Saastunud õhk Eestis paiskuvad õhku kõige rohkem suurte tööstusettevõttete, katlamajade, ja sõidukite saasteained. Suured tööstusettevõtted kahjustavad jubedalt õhku, kuna nad toodavad erinevaid asju ja materjale, seega tehased põletavad aineid mis saastavad õhku. Tehased peaksid kasutama korstendes filtreid ja ei tohiks põletada asju mis tegelikult keelatud on, paljud tehased aga ikkagi teevad seda. Katlamajad nagu ka tehased peaksid kasutama korstendes filtreid, kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju kütta nendega kui pole päikest. Tänapäeval sõidavad väga paljud inimesed autodega, tegelikult ju
Premium Pellets (läbimõõt 6 või 8 mm) ja tööstuspelletid (industrial pellets). Esimesi valmistatakse puhtast kvaliteetsest toormest, mistõttu nende purusus on suhteliselt väike, kütteväärtus suur ning põletamisel tekib vähe tuhka. Neid kasutatakse kodumajapidamistes ja väikeobjektidel, mille katlad nõuavad kvaliteetset kütust. Tööstuspelleteid, mis valmistatakse vähemkvaliteetsest saepurust ning mida kasutavad suured soojatootjad, nt asulate ja tööstusettevõtete katlamajad ning elektrijaamad, on kvaliteetpelletitest odavamad, ent väikekatlamajadele üldjuhul ei sobi. Kogu maailmas toodetakse umbes 3540 miljonit tonni pelleteid aastas. Nende peamised kasutajad on eramajapidamised, kohalike omavalitsuste katlamajad, ettevõtted ja elektrijaamad, kuigi neid saab kasutada igal pool, kus on vaja soojust toota. Eesti panus maailma kogutoodangusse on ligikaudu 400 000 tonni, mis teeb meist maailma suurima pelletitootja ühe elaniku kohta
Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5
oleks vaja elektrienergia tootmiseks võimalusi. 3. Sellega seoses ei tekiks juurde märkimisväärset kogust CO2-te. 4. Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. 5. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. Vastu: 1. Kalli ehituse maksab kinni tarbija seega suurenevad elektriarved. 2. Tekivad tuumajäätmed. 3. Meie tänased katlamajad muutuvad suhteliselt kasutuks. 4. Tekib palju radioaktiivseid jääkaineid. 5. Uraani kaevandamine oleks keskkonna- ja terviseohtlik, ja Eestis seda erini niikuinii ei leidu, tuleb import tulusam, mis ei anna soovitud kasu. Kasutatud kirjandus : http://www.greengate.ee/?page=4&id=6375 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=111 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rohelistel-tuumajaama-vastu-koos- ule-4000-allkirja.d
2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaanarv, näitab kui hea bensiin on näitab detonatsioonikindlust- bensiin põleb ühtlaselt ja mootor ei klopi( plahvatuste rida).
ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 60 50 40 30
Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine.
Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte 15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega Huvitavaid pilte Tänan vaatamast ja kuulamast
halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained) kui füüsikaliselt (müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus jne) Need põhjustavad: · kliimamuutusi · keskkonna hapestumist · osoonikihi kahanemist · õhukvaliteedi halvenemist · kahjustusi inimeste terviseleja looduskeskkonnale Olukord Eestis Eestis on peamisteks saasteallikateks: · transprodivahendid (sh naftasaaduste laadimisel tanklates ja terminalides) · katlamajad ja lokaalküte (ahjude/kaminate kütmine üksikmajapidamistes) · elektrijaamad · tööstus · põllumajandus Juhtum Järvamaal sai kulupõlengu põhjustanud osaühing 1800 krooni trahvi. Osaühing põletas Koigis maantee ääres põllul tühje väetisekotte. Välisõhu kaitse seaduses nõutavat välisõhu saasteluba osaühingul ei ole. Põletamise käigus väljus tuli kontrolli alt ja põhjustas 0,5 ha suurusel alal kulupõlengu. Milliseid seadusi rikuti
