LIIKUMISFUNKTSIOON (ALGLOOMADE, VIBRUTE JA RIPSMETE LIIKUMINE); ENERGEETILINE FUNKTSIOON (VALKUDE TÄIELIKUL LAGUNDAMISEL VABANEV ENERGIA ON KASUTATAV ORGANISMI ELUTEGEVUSPROTSESSIDES). DENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE HÄVIMINE. RENATURATSIOON VALGU KÕRGEMAT JÄRKU RUUMILISTE STRUKTUURIDE TAASTUMINE. MAKROELEMENT ORGANISMIDE KOOSTEISES KÕIGE ENAM ESINEV KEEMILINE ELEMENT. MIKROELEMENT ORGANISMIDE NORMAALSEKS ELUTEGEVUSEKS ÜLIVÄIKESTES KOGUSTES VAJALIK KEEMILINE ELEMENT.
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
· omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement · inimese organismis esineb raud vaid seotud kujul; veres · tähtsus: vereloome, ensüümide koostises, vastupanu stressile ja haigustele, väsimuse vähendamine, normaalne nahavärvus · vaba raud on organismile ohtlik, kuna oksüdeerub organismis kohe rasklahustuvateks kahjulikeks ühenditeks · toidus enamasti oksüdatsiooniastmega III ja seotud valkude ning orgaaniliste hapetega, imendumiseks peab Fe3+ redutseeruma Fe2+
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi
Jood Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Mis on jood ja milleks seda vaja on Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima. See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni (kiirguse) liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigile organismi funktsioonidele. Elu ilma joodita pole võimalik. Jood peab laekuma inimorganismi väikestes, kuid piisavates kogustes, pidevalt terve elu käigus. See tuleb tunnistada kohustuslikuks ning lahutamatuks päeva toitumise osaks. Milleks joodi vaja on
ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Kala söömine
mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1
c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6. Vastus: Organism saab energiat 340 kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 100g + 12g+8g+50g=170 170+170= 340 kcal 7. Jood on tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima; ilma joodita immuunsüsteem ei tööta; See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9
glükogeneesi regulatsioonis. Mangaan mõjutab aktiivselt kolesterooli biosünteesi, insuliini metabolismi ja teisi ainevahetuse liike. Enamikel juhtudel pole mangaan nende fermentide struktuurseks koostisosiseks, kuid ta mõjutab nende katalüütilist aktiivsust. Mangaani eriline tähtsus seisneb sugunäärmete funktsiooni, närvi- ja immuunsüsteemi ning tugi- liikumisaparaadi tööshoidmises. See mikroelement on vajalik diabeedi-, kilpnäärme patoloogiate ja südame koronaararterite puudulikkuse profülaktikas. VASK (Сu) Vask mängib tähtsat rolli heemi sünteesiprotsessides ja vastavalt siis ka hemoglobiini sünteesis. Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri – mitokondrite hingamisahela terminaalne ferment – ning sellest johtuvalt on ta hädavajalik rakkudes toimivate energia generatsiooni protsessides
d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f) RNA tüüpe on palju 6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g sidruniküpsiseid. 100 g portsjonis oli 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g süsivesikuid. Vastus: Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7) Poodides on müügil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata joodi näiteks suhkrule või jahule? Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Joodi ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8) On teada DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus
Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdee...
Organismide koostis - mõisted Aids viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokee...
On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime. Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka Alzheimeri tõbe toksilised ained: Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne. Kroom Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask Vajalik mikroelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nitritid tekivad lämmastikühendite mittetäiliku oksüdeerimise tulemusena, esimene on bakteritegevuse märgiks - võivad põhjustada mao- ja kusepõievähki. Seleen Hädavajalik mikroelement, mille vaegus põhjustab
Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes,pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne Kroom Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask Vajalik microelement Suurtes kogustes kahjustab südame- ja Veresoonkonda Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka Alzheimeri tõbe.
