toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile
olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19
olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19
Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler jäi Berzeliusele kindlaks. Gmelini käsiraamatu hilisemates väljaannetes ja Beilsteini entsoklopeedias 1880 võeti kasutusele Laurenti esitatud org ainete käsitlus. Tema ettepanekud org ainete nomenklatuuri kohta olid aluseks Genfi nomenklatuuri koostamisel 1892. Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (1818-1884 ) saksa keemik, Wöhleri ja Bunseni õpilane, oli seotud 1847-1851 Liebigi ja Wöhleri kirjutatud "Puhta ja rakenduskeemia" käsiraamatu väljaandmisega . Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos
Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler jäi Berzeliusele kindlaks. Gmelini käsiraamatu hilisemates väljaannetes ja Beilsteini entsoklopeedias 1880 võeti kasutusele Laurenti esitatud org ainete käsitlus. Tema ettepanekud org ainete nomenklatuuri kohta olid aluseks Genfi nomenklatuuri koostamisel 1892. Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (1818-1884 ) saksa keemik, Wöhleri ja Bunseni õpilane, oli seotud 1847-1851 Liebigi ja Wöhleri kirjutatud "Puhta ja rakenduskeemia" käsiraamatu väljaandmisega . Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos
Emil Hermann Fischer Emil Ficheri elust Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias. Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal. Ta oli ärimehe poeg Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas võttis endalt elu 25aastaselt
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
äädikhapet, sipelghapet ja paljusid teisi orgaanilisi ühendeid. Tänu sellele kõigele suudeti vitalismi teooria kahtluse alla seada ning hiljem ka kukutada, sest inimesed mõistsid, et kõiki aineid on võimalik kunstlikult sünteesida. Kõige rohkem paralleele 19. sajandi ja tänapäeva tegevuste vahel esineb kindlasti Butlerovi teoorias, sest seda ei ole siiani ümber lükatud ehk järelikult peab see olema õige. Teine oluline asi on von Liebigi avastus taimede mineraalsest toitumisest, mis on pannud aluse mineraalväetise kasutamisele, mis on tänapäeval endiselt kasutuses. Orgaanilise keemia areng on olnud viimaste sajandite jooksul väga kiire. Areng toimub jooksvalt kogu aeg. Olenemata sellest, et algsed teooriad ei olnud just kõige vettpidavamad, on teadlased oma vigadest õppinud ja loonud väga mitmekesise teadusharu, millel on palju seaduspärasusi. Kuna tänapäeval on kõik teadusharud väga palju edasi arenenud, saab ka
teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus Piirav tegur selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. E. Shelfordi tolerantsusereegel: Pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse (taluvuse ) piirile Kasutatud kirjandus http://www.eope
12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18. Mulla potensiaalne viljakus 19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3
õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused.Valgus,temp,rõhk,vesi jne*Inimese tegevus Liebigi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi faktor,mis on miinimumile kõige lähemal.Shelfordi seadus:Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. *Tavalisel mõjub üheaegselt mitu faktorit ning organismi vastus ühele faktorile sõltub teiste mõjust.*Tihti muudavad organismid keskkonda endale soodsamaks.(turbasammal.)*Organismi vastureaktsioon faktorile sõltub tema arengujärgust.(puud)*Mitme faktori poolt
nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju
parandamiseks ning ebasoodsate mõjutuste vältimiseks. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile. Selle seaduspärasuse kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks ehk miinimumreegeliks Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata.
Yorkshire'i pudingi peale. Uus katse oma (vale)teooriat tõestada aga õnnestus. Digby väite tõstis 1840. aastal uuesti päevakorrale saksa keemik Justus von Liebig, kellele muide kuulub au olla üks puljongipulbri leiutajatest. Väitele leidus nii palju toetajaid, et see on käibel tänaseni, liikudes ühest kulinaariaõpikust ja kokaraamatust teise. Ja kuigi 1930. aastatel tehti ja ka avaldati USA-s mitmeid praktilisi uurimusi Liebigi väite ümberlükkamiseks, jäid need kõik laialtlevinud versiooni varju. Müüdi ekslikkuse lihtne tõestus. Lihakudedes asetleidvad protsessid ei põhine kellegi isiklikul arvamusel või müstikal, vaid lihtsatel loodusseadustel. Liha kuumenemisel tõmbuvad lihasrakud kokku, nendes oleva vedeliku maht aga hoopiski suureneb. Niisiis pole lihamahla väljatungimist ühel ajahetkel enam mitte kuidagi võimalik vältida ja see peab välja voolama, sest muud võimalust tal pole
Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne). · Lättepopulatsioon elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon. · Mülgaspopulatsioon vastupidine! · Asustustihedus 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks) · Populatsiooni kasv eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv · Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K · Kasv aeglustub: toidubaas, stress, haigused · Liebigi seadus kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus, ehk ,,tünni" reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne.
kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel Tünnilauareegel, miinimumireegel seaduspärasus, mille kohaselt organismi kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element ( või muu ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väiksem. Schelfordi reegel Ehk tolerantsuse reegel, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud limiteerivate tegurite suhtes. - Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik
moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused
Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat. 1842 toodeti Inglismaa keemiatööstuses esimest korda superfosfaati, mis on praeguseks üks enim kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. 1922 hakati fosforväetisi tootma ka Eestis. Superfosfaaditehas lasti Maardus käiku 1965. aastal. Enam Eestis fosforväetisi ei toodeta. Fosforväetiste põhitoorained on apatiit ja Eestis suurtes kogustes leiduv fosforiit.
*eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver. Keskkonna tingimuste suhtes arenevad organismi evulutsioonis välja kohastumused Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid
kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine
(okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete täieliku tagastamise õpetus, mille kohaselt tuleb toiteelemente väetistega mulda viia sama palju, kui me neid saagiga eemaldame. a.Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2
mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui Liebigi
sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel – Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim. Schelfordi reegel- seaduspärasus mille kohaselt liigi võimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maximum, s.t. tolerantsuse piirid millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Seda reeglit käsitletakse kui
Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik. Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile. Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) – Kui liigi areaalis kliima muutub, asustab ta sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid korvavad kliimamuutuse. Tolerantsus - keskkonnateguri või tegurite kompleksi talumine ökoamplituudi piires. Elustrateegiad - kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 1
keelatud. · Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. · Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. · punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat · Seadused: Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama · Liebigi e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim · Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes · Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud
keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias? Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma (toitumissuhete, paiknemissuhete, kommunikatsiooni) kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel. Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: ülemine taluvuslävi, alumine taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum. Ökoloogiline nišš tähendab liigi rolli ökosüsteemis. See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana,
Heterotroofid ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). 4. Selgitage ja kujutage näitlikult (skeemi, joonise abil) ,,Liebegi miinimumseadus" ja ,,Tolerantsusreegel". "Liebegi miinimumseadus"- organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see (abiootiline) tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. "Liebigi tünn", mille seinalauad on erineva pikkusega. Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid.
kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks.
vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; ja mineraalsoolad). lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega.
kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Commoneri seadus 1. Kõik on omavahel seoses 2. Kõik peab kuhugi sattuma 3. Midagi ei saa võita kaotuseta 4. Loodus teab kõige paremini Glogeri seadus Ökoloogiline reegel, millek ohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Liebigi seadus seadus, mille kohaselt taime kasvu piirab eekõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim Mitscherlichi seadus seaduspärasus, mille kohtaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Shelfordi seadus seaduaspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud ja maksimum, st
osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt); Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk
väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Arndt-Schulzi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt nõrgad ärritused soodustavad, tugevad pärsivad ja ülitugevad halvavad bioloogilisi protsesse. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) krhamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad
alati väisem kui potentsiaalne nišš. Nt: taim, kes looduses elab ainult liival, kasvab ka rammusas peenras. Looduses aetakse ta rammusest mullast ära. Nt: Mändi leidub oma fundamentaalse nišši keskel vähe, sest kuusk ajab ta sealt ära. NB! Nišš on liigi omadus! Keskkonnas nišše pole, keskkonnas on faktorid! 23 ÖKOLOOGIA SEADUSED 1. Liebigi seadus: Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on liigi optimumist suhteliselt kõige kaugem. „Limiteeriv ressurss“ – termini tõi kasutusele Justus von Liebig. Alati leiab üles kõige limiteerivama ressursi, mis limiteerib toodangu. Nt: Päevalillel on kaaliumi puudus limiteeriv ressutss – Nt naatriumi juurde andes kaaliumipuudust ei paranda. 2. J.Shelfordi seadus – on täiustatud Liebigi seadus. Tee miinimumini on erinev. WTF TÕLGI
süngeismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutis erinevalt. Tihti on mõtekas selgitada katseliseltm talusvus ja optimaalala. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Shelfordi seadus-seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituut mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonna suhtes oma miinimum ja maksimum.s.t.tolerantsuse piirid, millest väljaspoole ei saa selle liigi organismid elada.
ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid-
mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine ja külv. Väetussüsteemi ülesanneteks on väetiste andmise aegade ja viiside planeerimine ning väetisnormide arvutamine. Tavamaaviljeluses : Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetise kasutamise aluseks Liebigi õpetus intens. maavilejlus üle 90 sü/hp ; Tasakaalustatud maailj 60-90 sü/hp; Ekstensiivne maavilj alla 60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus: Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R
saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid siiski on üks keskkonnaalane piirang, et ei suureneks keskkonnareostus. Väetuse alusels J. Liebigi teooria. Aegade jooksul on olnud 3 erinevat perioodi: I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60...90 sü/hp. III Intensiivse maaviljeluse periood. Saak üle 90 sü/hp. 1987. a. väetistega toitainete juurdeandmine 1990. a. saagiga toitainete eemaldamine Alternatiivne maaviljelus (e. mahemaaviljelus). Kasutatakse valdavalt orgaanilisi väetisi kompost, käärinud sünnik, haljasväetised. Lubatud on ka
Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega) Liebigi seadus (Shelfordi variandis) kõige enam piirab organismi kasvu see keskkonnategur, mis rahuldab kasvuvajadusi kõige vähem, s.t. on optimumist kõige kaugemal (Organismi kasv on kõige enam limiteeritud selle faktori poolt, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile) Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) kui kliima on taimeliigi levila ulatuses erinev, siis eelistab liik sellist kasvukohta,
sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka ,,tünniseadusena", mille kohaselt tünni mahutava vee hulga määrab lühima tünnilaua pikkus. Näiteks toidubaas võib olla külluslik, kuid metskitsel pole sellest mingit rõõmu, kui enamik söödavast jääb lume alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks".
C; D. O; 91. Milline järgnevatest on sünonüümipaar ? A. kohort -kooslus: B. genet -genoom; C. biogeotsönoos - ökosüsteem; D. deem - sümbiont. 92. Kumb väide on õige? A. Autökoloogiline nišš on alati väiksem kui sünökoloogiline; B. Autökoloogiline nišš on alati suurem kui sünökoloogiline; 93. Kelle nimeline on järgmine reegel: "Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib ennekõike see ökoloogiline faktor, mis on optimumist kõige kaugemal''? A. Liebigi; B. Shelfordi; C. Gause; D. Cementsi. 94. Milline on seadus, mis kirjeldab populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost'' A. Gause seadus; B. Shelfordi reegel; C. Shelfordi pöördreegel; D. Anti-Shelfordi reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. 95. Kas imetajate seas on monogaamia A. Väga tavaline? B. Tihti esinev? C. Väga haruldane? 96. lsehõrenemise seadus on: A. log W = log c - 3/2 log N ; B. log S = log c + z log A; C
Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine
Maismaatamede jaoks on N ja P mullas kinni teatud ainetes ja vabaneb järk-järgult tänu mikroorganismidele. Mereökosüsteemides, eriti jõgede lehtersuudmetes ja rannikualadel on NPP-d limiteerivaks teguriks lämmastik N. Lisaks Fe puudus - 20% maailmamerest on limiteerivaks elemendiks Fe. Merre Fe puistamisel füto –ja zooplanktoni arv kasvab. Viib vee ökosüsteemi paigast – me ei tea pikaajalist mõju kõigile ökosüsteemi osadele. 18.Liebigi miinimumireegel. Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, s. t. mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile.. Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, s. t. kui puudub kas või üksainus eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata. 19
Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline
Piirkonda miinimumist maksimumini nimetatakse organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas e. optimaalalas. Mingi faktori kogus miinimumi algusest optimaalala alumise piirini on selle organismi eksisteerimiseks vajalik minimaalne kogus. Mingi faktori kogus optimaalala lõpust kuni maksimumi lõpuni on selle organismi jaoks maksimaalne kogus, mida see organism talub. Minimaalse faktori mõiste tõi teadusesse Liebig 1864. aastal. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju. 1929. aastal formuleeris V. Shelford miinimumreegli põhjal tolerantsusseaduse.
mullaviljakuse tõusu (avaldub taimede poolt omastatavate toitainete varude suurenemise ja toitumistingimuste paranemise kaudu), millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Maaviljelusviisid Konventsionaalne ehk tavamaaviljelus Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetiste kasutamise aluseks on J. von Liebigi õpetus. • Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. • Biodünaamiline maaviljelus – aluseks on R
Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel - miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust,
Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine. Globaalne väljasuremine lõplik; liik kaob kogu levilast. Lokaalne väljasuremine kohalik; liik kaob mingilt konkreetselt alalt, säilib aga naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema
Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi. Väetisnormide planeerimise võimalused: 1. Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. 2. Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. 3. Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 32 Väetiste efektiivsus Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisannuse suurendamisel
areneda terviktaimeks. Meristeemkloonimine - vt. meristeempaljundus. Meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas. Miinimumseadus (Liebigi miinimumseadus) - miinimummseaduse kohaselt piirab organimi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi.
annaabi.ee 
