohanemine - pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees – üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) – isendiline – adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus.
  • Mis on kohastumine - pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks.
  • Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber.
  • Mis on toiduahel – jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel , laguahel ja nugiahel .
  • Mis on laguahel - Laguahel e. detriitahel on toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks ).
  • Mis on ökoloogiline püramiid püramiid – Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog .
  • Kirjelda veeringet -
  • Kirjelda lämmastikuringet -
  • Kirjelda süsinikuringet -
  • Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust - Liikide konkurents on minimaalne; Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud; Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga.
  • Mis on mürgiresistentsus - Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke. Umbrohud herbitsiitide suhtes.
  • Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine ; Spetsialiseerunud toidunišš; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik.
  • Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Keskkonnaruumi leidmiseks jagatakse ressurssideks ümberarvutatud aineringete isetaastumisvõime piirid neid ressursse kasutavate inimeste arvuga
  • Mis on ökoloogiline defitsiit - Ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik.
  • Mis on ökoloogiline jalajälg - Bioloogoiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbitavate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks.
  • Mis on ökoloogiline seljakott - Tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog.
  • Mida uurib elutsükli analüüs - Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale.
  • Nimeta 3 globaalset keskkonna probleemi - Maakera ülerahvastatus; Loodusvarade ammendumine ja kasutamine; Looduse mitmekesisus ; Energiakasutus; Saastumine .
  • Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu - Suremus on vähenenud(eriti arengumaades);
  • Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu - Pereplaneerimine ; Sündivust vähendavad abivahendid ; Naiste olukorra parandamine; Laste suremuse vähendamine; Abiellumisea tõstmine.
  • Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted - Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud; Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega; Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale; Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal; Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi; Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need on vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud.
  • Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad )
  • Mis soodustab kõrbestumist( antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne.
  • Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine ; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine.
  • Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad : hüdroenergia; tuuleenergia ; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia ; biomass. Taastumatud: nafta ; süsi; turvas ; uraan.
  • Nimeta peamised taastuvad energiaallikas - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass.
  • Nimeta peamised taastumatud energiaallikad - Taastumatud: nafta ; süsi; turvas; uraan.
  • Millised keskkonna probleemid kaasnevad energiatootmisega - energiavarude ammendumine; kaasnevad heitmed , mis võivad olla kahjulikud keskkonnale(peamine mure CO2)
  • Nimeta tuuleenergia poolt ja vastuargumendid - Poolt: taastuv energiaallikas, suhteliselt odav, võimalik nii maal kui merel püsti panna. Vastu: nõuab suurt pinda enda alla.
  • Nimeta hüdroenergia poolt ja vastu argumendid - Poolt: suur kasutegur ja muundamise põhimõtteline lihtsus. Puuduseks: vajalike rajatiste kallidus, veeökosüsteemi muutumine, maa kaduma minek paisjärve arvelt.
  • Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia , mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees . Ei teki radioaktiivseid aineid.
  • Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine , mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes.
  • EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon ; kontaktid välisvõrkudega.
  • Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid ; osoonikihi lagunemine ; hapestumine ( happevihmad )
  • Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne.
  • Milles seisneb osooni kahjulik toime - Osoon on organismile kahjulik juba madalal kontsentratisoonil - hingamisteede haigused, astma , immuunsussüsteemi nõrgenemine. Taimedel lehekahjustused, osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil ja polümeer.
  • Nimeta peamised kasvuhoonegaasid - Peamine looduslik kasvuhoonegaas on veeaur. Teised põhilised kasvuhoone gaasid nagu: süsinikdioksiid, metaan , dilämmastikoksiid on inimese poolt atmosfääri lastud .
  • Happelise depositsiooni mõju tervisele ­- Happeline depositsioon: happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Kõige rohkem kannatavad selle all metsad , kuid loomulikult ka kõik muu mis vihmaga saab kaetud. Inimesele tekitavad nad kõige rihkem muret hingamisteedele. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.
  • Nimeta vähemalt 3 jäätmeseaduse kohaselt defineeritud jäätmeliiki ja kirjelda neid - Tavajäätmed - Kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed - Tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilis ega bioloogilis muutusi. Biolagunevad jäätmed - Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber, papp .Biojäätmed - Aia-ja haljastusjäätmed, toidu-ja köögijäätmed. Ohtlikud jäätmed - Jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
  • Nimeta toidu raiskamise põhjused - Aegunud , toiduvalmistamise ülejäägid, taldrikule jäetud, halvaks läinud, näeb välja, maitseb, lõhnab halvasti.
  • Jäätmekäitluspoliitika põhialused - Jäätmetekke vältimine ja vähendamine. Jäätmete taaskasutamine. Jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine. Saastatud kohtade saneerimine .
  • Nimeta peamised veevaldkonna probleemid - Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist. Reovees leidub ohtlikke aineid. Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamis .
  • Mis põhjustab eutrofeerumist - Bioloogiline reostus. ˇEutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosünteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni. Läänemere suurim probleem. Selle tulemusena veekogu liigiline koosseis muutub. Mitmekesisus väheneb, kuna hakkab domineerima üks liik. Vee läbipaistvus väheneb. Põhjasetete mudastumine.
  • Millised on eutrofeerumise tunnused - Mitmekesisus väheneb, kuna hakkab domineerima üks liik. Vee läbipaistvus väheneb. Põhjasetete mudastumine.
  • Milline on veevarude olukord maailmas - Puhas joogivesi puudub arengumaades. 2 mlrd inimest kannatab vee puuduse või selle halva kvaliteedi tõttu. Tööstusmaades kasut. 220 l ööpäevas, arengumades 3 l ööpäevas.
  • Kuidas on veevarud maailmas jaotunud - Ligikaudu 97,5 % on soolanve ehk merevesi ja kõigest 2,5 % on joogikõlbulik puhas vesi.
  • Säästlik veekasutus kodumajapidamises - Räägi kuidas oleks võimalik vett säästa ning ilmaasjata mitte raisata.
  • Mis on hajureostus(vesi) - põllumajandus, metsamajandus, asulate vihmavesi, tööstuse ettevõtted.
  • Mis on punktreostus(vesi) - Tööstusettevõtted, linna sademe vesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne.