Pikk C-ahel võimaldab kõrvaldada ergastatud hapnikku Kaitsevad UV-kiirguse eest Neil on vähkkasvajate kujunemisele pidurdav mõju (mitte sünteetilistel) Ubikinoon ehk koensüüm Q Kõrvaldab vabu radikaale ja tõkestab lipiidide peroksüdatsiooni. Vitamiin C Vesikeskkonna peamine antioksüdant Kõrvaldab vabu radikaale otsene antioksüdant. Kaudne antioksüdant toetab ja abistab vitamiin E tööd. Seleen Vajalik antioksüdantsete ensüümide ehituses ja funktsioneerimises. Asendamatu mikroelement. Ensüümidel oluline roll vesinikperoksiidi ja lipiidide hüdroperoksiidide kõrvaldamises. Kaudne antioksüdant seob Hg-ioone. Looduslikud antioksüdandid SV haigused Vähk Vananemisvastane efekt Lisaained Toksilisus Vitamiin C, vitamiin E, karotenoidid, flavonoidid Kasulik efekt tabitav kogus ???KUI PALJU???
luustumisehäired, südamekahjustused ning imuunsuse langus. Samuti võivad toimuda muutused ka karvkattes. Näiteks karv muutub jämedaks, karedaks ning tumeda värvuse loomadel isegi halliks. Vasepuudusel tekivad lehmadel probleemid ka sigivusega. Tähelepanu tuleks pöörata vasedefitsiidile piirkondades kus muld on saastunud väävliga. Tihti kaasneb vase puudusel ka kaltsiumipuudus. Vase liig Väga oluline on , et vaske ei doseeriks üle, kuna vask on kumulatiivse toimega mikroelement. Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad. Neil on vase toksilisuse piirik ratsioonis 15mg ratsiooni kuivaine kg kohta. Veised on aga vasele liigsusele vastuvõtlikumad ning taluvad konsentratsiooni kuni 100mg/kg kuivaines. Vasemürgistuse tunnused loomadel on: isutus, janu, apaatia, sagenenud hingamine, südame
Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium - Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom - kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Vask - Vajalik mikroelement, suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nikkel - vajalik mikroelement, kahjustusi pole täheldatud. 67. Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse lugupidamisega. 68
produktidest sisaldavad kindlustab ribosoomide magneesiumi kõige enam piim, terviklikkuse; linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on oluline replikatsioonil ja on magneesiumi ka pärmides ja transkriptsioonil teistes seentes. raud (Fe) mikroelement Esineb organismis vaid seotud vajalik paljude valkude ja vormis. Vaba raud on tervisele ensüümide ehituses ja ohtlik. Rauda sisaldavad ohtralt talitluses (hemoglobiin, maks, munad, molluskid, punane hingamisahela ensüümid liha, kuivatatud virsikud, punane jm.);
mitte puhast, vaid teiste gaasidega sellises vahekorras nagu õhus. Puhas hapnik on organismile mürgine nagu ka osoon. Selle omaduse tõttu kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja olme- ning tööstusvee puhastamiseks. Osooni abil toodetakse lõhnaaineid, hormoone, samuti polümeere ja seepi (ta osaleb oksüdeerijana). Osoonikiht kaitseb meid ka päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. · Seleen on inimorganismile vajalik mikroelement, ta mõjutab suguhormoonide aktiivsust, nägemisteravust, vähendab vähirakkude kasvukiirust jne. Seleeni peamisteks kasutusaladeks on pooljuhttehnika - alaldid, fotoelemendid ja päikesepatareid. · Fluor on oluline mikroelement, mis reguleerib kilpnäärme tegevust ja takistab vähirakkude kasvukiirust. Fluori sisaldavat materjali teflonit kasutatakse kõrbemiskindla põhjaga pannide valmistamisel, aga seda materjali kasutatakse veresoontekirurgias kui südameklappide
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest
koosseisus · Väävel Väävlit kasutatakse põhiliselt väävlihappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka Kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. · Jood Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima. Joodi kasutatakse ravimites ja kodeeritud soolades. · Fosfor Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. · Broom Broom on inimkehale söövitav ja ärritav. Kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
närviimpulsside tekkel, mõjutavad südame tegevust ja vererõhku, kaltsium luu- ja kõhrkoe koostises, lihastes, aitab kaasa vere hüübimisele, reguleerib vee hulka, ül vastutab luude struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur
maitsmisretseptorite normaalseks arenguks ja talitluseks; tõhusa immuunsuse tagamiseks; küünte, juuste ja naha normaalseks elutegevuseks ja talitluseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa seemnetes ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni. JOOD Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed) ja nendest valmistatud tooted, karbid, merelist päritolu koorikloomad; vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted. Taimeriigi esindajatest on arvestatavad joodiallikad mitmesugused seemned ja jämejahvatatud teraviljatooted. Taimede joodisisaldus on otseses seoses pinnase joodihulgaga.