*palkmajade tihendami *ilutaimed *elupaik *puit *vati aseaine *LK all osad *kliima mõjut *turvas(brikett,loomade allap,keemiatööst toora, turvas) *kivisüsi tähts inimesele: näited: 1)katlamajad *puit(mööbel,paber,ehitusmat,küte,tarbeesem) helvikud,karusammal 2)keemiatööstus *vaik(tärpentin,ravimid) näited: *jõulukuusk kilpjalg,metsosi,kattekold jne *käbid-kaunist näited:
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja
kanalisatsioon keskkond e, elektrikatk estus, uputus Ohtlikud ettevõtted Bensiinitanklad, Kemikaali Piirkonna Suurtuleka 4 3 3 3 D katlamajad de hooned ja hju, hoiustamin elanikud, plahvatus, e keskkond keskkonna reostus Metsatulekahjud Pääsküla raba, Soojuskiir Keskkond, Suurtuleka 2 3 2 4 C Järve mets gus piirkonna hju
Keskkonnakaitse Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: “Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde”. Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri
* sea lägast metaani tootmine b) bioetanooli tootmine- toodetakse teatud bakterite mitte pärmide abil. Taimsete jääkide (suhkruroo-, puuviljatööstusejääkide) baasil. Segatakse bensiiniga. E85 sisaldab etanooli, põhjamaades propageeritakse, aktsiisid väiskemad c) vesiniku tootmine- tulevikukütusena 5) Keskkond a) reoveepuhastites (aktiivmuda, bakter pindkiled b) jääkõlireostuste likvideerimisel (mahajäetud sõjaväebaasid, vanad katlamajad jne) c) indikaatorbakterid (soolekepike- E.Coli- tema olemasolu viitab fekaalsele reostusele) 6) Tehnoloogia a) biolagunevate plastmasside tootmine (plastide valmistamine bakterite piimhappest) b) metallide eraldamisel maakidest (nikli, vase, uraani tootmine) (muudavad oksüdatsiooniastet ja metallid eralduvad ehedal kujul) 7) või c) Sõjanduses (bakterioloogiline relv)- Kopsukatk 1. Joonise tasandil võrdlus spoori teke ja bakterite paljunemine (kumb on kumb) 2
suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, siis see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti, ms viib globaalse soojenemiseni. Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Elis. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Peenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte,katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. Eesti välisõhu suurim saasteallikas on Ida-Virumaal paiknevpõlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport. Samuti nt põlevkivi kaevandamine mõjutab pinnavee ja põhjavee kvaliteeti, ohtlike ainete
Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Naftat kasutatakse enamasti kütuse- ja keemiatööstustes. Kütusetööstustes rafineeritakse naftast diislit ja bensiini, keemiatööstustes erinevaid kosmeetika tarbeid ja veel palju erinevaid aineid. Kütet nõuavad nii paljud masinad, alustades väike sõidukitest lõpetades suurte sõjamasinate või lennukitega. Naftat töödeldes saadakse veel erinevaid õlisid. Paljud katlamajad kasutavad kütteõli ning mootoriõli on teine õli sort, mida kulub maailmas suures koguses. Need üksikud asjad ongi põhjused, miks nafta on maailma kunungas. Kuid neid asju on veel väga palju. Laias laastus võib öelda, et iga inimene sõltub naftast. Nafta tooraine töötlemine on aga väga kulukas ettevõtmine ning seetõttu on ka enamuste kaupade hinnad sõltuvad nafta hinnast. Nafta on kõrge väärtusega tooraine ning vajab palju pingutusi ja investeerimist
ventilatsiooni abil ning kasutage õhupuhastit Välisõhuna peame silmas maapinna lähedast õhukihti, ning kõik välisõhu proovid võetakse kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest
Linn ja vald osalsed Ühtekuuluvusfondi poolt toetatud projektis „Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekostrueerimine ja laiendamine 2004-2010“. Projekti raames rekonstrueeriti linna torustike ja Himmaste, Orasjõe, Mammaste, Sika, Peri ja Rosma külades vee- ning kanalisatsioonitorustike.(1) 1.7. Küttesüsteem Põlva valla elamuid ja tööstushooneid köetakse põhiliselt AS Põlva Soojuse katlamajadest. Nimetatud katlamajad on kaugkütte katlamajad. Vald näeb vaeva, et muuta soojamajandus säästlikumaks, ökonoomsemaks ja tõsta töökindlust. 1.8. Jäätmemajandus Põlva vallas puuduvad suured ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostusallikad. Looduse reostamine on vähenenud seoses korraldatud jäätmeveoga. Taaskasutatavaid jäätmeid kogutakse valla kogumisplatsidel ning metallijäätmeid kokkuostupunktide kaudu. Linna eramukrundi omanikel on võimalik pakendid tasuta ära anda
Vastavalt koormustele tuleb valida õige põrandakate. Epopõranda iga sõltub õigetest töövõtetest ja materjalist. Oluline on kindlasti kruntlaki betooni immutamine, mis annab epokattele korraliku nakke ja vastupidavuse aastakümneteks. Epopõrandad Epovärv, epolakk Kihi paksus 0,1-0,2 mm. Epovärvid, epolakid jätavad betoonile kaitsva, hästi hooldatava ja tolmuvaba kihi, mis sobib väiksemate koormustega ruumidesse. Näiteks: abiruumid, katlamajad, pumbajaamad, alajaamad ja kergete koormustega ladudes. Epolakk jätab betoonile läbipaistva tugeva laki kihi, mis sarnaneb märja betooniga. Epovärvidega saab katta põrandaid kõikide värvitoonidega RAL värvikataloogist. Epovärvide ja epolakkidega kaetud põrandaid saab kulumisel lihtsalt uuendada või katta paksemate ja tugevamate massidega. Hind: 4 - 8 EUR/m² Isetasanduv epomass Kihi paksus 0,52 mm
pdf) 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välis- õhu kvaliteedi kõige suurem probleem on peente osakeste hulk, eriti kevadisel ajal. Peentolm, ehk täpsemalt öeldes peened osakesed, on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid, metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad — alla 10 mikromeetrise
· Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks. Kompaktne, kaunis ja suur ehitis. Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater. · Termid e. saunad: kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator" · ajaloolised reljeefid tõelised sündmused ja võidetud lahingud, ,,Traianuse
viibivad müra keskkonnas teadlikult( klubiüritused,kontserdid jne). Liiga valju muusika kuulamine mõjub aga kuulmiselundeile ja võib neid vigastada. Pika aja jooksul liiga tugeva müra keskkonnas viibinud inimene võib isegi kurdistuda. 4 Õhu saastumine Eestis ja mujal maailmas Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteaineid suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Tööstusettevõtete korstnast satub keskkonda erinevaid kahjulikke ühendeid. Õhu saastamise vähenemiseks nõutakse korstnale filtrite paigalamise. Mida rohkem on autosi, seda rohkem õhk saastub. Sageli tekib autode heitegaaside ja veeauru segunemisel ning muundimisel suitsune ja mürgine udu ehk sudu, mis ärritab hingamisteid. Eestis see probleem veel suur eriti ei ole. Autode heitegaasides
või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6.tolmused, kui tolm võib ladestuda juhistikule ja tungida seadmetesse, 7.normaalsed, mis pole niisked, kuumad, tolmused ega keemiliselt agressiivse keskkonnaga. Need on eluhoonete tavalised elu- ja abiruumid ning ventileeritavad köögid. Ohtlikud on ruumid (elektrilöögi võimalikkuse seisukohalt): kui neis esineb voolu juhtiv põrand (betoonist, kiviplaatidest jms); kui on võimalik puudutada samaaegselt üheltpoolt maaga ühenduses
pdf (10.12.2013) Sirle Sauman 013-008 JAANA SISAS O13-9 rühm ESSEE ÕHUSAASTUMINE probleemi kirjeldus Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik * probleemi põhjustajad Välisõhu saastumist põhjustavad liiklus, olmekütmine, katlamajad, tööstusettevõtted , tänavatolm..Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. Sirle Sauman 013-008 Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk
4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine Peamised õhusaastajad Eestis on sellised tootmisharud nagu energeetika, ehitusmaterjalide töösutus ja põlevkivikeemia. Kohalike saasteallikatena tulevad Eestis kõne alla eeskätt põlevkiviga köetavad soojuselektrijaamad Ida Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine. Kivisöe, ka kütteõli põletamisel eraldub õhku niklit, vanaadiumi ja tsinki. 3.2. Tööstus Tööstuses kasutatavad värvid võivad samuti sisaldada kaadiumi, kroomi, pliid ja tsinki. Raskmetallid võivad levida värvi pihustamisel ja vana värvi eemaldamisel
Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia. Fossiilsete kütuste kasutamise suunad Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia mehaaniliseks energiaks/mehaaniliseks tööks (näiteks, transpordivahendites) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad) Miks elektrienergia? Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia Elektrienergia on sellise domineeriva koha
Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning
analüüsida sellel toimuvaid muutusi kliendi vajadusi silmas pidades. Automaatikute eelnev analüüs võib säästa tulevikus tekkivast probleemidest ning aitab tagada suuremat tulu seadmete müügi turul. 2.TARBIJAD Suurem tarbijaskond on ettevõtted. Seega suuremad müügid on toimunud: · Mitmed söögikohad Mc Donals, Hessburger jne, · Lennujaam, haiglad, koolid, büroohooned, tööstusfirmad, pangakontorid, katlamajad jne · Eramud 4 Joonisel 1 on näha 7 aasta jooksul kuidas enamikust tarbijatest moodustuvad ettevõtted. 100 90 80 70 60 Eraisikud % 50 Ettevõtted % 40 30 20 10 0
Jannseni 7, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] GSM: (+372) 5117844 Firma juht: Teemar Saar Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.fortumtermest.ee telefon: (+372) 6678600 faks: (+372) 6678601 Firma juht: Riho Sild Tegevus: Soojusenergia tootmine - soojusenergia; soojusenergia tootmine, jaotus, müük kaugküttevõrkku ja tööstusele; kaugküte, lolkaalküte - katlamajad; katlamajade ehitamine ja hooldus - elektrimootorite remont - maagaasi müük ja jaotus -soojamajanduse outsourcing ja renoveerimine PMP OÜ Kadaka tee 1, 10621 Tallinn telefon: (+372) 6563826 Tegevus: Mootorite remont Arne Paramonovi Elektrimootorite mähkimine Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi
prügi juurde tunduvalt kiiremini, kui seda likvideerida või millekski muuks kasulikuks muuta osatakse. Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Inimene on õppinud prügimäel tekkivaid gaase kasutama. Ka eestis on juba loodud prügilagaasil töötavaid katlamajad. Tulevikus sellise gaasi kasutamine kindlasti laieneb. Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 9,9 miljonit tonni tekkis põlevkivikompleksis. Jäätmete üldkogusest oli ohtlikke jäätmeid 5,97 miljonit tonni. Viimasest omakorda
(Personaliosakond. Väljaõpe. Tervisekaitse.) - Ehitusmaterjalide hankimise, ladustamise, kasutamiseks ettevalmistamise ja kohaletoimetamise allsüsteem - Ehitusmasinate ja inventari kasutamiskorralduse allsüsteem. (Garaazid. Töökojad) - Finantsressursside juhtimise allsüsteem - Ehitusfirma hoonete ja rajatiste juhtimise allsüsteem - Informatsiooni juhtimise allsüsteem. (Andmebaasi administraator. Andmebaas. Arvutivõrk) - Energeetiliste ressursside juhtimise allsüsteem. (Katlamajad. Alajaamad koos vastavate juhtimissüsteemidega) 2. Loetle tegurid, mis mõjutavad ehituse tööettevõtu korralduse viisi valikut 1)kulud 2)kvaliteet 3)kestus 3. Kuidas (mille kaudu) on määratud seosed (järgnevus) tööde vahel sündmustega ja ilma sündmuseta võrkgraafikus Sõltuvus, graafikul tähistab punktiirjoonega nool, ja peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest. 5. Iseloomusta majandusmehhanismi ehitusettevõttes.