  • Nimeta veepuhastus meetodid - Mehaaniline , keemiline, bioloogiline. Mehaaniline - kõrvaldatakse veest lahustumatud ained, kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. Keemiline - Keemiline sadestamine -setistamine, desinfitseerimine , pH-reguleerimine, neutralioseermine jne. Bioloogiline - Aluseks on mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toiteainena ära vees sisalduv orgaaniline aine.
  • Kirjelda mehaanilist veepuhastus meetodi - Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed),Sõelad ( peenemad reoaine osakesed), Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks), Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja), Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse), Filtrid (liiv, aktiivsüsi).
  • Kirjelda keemilist veepuhastus meetodit - kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine , pH reguleerimine, Flokulatsioon , Sette eraldamine, Settekäitlus.
  • Kirjelda bioloogilist veepuhastus meetodit - Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada.
  • Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjuseid - reeglina väiksemad rajamiskulud; madalad hooldus - ja energiakulud; väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes; elukeskkonnaks muudele organismidele; ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku.
  • Milliseid meetmeid kasutatakse eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks - Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine, Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine, Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada.
  • Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood). Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust . Ammoonium - Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed , joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom - kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement , kuuevalentne mürgine. Vask - Vajalik mikroelement, suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nikkel - vajalik mikroelement, kahjustusi pole täheldatud.
  • Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse lugupidamisega .
  • Ressursikasutuse põhimõtted säästva arengu korral -
  • Tegevused säästva arengu tagamiseks -
  • EL suund säästva arengu saavutamiseks - Säästva arengu deklaratsioon , Euroopa Komisjon (kevad 2005), EL uuendatud säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010 (juuni 2006), Kliimamuutused ja puhas energia, Säästev transport, Säästev tarbimine ja tootmine, Loodusressursside säilitamine ja haldamine , Rahvatervis, Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, Ülemaailmne vaesus ja SA alased väljakutsed.
  • Säästev areng Eesti eesmärgid(kirjelda) - leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel; kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks;
  • Säästva arengu põhiprinstiibid Eestis - Säästev Eesti 21 (2005) - Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Määratleb Eesti riigi ja ühiskonna pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: Eesti kultuuriruumi elujõulisus (ulatus, kultuuri funktsionaalsus ja ajaline pidevus ja avatus ), Inimese heaolu kasv (majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse (sh tervise) paranemine, eneseteostuse võimaluste laienemine / mitmekesistumine ). Sotsiaalne sidus ühiskond, Ökoloogiline tasakaal.
  • Nimeta peamised keskkonna poliitika eesmärgid Eestis - Biosfääri säilitamine (maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine), Puhas keskkond (keskkond, tervis ja elu kvaliteet), Säästlik areng (loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine), Kliima soojenemise leevendamine ja õhu kvaliteet, Keskkonnakorraldus
  • Millised on keskkonna korralduse abinõud - Ennetavad abinõud(piirangud, keelud, litsentsid), Keskkonnamõjude hinnang, majanduslikud abinõud( maksud , toetused, kindlustused), Parandavad abinõud( seire , audit, järelvalve, teavitamine ), Jõumeetmed(tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid ).
  • Mis on keskkonna auditeerimine - Eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standartites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumite alusel.
  • Mida tähendab igaüheõigus - IGAÜHEÕIGUS Looduses võib: Liikuda jalgsi, jalgrattaga , suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal päikesetõusust loojanguni, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud, Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, pähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: Liikuda kohalike elanike koduõuedel, istandustes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus sellega tekitatakse omanikule kahju, Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata, Pidada jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud lihtkäsiõngega, Vigastada puid ja põõsaid, Häirida kohalike elanike kodurahu, Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud, Saastada loodust.
  • Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks .
  • Millised on keskkonnaseire ülessanded - põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks.
  • Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? - eesmärk: mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket, tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel.
  • Milliseid majanduslike mõjutusmeetmeid kasutatakse(vähemalt 5) - saastetasu , loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär; saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusatekeskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse; kohalikke makse; pandisüsteemi; tootjavastutust; keskkonnakindlustust.
  • Mis on saastetasu - saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse , põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997.
  • Mis on ressursitasu - maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.
  • Milles seisneb märgalade tähtsus - On üldiselt maailmas aksepteeritud ning tunnustatud kui magevee ressurssi säilitamine; vee kvaliteedi hoidmisel (efektiivsed looduslikud reovete puhastid; filter , mis filtreerib välja setted ja hõljuvained); looduse mitmekesisuse kaitsmisel; üleujutuste kontroll ;pikem veevibeaeg – soodustab isepuhastusprotsesse.
  • Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konvektsioon - Ramsari konvektsioon, täpsemalt Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvektsioon, on vanim tänapäevastest riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest, mis sõlmiti eesmärgiga võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud sobivad rändlindude peatuspaikadena.
  • Nimeta Ramsar alad Eestis - Matsalu , Vilsandi rahvuspark , Hiiumaa laiud , Käina laht, Nigula raba , Soomaa rahvuspark, Piirisaar, Emajõe suursoo jm.
  • Müra mõju tervisele - Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust. Müra põhjustab organismis nn. “põgene või võitle” reaktsiooni, mis on tugev stressireaktsioon.
  • Mura vastased meetmed - Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevasse keskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest.
  • Vasakule Paremale
    Keskkonnakaitse ja säästev areng #1 Keskkonnakaitse ja säästev areng #2 Keskkonnakaitse ja säästev areng #3 Keskkonnakaitse ja säästev areng #4 Keskkonnakaitse ja säästev areng #5 Keskkonnakaitse ja säästev areng #6 Keskkonnakaitse ja säästev areng #7 Keskkonnakaitse ja säästev areng #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vjatšeslav(Slava) Antipenko Õppematerjali autor
    TTÜ Keskkonnakaitse ja säästev areng.2013Arvestuse küsimused vastustega.