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valg...
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus päri...
valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED
Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani Paljud vitamiinid ja mineraalained parandavad toimet vastastikku. Näiteks kõige efektiivsemalt toimivad koos antioksüdantsed vitamiinid C ning E ja mikroelement seleen. Erinevad B-rühma vitamiinid parandavad üksteise toimet, vitamiin D suurendab kaltsiumi omastamist jne. Kõige paremini omastab inimene toiduaines naturaalsel kujul sisalduvad vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm
Väetised- ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetamisega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi,füüsikalis-keemilisi ja biol.omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul
(9) Tsementi toodetakse tavaliselt vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Tement kujutab endast hallikat pulbrit, mis veega segatult kivistub kõvaks massiks. Saadus kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks olulisemaid ehitusmaterjale. Tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega saadakse betoon. (14) 7. Biotoime Räni on bioelement paljudele taim- ja loomorganismidele. Inimorganismi elutegevusprotsessides on mikroelement räni osalus küsitav. Seisukohti on erinevaid. Inimorganismis (70kg) on räni 1,4 g, millest lihastes 100-200 ppm, luudes 17 ppm ja veres 3,9 mg/l. Päevas saame toiduga 18-1200 mg räni. Arvatakse, et elu kujunemise algetapil oli räni üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga. Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%
→ silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri Biotoime: boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel, raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele. Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu), mõjutab näärmete tegevust, osaleb ensüümprotsessides, mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine: korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent, tugevdava struktuurina (kiudude kujul), pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid), spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul), mitmed teised tehnilised kasutusalad:
F, I ja zn on keha hormoonide juhtaatomid, nende kaudu on sisesekretsiooninäärmed vabastavad verre harmoone, mis omakorda juhivad meie keha elutegevust. Kloor ja naatrium panevad paika keha osmootse rõhu, mis omakorda määrab ainete liikumist rahuvaheruumi ja raku vahel. 6) Tervendamine Hõbe, vask Hõbe on universaalne elusate süsteemide tervendaja, kuna tema abil paljud keemilised sidemed taas stabiliseeruvad ning paremini korrastub juhtimine. Vask on siseelundite jaoks hädavajalik mikroelement. See millistest aatomitest kehad koosnevad ei tähenda üldse mitte seda et nüüd kindlasti vastav funktsioon täituks. Selleks on ikkagi vaja molekule, kus need aatomid on komponendina sees. Seega elavate süsteemide jaoks loeb molekul, molekuli jaoks aga loeb iga aatom eraldi. Põhilised elavate molekulide tüübid 1) Alkoholid. Rakkude membraanid ja ühendus torukesed koosnevad kõik vähemalt 1/3 osas alkoholist
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust a...
Tähtsaimate toitainete hulgas, ilma milleta inimene kuidagi hakkama ei saa, on joodil eriline koht. Kuigi keskmine ööpäevane vajadus selle mikroelemendi järele on väga väike, umbes üks kümnetuhandendik grammi (100-150 mkg), kutsub isegi väike joodi defitsiit esile tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Kahjuks on meie elanikkonna poolt tarvitatava joodi hulk vaid 40-60 mkg päevas, s.t. puudulik. (10) Joodi eluline vajadus tuleneb eeskätt sellest, et see mikroelement on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa (kilpnäärmes sisaldub üle 90% kogu organismis olevast joodist). Kilpnäärmel on kindel osa teiste endokriinsete näärmete neerupealiste, munasarjade, kõhunäärme tegevuse koordineerimises. Nimetatud näärmete hormoonid 5 kontrollivad omakorda väga paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse, millest olenevad
koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosniooni vastu. Mõni protsent Ni-toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (margariini tootmisel vedelrasvadest nende katalüütilisel hüdrogeenimisel). Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa (25%), Kanada 18%), Uus-Kaledoonia (12%) ja Austraalia (10%). Biotoime Nikkel on vajalik mikroelement nii taim-kui loomorganismides. Kuigi nikli rolli ja metabolismi eluslooduses on viimastel aastakümnetel palju uuritud, on vastavad andmed ebatäpsed ja vastolulised( nt inimorganismi summaarset niklisisaldust hinnatakse eri allikastes vahemikku 1-14 mg). Inimeses osaleb Ni vereloomeprotsessides. Suuremates kogustes on nikkel ohtilk keskkonnasaastaja. Ligikaudse hinnangu järgi aastas õhku üle 50 tuhande tonni Ni (suur osa sellest kivisöe põletamise tõttu), kogu Ni
Kokku 15 944 2.3.3.4. Mikroväetiste planeerimine Mikroväetiste vajaduse leidmise aluseks on võetud Väetamise ABC-s olev tabel lk 15. Selle järgi on kaeral suur Mn, Cu tarve, vastavalt 1 kg/ha, 4 kg/ha. Mikroväetiste hulga leidmine: väetistarve kg/ha - 100% X kg/ha – 25,5% (oleneb elemendi sisaldusest) Mikroväetised Tabel 11. Mikroväetised Põllu Kultuur Ha Mikroelement Väetise Norm Andmise aeg ja nr liik kg/ha viis 1 Kaer 5 Mn, Cu Mangaan 0,255; Juureväline sulfaat 0,88 väetamine, (25,5%), kevadel
ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus Madalam kolloidne stabiilsus Bikakbonaatide soovitav kogus: 0-50 mg/L- heledad õlle sordid 150.250 /L- merevaigu värviga õlle sordid 150-250 mg/L- tumedad sordid [Mg2+] Oluline mikroelement pruulimise vees Vajalik pärmile kofaktorina mõningate ensüümide tootmiseks Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele > 20 mg/L MgSO4 võib anda virdele ebameeldiva hapuka ja kibeda maitse Liigne Mg võib segada fosfaatide sadestamist Ca poolt Suurtes kogustes omab Mg-soolad lahtistavat mõju [Na+] Esineb kõikides õlledes
Loomse päritoluga toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsetest. Tsingi omastamist parandab vitamiin A ja vask. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas 15 mg tsinki. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis, mis omakorda mõjutavad organismi põhiainevahetust, termoregulatsiooni, kasvu ja vaimset arengut ning südame tööd. Seleen (Se) on antioksüdantsete ensüümide ehituseks ja funktsioneerimiseks vajalik mikroelement, mistõttu temast kui antioksüdandist saab rääkida ainult kaudses tähenduses. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Eesti pinnas on seleeni poolest rikas. Seleeni on palju täisteratoodetes, munades, kalas, lihas ja mineraalvees "Värska". Seleeni päevanormiks loetakse 55!200 ìg. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel võivad ka mineraalainete kaod olla märgatavad.
oli 6mg luteiini ja zeaksantiini manustamisel, mille tulemuseks oli AMD esinemise vähenemine 43% võrra. (Asif 2011) Uuriti välja, millisel toitainel oli suurimad luteiini ja zeaksantiini sisaldused ja leiti, et spinati tarbimine on märgatavalt seotud AMD riski vähenemisega. Uuringugrupi katsealused, kes tarbisid suurtes kogustes spinatit, neil oli 86% väiksem AMD võimalus kui võrrelda nendega, kes tarbisid vähe spinatit. (Asif 2011) 3.6. Tsink Tsink on mikroelement, millel on palju füsioloogilisi funktsioone ja see mängib lahutamatut rolli silma normaalse nägemise säilitamisel. Peamiselt esineb seda suures koguses reetinas ja soonkestas. Tsingi funktsioone on uuritud valdavalt reetinal ja reetina pigmendil, kus arvatakse, et element reageerib vitamiin A ja tauriiniga. (Mason 2005) Tsingi vaegusega ilmneb ööpimedus, isegi kui on olemas piisavalt A vitamiini. Lisaks funktsioneerib tsink paljude ensüümide olulise osana