keskk.invest *pos mõju konkurentsile *kasul hajureostuse vähendamiseks ENERGEETIKAPROBLEEMID Maksustamine *õhku paisatavate saasteainete mõju (ületab riigipiire) 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine
aastal vähemalt kaks korda. o Põlevkivi põletusele varem kehtinud minimaalne väävliärastusaste on endise 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku. o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas
raamatukogu); Admin.-ja ärihooned (pank, bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad
712 Kanalisatsioon 7121 Kanalisatsiooni torustik 450 jm 0,3 10,55 3,9 6502,5 713 Sanitaartehnika seadmed Küte, ventilatsioon ja 72 jahutus 721 Küttetorustikud Tsingitud terastoru, 5000 jm 0,8 10,6 10,4 105000,0 7211 paigaldusega 722 Küttekehad Alumiinium radiaatorite 650 ribi 0,5 9,3 6,5 10270,0 7221 ribid ja paigaldus Katlamajad, soojussõlmes, 723 boilerid Boiler 200 l, koos pumbaga 1 tk 18,0 1072,93 234,0 1276,93 7231 ja paigaldusega Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Paisupaak, koos 1 tk 20,0 59,0 247,0 325,0 7232 ühendustega ja paigaldamine 7233 Küttesüsteemi ringluspump 1 tk 10,0 147,0 130,0 277,0 724 Ventilatsiooniseadmed 0
süttivast tolmust puhastada vähemalt kaks korda kuus, intensiivse tolmu tekke korral neli korda kuus. Kütteseadmed Paikne kütteseade või katlamaja peab vastama tema ehitusprojektile (vt kirjanduse loetelust nr 1, 20). Puidutöötlemisettevõtte katlamaja või muu kütteseadme korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga. Enne kütteperioodi algust tuleb katlamajad, kalorifeer- ja kohalikud kütteseadmed hoolikalt üle Vaadata ning korrastada. Mittekorras ahjude ja kütteseadmete kasutamine on keelatud. Kütteseadmete ja nende korstnate puhastamisel tuleks juhinduda “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 3). Katlamajades on keelatud: Jätta mitteautomatiseeritud töötavaid katlaid järelevalveta; Teha katlaseadmete hooldusega mitteseotud töid;
Kui turvast kaevandada sama palju, kui on aastane juurdekasv, siis võib kasutatavat turbaressurssi lugeda taastuvaks energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln. tonni aastas, millest kütteturvas moodustab 85% ehk 1,2 mln. tonni. Arvestades praegust kahekordset ülekaevandamist ja soode kuivendamist, võib lähiajal juurdekasv väheneda 1 mln. tonnile aastas. Paraku läheb suur osa kütteturbast eratarbimisse, samuti töötavad paljud katlamajad turba peal. Lisaks plaanitakse mingis osas turvast kasutada kõigis plaanitavates biomassil CHP-des, seega täiendava turbaressursiga arvestada ei saa. Üks seni praktiliselt kasutamata energiaressurss Eestis on olmejäätmed. Tööstusjäätmed, millest põhilise energeetiliselt kasutatava osa moodustab Eestis saepuru, on juba enamvähem maksimaalses võimalikus määras kasutusel. Arendamisel prügipõletusel tootmisvõimsused Irus ja Tartus annavad kokku juba 22 MW tootmisvõimsust
722 Küttekehad 7221 Teraspaneel radiaatorid 1600x500 57 tk 1,2 110 15,6 7160 7222 Teraspaneel radiaatorid 1200x500 37 tk 1,2 87,12 15,6 3801 7223 Termostaatventiilid 94 tk 0,5 37,82 6,5 4167 723 Katlamajad, soojasõlmed, boilerid 7231 Soojussõlm komplektse automaatikaga 1 kmpl 216,0 7527,74 2862 10390 725 Ventilatsiooni torustik 7251 Sissepuhke torustik 270 jm 0,6 6,54 8,45 4048 7252 Väljatõmbe torustik 320 jm 0,6 6,54 8,45 4797
rakendamises tagamaks ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eesti turul. Nimetatud direktiivide täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kellel lasub muuhulgas kohustus esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2006. a. aruanded 2005. a. Eestis müüdud ja tarbitud vedelkütuste keskkonnaparameetrite ja koguste osas. Aruandluskohustus kehtib järgnevate vedelkütuste osas: 1) bensiin ja diislikütus (mootorsõidukid); 2) kerged ja rasked kütteõlid (katlamajad); 3) biokütused (mootorsõidukid); 4) nn. merekütused (laevad). 2006. aastal võetavate kütuseproovide analüüsitulemused ja tarbitavate kütuste koguste andmed esitatakse Euroopa Komisjonile 30. juuniks 2007. a. Taotletav summa 6 245 570.- + 2 500 000 (2005. a II vooru vahenditest) = 8745000 krooni. 5. ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni Piiriülese Õhusaaste Kauglevi Konventsiooni alusel tehtava rahvusvahelise materjalide, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestiste
lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-, lubja-, turbabriketi-, keemiatööstus, transport). Atmosfääri paisatakse tolmu, süsinikku, väävlit, kloori, lämmastikku, fluori, rask-metalle, leelismetalle, mikroelemente, ka radioaktiivseid ühendeid. Tuulega kantakse laiali. Viimastel aastakümnetel ilmneb üha enam saaste kahjulik mõju. Sademeid vaadeldakse atmosfääri sanitarina, saast kantakse maapinnale, mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat. Degradatsioon
Hooned Hooned on ehitatud 1971.aastal algselt kanalateks. 1993.aastal alustati hoonete ümberehitamist vastavalt mööblitootmise vajadustele. Hooned on tootmiseks hea logistilise planeeringuga, toimib ringsüsteem. Ehitatud on kaks juurdeehitust: 1999.a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu. AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.). Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud. Tootmismahtude suurenemisel on tarvis juurde ehitada täiendav hoone ühendamaks tootmishoonet ja valmistoodangu ladu. Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine). Masinad ja seadmed Olemasolevate masinate ja seadmete seisukord on hea, ettevõte on tugevalt investeerinud
Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav (Eesti Turbaliit, s.a.). 4 2. TURBA KASUTAMINE Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni tarbiti Balti riikides kaevandatud turvast peamiselt siseriiklikult, nii põllumajanduses kui ka energeetikas. Hiljem kui toimusid ümberkorraldused põllumajanduses kadus kohalik vajadus allapanu- ja aiandusturba järele. Osad katlamajad ehitati ümber õli- ja gaasiküttele ning kodumajapidamises võeti turbabriketi asemel kasutusele teised kütused. Hästilagunenud turvast on hakatud aina enam kasutama aianduse tarbeks. Lisaks on Balti riikides tehtud suuri investeeringuid turbale lisaväärtuse andmiseks. (Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise alused, 2010). Aianduses eelistatakse turbamuldasid just tema puhtuse ja kiulise struktuuri tõttu. Taimedele
Hoonete soojusvarustus süsteemid Hoone soojusvarustuseks kasutatakse süsteeme: · Lokaalne e kohaliks süsteem- soojuse andmine hoones paiknevast v antud hoonet soojusega varustavast katlast v katlamajast. Kasutatakse põhiliselt maal/ asulates ja linnades ühepere elamutes · Grupiviisiline- toimub hoone grupi varustamine soojusega. · Kaugsoojus varustuse süsteem- suuremas keskses soojusvarustus ettevõte. Nt soojuselektrijaam. Suured katlamajad. Kaugkütte süsteemidel on suur hargnev välissoojusvõrk, mis kulgeb maapinnas. Müüda seda transporditakse kuuma veeabil soojust laiali. Joon 40 lk 8 Kaugkütte eelised on paljuski seotud välisõhu temp resiimiga, mis määrab kütte perioodi kestvuse. Eelised: · Ümbritseva keskkonna kvaliteedi parem ja odavam tagamine. Võimalus heitmete tsentraliseeritud kontrollimiseks ja paremaks hajutamiseks
KASUTAMISEKS ETTEVALMISTAMISEJA KOHALETOMETAMISE ALLSÜSTEEM · EHITUSMASINATE JA INVENTARI KASUTAMISKORRALDUSE ALLSÜSTEEM. GARAAZID. TÖÖKOJAD · FINANTSRESSURSSIDE JUHTIMISE ALLSÜSTEEM · EHITUSFIRMA HOONETE JA RAJATISTE JUHTIMISE ALLSÜSTEEM · INFORMATSIOONI JUHTIMISE ALLSÜSTEEM. ANDMEBAASI ADMINISTRAATOR. ANDMEBAAS.ARVUTIVÕRK · ENERGEETILISTE RESSURSSIDE JUHTIMISE ALLSÜSTEEM. KATLAMAJAD . ALAJAAMAD KOOS VASTAVATE JUHTIMISSÜSTEEMIDEGA 3)TOOTMISMAJANDUSLIKKU TEGEVUST KUI PIKAAJALIST KASUMI SAAMISE LE ORIENTEERITUD PROTSESSI ( ETTEVÕTLUST ) KINDLUSTAVAD ALLSÜSTEEMID: · MARKETING . TURU ANALÜÜS, FIRMA TEGEVUSE STRATEEGILINE PLAANIMINE, OSALEMINE TÖÖETTEVÕTU PAKKUMISTURUL · EHITUSTEHNILINE PROJEKTEERIMINE ( TÖÖJOONISED , TÄITMISJOONISED ) · EHITUSKORRALDUSE PROJEKTEERIMINE. TEHNOLOOGILISED KAARDID. EHITUSPLATSI PLAANID
tonni pelleteid aastas. Peaaegu kogu toodang eksporditakse Euroopasse, sest pelletite kodumaine tarbimine on Baltimaades väga vähene, näiteks Eestis umbes 13 000 tonni aastas. AS Graanulinvest on asutanud koduturul pelletite müügiks tütarfirma AS Pelletiküte. Firmal on toodangu tarbijani viimiseks pelletite pneumaatilise peale- ja mahalaadimisega paakauto. Kuna pelletite tööstuslikud tarbijad ja katlamajad Eestis puuduvad, siis kavatseb AS Pelletiküte väiksematele asulatele pelletite asemel soojuse müümist alustada, ehitades selleks kuni 5 MW võimsusega katlamaju. Pelletite toodang ühe elaniku kohta on Eestis maailmas suurim, aastal 2010 oli see 292 kilogrammi inimese kohta. 2007. a toodang oli 289 kilogrammi elaniku kohta ja kogutoodang moodustas Euroopa pelletitoodangust 7% (allikas: www.pelletsatlas.info). AS Rait AS Rait alustas tegevust 1991.a
nende tegevuste rakendamise eel viia läbi keskkonnamõju hindamine [2, 30]. 10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena Vanarehve saaks kasutada ka katlamajades sooja tootmiseks. See lahendus on ka juba maailmas kasutusel, näiteks on transporditud purutatud rehve Soome, kus rehvid põletatakse kohalikes katlamajades ja põletusseadmetes [20]. Kasutatud rehvide põletamiseks katlamajades oleks vaja vanad katlamajad vastavate saastetasemete nõuetele ümber ehitada või kasutada spetsiaalselt kasutatud rehvide kütmiseks mõeldud katlaid. Selliseid katlaid toodab näiteks Soome firma Ecomake OY Finland Ldt. Nendes kasutatakse kahekambrilist kombineeritud põletamise tehnoloogiat, see tagab 100% jääkgaaside puhastamise ja põlemisproduktide täieliku eraldamise, mis võimaldab rehvides sisalduva metelli uuesti kasutusele võtta. Katlas saab põletada maksimaalselt ¼ suurusega rehve
Sealt saadi kasulikku informatsiooni, kuidas põhukatlaga käitlemine välja näeb.67 Põhukatel paigaldati Tamsalu katlamaja katlasüsteemi, et:68 1) Tõsta katlamaja soojavõimsust pärast kaugküttetrassi rajamist Tamsalu ja Sääse vahel jäi ühest hakkepuidu- ja kahest põlevkiviõlikatlast soojavajaduse rahuldamiseks väheseks. 2) Langetada keskkonnasaastet pärast Kyoto protokolli sõlmist olid Eesti katlamajad võtnud keskkonnasäästlikuma lähenemise soojatootmisele.69 3) Vedelkütuste hinnatõus 2005. aastal kaks kolmandikku aastas vaja minevast põlevkiviõli kogusest müüs AS Narva Elektrijaamad 2006. aasta oksjonil maailmaturuhindadega maha.70 Põhk, millest sai põhukatla küttematerjal, on Eestis odavaim industriaalkatlamajades kasutatav kütus. Aastatel 2006-2010 ostis AS Tamsalu Kalor rukkipõhku Lääne-
Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks. Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev
uraani 90(113) Villu Vares Energia ja keskkond 9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED 9.1 Kaugküttesüsteemid Kaugküttesüsteem koosneb ühest või mitmest soojust tootvast jaamast või katlamajast, kaugkütte soojusvõrgust ja tarbijatest. Kaasaegses kaugküttesüsteemis on nii soojusjaamad ning katlamajad kui tarbijad soojusvõrgust soojusvahetitega eraldatud. Soojuskandjaks kaugkütte soojusvõrgus on üldreeglina vesi, kuid ajalooliselt on kasutatud ka auru. Kaugkütte soojusvõrgu torustikes kasutatakse tänapäeval peamiselt eelisoleeritud torusid (vt Joonis 9 .84), mille isolatsioonikihti kaitseb isolatsiooni märgumise eest plastmassist kaitsekiht. Tüüpiliselt on sisemine, st soojuskandja transpordiks kasutatav toru terasest, kuid seoses kaug-
annaabi.ee 