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia kordamisküsimuste vastused
    22
    docx

    Ökoloogia kordamisküsimuste vastused

    taastumatud ressursid ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega taastuvaid ressursse kasutatakse nii, et nende varud ei lõpe. kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. 69. Tegevused säästva arengu saavutamiseks 70. EL suunad säästva arengu tagamiseks 71. Säästev Eesti eesmärgid (kirjelda neid) 72. Säästva arengu põhiprintsiibid Eestis Keskonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.

    Bioloogia
    Keskkonnakaitse kokkuvõte
    10
    docx

    Keskkonnakaitse kokkuvõte

    Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Roheline elamisviis ­ elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult e tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja püsikestvuse saavutamise. · Majanduslik aspekt ­ optimaalne loodusressursside kasutamine ­ taastuvad ja taastumatud ressursid. · Sotsiaalne aspekt ­ areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. · Ökoloogiline aspekt ­ säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. Säästev areng ­ areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused
    22
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

    Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti? I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks. Sellist protsessi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks, kuna rahvaarv kasvab plahvatuslikult. [1]. Suremuse languse põhjusteks oli arstiteaduse areng ja parem arstiabi kättesaadavus, mille seoses väheneb ka imikusuremus. Elu- ja töötingimuste paranemisega kaasneb pikem eluiga. Samuti paraneb toiduainete kättesaadavuse ja puhas joogivesi tagab haiguste leviku vähenemise

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    20
    doc

    Keskkonnakaitse ja säästev areng

    Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad

    Jäätmekäitlus
    Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused
    22
    doc

    Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

    Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,

    Keskkonna õpetus
    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
    33
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

    Ökosüsteemide funktsioonide ning puhta keskkonna inimestele tagamine Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Selleks, et seda säilitada, peab inimene teadma, kuidas see funktsioneerib. Ökotsiid - genotsiid eluslooduse suhtes Ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal ajal. Nt Amazonase vihmametsade laialdane raie. Säästev areng - Sustainable development Areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    38
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

    · võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal ­ toiteahel "hävitaja ­ ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism ­"parasiit ­ peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel ­ seened taimedel, kirbud koertel · konkurents ­ tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss, · tegelik e. realiseeritud niss Antropogeensed tegurid · Inimtegevuse mõju organismidele · otsene mõju · kaudne mõju keskkonna muutuse läbi Otsene ­ vahetu toime elusale

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaite ja säästev areng
    6
    docx

    Keskkonnakaite ja säästev areng

    haiguskindlad ja kohalike tingimustega kohanenud. - Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta. · Säästva arengu põhimõte: PÕHIMÕTE ...tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt · Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal ­ keskkonna, majanduse ja kogukonna. · kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. · Säästev areng tähendab arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. · Säästev areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.

    Ainetöö




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun