toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile
olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19
olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19
meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844
meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844
Emil Hermann Fischer Emil Ficheri elust Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias. Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal. Ta oli ärimehe poeg Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas võttis endalt elu 25aastaselt
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eem...
äädikhapet, sipelghapet ja paljusid teisi orgaanilisi ühendeid. Tänu sellele kõigele suudeti vitalismi teooria kahtluse alla seada ning hiljem ka kukutada, sest inimesed mõistsid, et kõiki aineid on võimalik kunstlikult sünteesida. Kõige rohkem paralleele 19. sajandi ja tänapäeva tegevuste vahel esineb kindlasti Butlerovi teoorias, sest seda ei ole siiani ümber lükatud ehk järelikult peab see olema õige. Teine oluline asi on von Liebigi avastus taimede mineraalsest toitumisest, mis on pannud aluse mineraalväetise kasutamisele, mis on tänapäeval endiselt kasutuses. Orgaanilise keemia areng on olnud viimaste sajandite jooksul väga kiire. Areng toimub jooksvalt kogu aeg. Olenemata sellest, et algsed teooriad ei olnud just kõige vettpidavamad, on teadlased oma vigadest õppinud ja loonud väga mitmekesise teadusharu, millel on palju seaduspärasusi. Kuna tänapäeval on kõik teadusharud väga palju edasi arenenud, saab ka
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18. Mulla potensiaalne viljakus 19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju
parandamiseks ning ebasoodsate mõjutuste vältimiseks. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile. Selle seaduspärasuse kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata.
Yorkshire'i pudingi peale. Uus katse oma (vale)teooriat tõestada aga õnnestus. Digby väite tõstis 1840. aastal uuesti päevakorrale saksa keemik Justus von Liebig, kellele muide kuulub au olla üks puljongipulbri leiutajatest. Väitele leidus nii palju toetajaid, et see on käibel tänaseni, liikudes ühest kulinaariaõpikust ja kokaraamatust teise. Ja kuigi 1930. aastatel tehti ja ka avaldati USA-s mitmeid praktilisi uurimusi Liebigi väite ümberlükkamiseks, jäid need kõik laialtlevinud versiooni varju. Müüdi ekslikkuse lihtne tõestus. Lihakudedes asetleidvad protsessid ei põhine kellegi isiklikul arvamusel või müstikal, vaid lihtsatel loodusseadustel. Liha kuumenemisel tõmbuvad lihasrakud kokku, nendes oleva vedeliku maht aga hoopiski suureneb. Niisiis pole lihamahla väljatungimist ühel ajahetkel enam mitte kuidagi võimalik vältida ja see peab välja voolama, sest muud võimalust tal pole
Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne). · Lättepopulatsioon elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon. · Mülgaspopulatsioon vastupidine! · Asustustihedus 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks) · Populatsiooni kasv eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv · Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K · Kasv aeglustub: toidubaas, stress, haigused · Liebigi seadus kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus, ehk ,,tünni" reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne.
kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel Tünnilauareegel, miinimumireegel seaduspärasus, mille kohaselt organismi kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element ( või muu ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väiksem. Schelfordi reegel Ehk tolerantsuse reegel, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud limiteerivate tegurite suhtes. - Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik
moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused
Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat. 1842 toodeti Inglismaa keemiatööstuses esimest korda superfosfaati, mis on praeguseks üks enim kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. 1922 hakati fosforväetisi tootma ka Eestis. Superfosfaaditehas lasti Maardus käiku 1965. aastal. Enam Eestis fosforväetisi ei toodeta. Fosforväetiste põhitoorained on apatiit ja Eestis suurtes kogustes leiduv fosforiit.
*eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver. Keskkonna tingimuste suhtes arenevad organismi evulutsioonis välja kohastumused Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid
kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine
(okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete täieliku tagastamise õpetus, mille kohaselt tuleb toiteelemente väetistega mulda viia sama palju, kui me neid saagiga eemaldame. a.Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2
Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel- seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maximumi ja antud väärtuse vahega. Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant.
sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel – Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
keelatud. · Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. · Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. · punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat · Seadused: Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama · Liebigi e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim · Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes · Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud
keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel. Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: ülemine taluvuslävi, alumine taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum. Ökoloogiline nišš tähendab liigi rolli ökosüsteemis. See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana,
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks.
vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; ja mineraalsoolad). lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega.
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt); Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk
väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Arndt-Schulzi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt nõrgad ärritused soodustavad, tugevad pärsivad ja ülitugevad halvavad bioloogilisi protsesse. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) krhamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad
alati väisem kui potentsiaalne nišš. Nt: taim, kes looduses elab ainult liival, kasvab ka rammusas peenras. Looduses aetakse ta rammusest mullast ära. Nt: Mändi leidub oma fundamentaalse nišši keskel vähe, sest kuusk ajab ta sealt ära. NB! Nišš on liigi omadus! Keskkonnas nišše pole, keskkonnas on faktorid! 23 ÖKOLOOGIA SEADUSED 1. Liebigi seadus: Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on liigi optimumist suhteliselt kõige kaugem. „Limiteeriv ressurss“ – termini tõi kasutusele Justus von Liebig. Alati leiab üles kõige limiteerivama ressursi, mis limiteerib toodangu. Nt: Päevalillel on kaaliumi puudus limiteeriv ressutss – Nt naatriumi juurde andes kaaliumipuudust ei paranda. 2. J.Shelfordi seadus – on täiustatud Liebigi seadus. Tee miinimumini on erinev. WTF TÕLGI
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid-
mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine ja külv. Väetussüsteemi ülesanneteks on väetiste andmise aegade ja viiside planeerimine ning väetisnormide arvutamine. Tavamaaviljeluses : Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetise kasutamise aluseks Liebigi õpetus intens. maavilejlus üle 90 sü/hp ; Tasakaalustatud maailj 60-90 sü/hp; Ekstensiivne maavilj alla 60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus: Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R
saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid siiski on üks keskkonnaalane piirang, et ei suureneks keskkonnareostus. Väetuse alusels J. Liebigi teooria. Aegade jooksul on olnud 3 erinevat perioodi: I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60...90 sü/hp. III Intensiivse maaviljeluse periood. Saak üle 90 sü/hp. 1987. a. väetistega toitainete juurdeandmine 1990. a. saagiga toitainete eemaldamine Alternatiivne maaviljelus (e. mahemaaviljelus). Kasutatakse valdavalt orgaanilisi väetisi kompost, käärinud sünnik, haljasväetised. Lubatud on ka
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka ,,tünniseadusena", mille kohaselt tünni mahutava vee hulga määrab lühima tünnilaua pikkus. Näiteks toidubaas võib olla külluslik, kuid metskitsel pole sellest mingit rõõmu, kui enamik söödavast jääb lume alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks".
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3...
Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline
Piirkonda miinimumist maksimumini nimetatakse organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas e. optimaalalas. Mingi faktori kogus miinimumi algusest optimaalala alumise piirini on selle organismi eksisteerimiseks vajalik minimaalne kogus. Mingi faktori kogus optimaalala lõpust kuni maksimumi lõpuni on selle organismi jaoks maksimaalne kogus, mida see organism talub. Minimaalse faktori mõiste tõi teadusesse Liebig 1864. aastal. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju. 1929. aastal formuleeris V. Shelford miinimumreegli põhjal tolerantsusseaduse.
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi. Väetisnormide planeerimise võimalused: 1. Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. 2. Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. 3. Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 32 Väetiste efektiivsus Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisannuse suurendamisel
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
