pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse
leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne
kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates.
2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada.
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 6.Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad,
kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde
seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont (toitainerikas. Intensiivselt parasrohtlates.Tüse huumuse kiht.) Sooldumine-protsess, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid(tekib põldude niisutamise tagajärjel) Soostumine- protsess, kus orgaanilineaine ladestub mineraalosa pinnale. Leostumine- vees lahustuvate soolade väljauhtumine. (Iseloomulik sademeterikastele aladele) Gleistumine- protsess, kus toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Mulla tähtsus: a) Ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel. b) Taimede kinnituspinnas c) Taimede kasvupinnas d) looduslik filter
Kunstlik niisutamine · Niisutatud maa all alaneb põhjavee tase. · Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu.
Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vööndile. Sooldumine(Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid) on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Kamardumine(huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest) on iseloomulik rohtla vööndile. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik. Mulla hävimine-veeerosioon56%, tuuleerosioon28%, keemiline12%, füüsikaline4%.
ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili
A. C. põhjaveetase D. TV. Ül. 1-3 Lk. 30, 7-13 lk. 31. 3. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne
mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine
pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid
Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus
ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE
Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas.
pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid
Rohtlad on tasakaalus Tasakaalustatud Kamardumine meetri (ABO) viljakad auramisega Kõrge Kõrb ja Väga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine väheviljakad poolkõrb õhuke nt (B) vähe sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kõrge 6 10 Sisseuhtehoriso vihmamets Läbiuhteline (palju Fe väheviljakad temperatuur m nt (ABCE)
sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas
Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad
Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks
inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmine, suurte põldude rajamine, ühe kultuuri kasvatamine ) 4. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid. . Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 5. Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Riigi arengutase ja põllumajanduse osatähtsus. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP- st; 6
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga,
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1]
katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale. Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine. Kõik see mõjub keskkonnale. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINEsaagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks.
kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel,
1)............................................................................................................................ ............................................................................................................................... 2)........................................................................................................................... 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (teadmised, protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline) leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
Tööviljakus kõrge Alepõllundus PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Põhja riikides, Lõuna riikide Lõuna riikides, Põhja riikide hõredalt asustatud tihedalt asustatud aladel (rohtlates, mägistel riisikasvatuspiirkondades põuastel aladel) Probleemid Probleemid sooldumine tootmise suurendamine -> väetamine, mürkkemikaalid suuremad maaalad -> erosioon (maakoor rasked masinad, mis rikuvad mureneb ja kandub ühest maapinda kohast teise) ülekarjatamine sooldumine PÕLLUMAJANDUS Taimekasvatuse saagikus on Põhja riikides
leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine, sooldumine,keemiline reostus, ehitusdegradatsioon, bioloogiline degradatsioon) kirjeldus,põhjendus
keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Soostumist võivad põhjustada nii pinna- või üla- kui ka põhja- või üleujutusvesi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 4. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas
kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. SOOLDUMINE-Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel LEOTUMINE-Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks
Satelliidifoto, kus on näha d tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe
läbiuhteline, happelised mullad; u. 1 m; 0, A,E,B,C,D horisondid; leetumine; väheviljakad. Lehtmetsad(pruunmullad) - Soe ja niiske; tasakaaluline vr; u 1 m; A,B,C horisondid; leetumist ei ole, toitained jäävad mulda; viljakad. Rohtlad(mustmullad)- Kuiv ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad. Kõrb ja poolkõrb(hallmullad)- Kuiv ja kuum, lagunemine aeglane; ülekaalus läbikuivamine; 20-40 cm; A; sooldumine(erosioon); vähesobiv, vähenõudlikud kultuurid. Vihmamets(punamullad e. ferraliitmullad)- Kuum ja niiske, hästi kiire lagunemine; läbiuhteline, happelised mullad; 6-10 m ; A, E, B, C ; erosioon, gleistumine, gleetumine; väheviljakad. Mullaprotsessid. Gleistumine - toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet. Nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks
kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid.Vee aurustumisel liigub vesi mullakoore pinnale, järgi jäävad soolad. Ferralisatsioon-peale Fe ja Al on taimed kõik ära kasutanud->kuhjumine. Sooja/niiske kl aladel, punakas värvus. Kamartumine-taime juurtest läbipõimunud muld. Maailma mullatüübid- 1.tundravööndi m-aastaläbi niiske. Tekib turbahorisont, gleihorisont, igikelts(TCD) 2.okas-ja segametsade leetm-happelised, sademete hulk ületab aurumise, leetumispr(AEBCD) 3
taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6
mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad
gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda 6.Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised
Ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullas toimuv org. Jäänuste muundumine lihtsatest org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks. Leostumine- sademete hulk suurem kui auramine. Leetumine- leetuhtehorisont.e väljauhtehorisont. Ferralisatsioon-vihmametsade mulla tekkimine e läbiuhteh. Vihmametsades. Soostumine-kui geish. Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate. Veereziim- läbiuhteh- sademeid rohkem kui aurab(parasvööde) tasakaalustatud- poolkuiv, auramine ja sademete hulk tasakaalustatud. Auramise ülekaal- sademeid vähem kui auramist. Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused
· Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla A mineraalidega reageerides glei- G mineraale sellest sinakas või rohekas värvus. Gleimuld Väheneb poorsus, halveneb vee läbilaskvus. · Pinnasevesi soodustab ülagleistumist, põhjavesi süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine · Primaarne, kui aurumine ületab sademeid · Sekundaarne on niisutamise tulemus · Lahustuvate soolade kogunemine mulda Mg2+; Ca2+; K+; Na+ · Taimed ei vaja Na+, selle väljapesemine mullast võib muuta mulla struktuurituks Solontsak mullasõmerad lagunevad soolalahuses http://geo.bildungszentrum-markdorf.de/fortbildung/pages/Aralsee-Glossar.htm
mustmullad(soemandriline suvi soe, talv VILJAKAM parasvööde)(stepp, preeria, jahe AD pampa) MULLAD Kõrb ja poolkõrb Aur>sad, Aurumise Õhuke (A); B; C Sooldumine Vajab troopiline kliimavööde sademeid ülekaaluga niisutamist, pole, happelisemak temp.amplitu s muutmist ud väga suur, füs
Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Huumushorisonti peaaegu ei teki, kuna orgaaniline aine laguneb kiiresti. 9. Mulla hävimine või mullaviljakuse langemine inimtegevuse tagajärjel *Erosioon - Pinnase ärakanne tuule või vee toimel. Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad. *Kõrbestumine
leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. Ülesanne: Leia ÕA 2 mullastikukaardilt, millised mullatüübid esinevad maakeral nt piki 20ºE? Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja
elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale
OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST BIOSFÄÄRI MÕJU TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST
Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude kuivamine ja sooldumine, mis on inimtervisele ohtlik. Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine. Kõrbestumise ära hoidmiseks tuleks kasutada õigeid maaharimisviise (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus), tuleks rajada põldude äärde tõkkeid ja kindlasti puude juurde istutamine.
Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet- ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine
annaabi.ee 