Samuti ergutab C-vitamiin immuunsüsteemi, seega on keha toksiinidega võitlemiseks paremini valmis. (San-Jouz, 2005) 2.5. Mineraalid Meie toidus leidub peale vitamiinide rohkesti ka mineraale. ·Kroom aitab reguleerida veresuhkrutaset. Uuringud on näidanud, et veresuhkru taseme tõus võib põhjustada tõsiseid hormonaalseid muutusi, mis soodustavad akne arenemist. Samuti näitasid uuringud, et patsiendid, kelle veresuhkur oli muutlik, kannatasid samuti akne käes. ·Seleen on mikroelement ja seda on vaja ensüümi glutatsioon peroksidaasi tööks, mis eemaldab organismist vabade radikaalide poolt toodetud mürgiseid aineid. Uuringud on näidanud, et aknega inimestel on glutatsioon peroksidaasi tase madal. Liiga suured doosid 15 seleeni võivad aga põhjustada juuste välja langemist ja küünte murdumist, iiveldust ja muid meeleolu muutusi. ·Tsink soodustab A-vitamiini transporti. See mineraal aitab kaasa haavade paranemisele,
· Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime · Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst tingitud ekspositsiooni korral maksa- ja neerukahjustused, osaliselt kantserogeenne Kroom · Kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. · Kroom on vajalik glükoosi ja rasva ainevahetuses ja mõnede aminohapete omastamises. 6-valntne kroomi doos 10 mg põhjustab maksa- ja neerukahjustuste tõttu surma. Vask · Vajalik mikroelement · Suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda Plii · Bensiin, veevärk, akutööstus · Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada kaAlzheimeri tõbe. Nitraadid
Aitab korralikult toimida närvid ja lihased. Selle puudumisel langeb vererõhk ja veepuudus. • Kaalium – teeb hambad ja luud tugevaks, taastav veebalanssi, toetab normaalset vererõhku. • Kaltsium – osaleb vere hüübivuse protsessis, osaleb ainevahetuses, mängib tähtsat rolli nägemise-, kuulmis- ja maitseärritustele, toetub luud ja Joonis 15. Süsivesikud hambad. • Raud – tähtis mikroelement, katalüüsib hapniku vahetust. Raud onn üks hemoglobiini koostisosadest, asub punastes verelibisteis. Raua puudujääk organismis võib tuua sellist haigust nagu aneemia (küünte murdus ja lagunemine, juuste väljakukkumine, isu moonutus) [13]. 4.2.5. Vitamiinid Vitamiinid on inimesele vajalikud, mitte nende energiaväärtuse poolest vaid oskus reguleerida keemilisi reaktsioone organismis. Aitavad vabastada toituainetes oleva energia.
liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. 2 TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 2.1 AS Kalev
· Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonnist taimedest saab 1 kg joodi. · Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: 2I- (aq) + Cl2(g) I2(aq) + 2Cl- (aq) · Jood on mustjasvioletne tahke aine, mis sublimeerub kergesti, andes purpurse gaasi. · Joodi lahused erinevates orgaanilistes solventides on väga erinevate värvustega. · Vees lahustub jood halvasti, I- toimel agalahustuvus kasvab oluliselt. · Kasutatakse antiseptikuna, on oluline mikroelement. 53. Miks erineb fluor oma omadustelt märgatavalt teistest VIIA rühma elementidest? 54. Iseloomustage halogeenidevahelisi ühendeid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Halogeenid moodustavad omavahel ühendeid valemitega XX', XX'3, XX'5 ja XX'7, kus X on raskem (ja suurem) aatom. · Mitte kõiki selliseid ühendeid pole sünteesitud. · Saadakse halogeenide otsesel omavahelisel reaktsioonil, tulemus sõltub lähteainete vahekorrast: Cl2(g) + 3F2(g) 2ClF3(g)
ujumine, golf, tervissport. SV 55-65 % ehk 500g, valgud 10-15 % ehk 100g ja rasvad 25-30% ehk 100g. Vastupidala sportlastel on oluline glükogeenidepoode täitumus ning energia kasutamse efektiisus. Põhivastupidavuse arendamisel kasut energiaks rasva ja säilitatakse SV-te varud. Tähtis SV-te suur osakaal. Rohke vee tarbimine, mis ennetab väsimust ja taastab vee tasakaalu. Mineraalide, vitamiinide ja mikroelement tarbimine, kuna nende eritumine uriini ja higiga on suur, eriti naistel. Keskmine rasvade tarbimine, kuna pikaajalisel tööl kasut just neid toitaineid energeetilistel eesmärkidel. Enne võistluseid ei tohiks SV-d tarbida, tekib enneaegne töövõime langus. Tarbida täiendavalt SV-d ja vett koos minsooladega treeningu ajal. Toidulisanditest kasutatakse keskmise ahelaga rasvhappeid. 26. Jõu ja lihasmassi arendamiseks toidulisandid ja nende kasutamisel saadavad efektid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
