Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Õpik lk. 137 - 161 Putukad elavad Mullas näit. .............................................. Taimedel näit. ..........................................
Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored tiivulised emased ja isased. Ülesanded: emad munevad, töölised: pesa ehitamine, korrastamine, vastsete ja ema hooldamine, toidu hankimine, pesa kaitsmine, tiivulised: paljunemine. Toit:
Värvus Pikkus foto: Remek Meel Kaal Fotod internetist Levik Maailmas Eestis Läänemaal Ameerika mäger Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938
lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6 Info- ja pildiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.htm http://www.google.com/butterfly
Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil, ei rända. • Kodukakk on paigalind Kasutatud materjal • Couzens, D. “Linnud”. Varrak 2005 • Kuresoo, R. jt. “Eesti elusloodus”. Varrak 2001 • Jonsson, L. “Euroopa linnud”. Eesti Etsüklopeediakirjastus 2008 • Ling, R. “Loomade elu. Linnud”. Valgus 1980 • www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=81 • http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/koduka kk
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, p...
Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 47 nädalat.Nukust koorunud lepatriinu on kollast värvi. · TALVITUMINE - Lepatriinude aeda meelitamiseks jäta aianurka väike lehehunnik, kus lepatriinudel on hea talvituda.Nad talvituvad täiskasvanud mardikana mullas ja lehekõdus. PÕHIFAKTID: Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva
Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas................................................................................ 6 2.6 Munemine.................................
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja m...
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule, nastikule ja mitmetele lindudele. Selle loomakese huvitavaks kaitsevõttek...
Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii lõualuudes kui ka suulaes. Kaotatud hammas asendub õige pea uuega. 4.sigimine Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 kraadi, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paaridesse ning asuvad koos toitu jahtima. 5.areng Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni
kaugusel paiknevas vööndis. Vegetatsiooniperiood kestab Eestis 180195 päeva ning külmavaba perioodi on 110190 päeva. Saagi kogus aastas oleneb sellest, millega on tegemist ning mis liiki taimega, puuga (õunapuud). Tavaliselt saame saaki 1 kord aastas. Näiteks kui on kartul, siis saame me seda ainult üks kord aastas korjata, aga kui on tegemist vaarikaga siis ei saa me loota iga-aastast stabiilset saaki, ning ebasoodne talvitumine võib viia saagi miinimumini, või pole kasvuks sobivaid temperatuure. Niiet me ei saa kindlalt öelda, mitu saaki me aastas saame. Eestis tehakse maaparandusi, kuna sademete aasta maht ületab oluliselt aurumise. Kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, metsamaal on kuivendusvõrke 600 000 hektaril. Maaparandussüsteemid ühes asukohas on valdavalt 60 400 ha suurused. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused............................................................................................................ 8 4. Sigimine.............................................................................................................. 9 5. Vaenlased ja ohutegurid................................................................................... 10 6. Toitumine...........................
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Lõhna- ja maitseandurid asetsevad üle kogu teo keha, kuid kõige rohkem on neid koondunud keha esiossa (maitseandurid suu ümbrusesse ja väikestele kombitsatele). Lõhna tundmiskauguseks võib olla koguni kuni 40 cm ning suudavad eristada magusat, mõrut ja soolast maitset [14]. 7 . 8 2. ELURÜTM 2.1. Talvitumine Viinamäetigude talveuni kestab septembrist-oktoobrist kuni märtsi lõpuni; kogu ülejäänud aja on nad elutegevuselt aktiivsed. Talveuneks kaevavad nad endale maa sisse augu, mille asukohaks valitakse pehmem pinnas. Keskmiselt on talvitumiseks tigude poolt valitud maa- ala pindalaks ainult 4m2. Lisaks kaevumisele, kasvatab ta endale koja ette lubjast kaane e. epifragma, sellest sissepoole eritab veel limast kaanekese. Aprilli alguses lahkuvad nad
ringi. Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning haarab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 °C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paaridesse ning asuvad koos toitu jahtima. Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom
2. Taani sõjategevus Rootsi vastu 3. sündmused Narva all a. Peeter I katsed Narvat vallutada b. Narva lahing c. Venelaste kaotuste põhjused: 1.viletsad suurtükid lõhkesid tulistamise ajal, tappes oma mehi 2.porised sügisteed ei võimaldanud moona juurde vedada 3.umbusaldati kuningas August II poolt saadetud sõjamehi 4. oli puudus kõigest 5.lumetorm puhus otse vastu 6. Peeter I lahkus 7. halb ettevalmistus sõjaks 4. Rootsi vägede talvitumine Laiusel 4. Eesti ala vallutamine. Õpik lk. 92 ja vihik. 1. Karl XXII lahkumine Eestist 1701.aasta suvel 2. Tartu ja Narva vallutamine venelaste pool 1704 3. küüditamine Tartus, Narvas ja Valgas 1708 aasta talvel (Käsu Hansu "Nutulaul" Esimene teadaolev eesti soost luuletaja, räägib Tartu langemisest 4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5
30.september.2010 Esimeste öökülmade tulekul algab loomadel suur kolimine talikortereisse. Muresid on kõigil sületäis. Kiires korras vooderdadakse seinu, suletakse tagavarakäigud, õhuaknad, tuulutusaugud. Viimast korda vaadatakse üle toiduvarud ja pannakse korralikult lattu. Neil, kes taliuinakusse ei suigu, vaid talvelgi rohkem hulkuda armastavad, pole tarvis head korterit. Kalade talvitumine algab hiljem, kuna sügis algab veekogudes hiljem. Vanasõnu: · Kuidas küli, nõnda vili. · Kuidas põldu harida, nii põld sulle tasub. · Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. · Lihata võib elada, ei leivata. Marjaaeg on lastele rõõmuaeg. Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral. Nüüd võib metsa marjule minna. Ja ükski teine mari pole nii maitsev kui oma käega korjatud maasikad
...............................................................................33 3. 2008/2009 AASTA LOENDUSTULEMUSTE ANALÜÜS...................................36 4 NAHKHIIRTE TALVITUMISE ANALÜÜS LAAGRIS........................................41 4.1 Liikide üldine koosseis Laagri talvituspaigas.................................................... 41 4.2 Asukoha valik talvitumisel.................................................................................42 4.3 Nahkhiirte talvitumine käigus 1......................................................................... 44 4.4 Nahkhiirte talvitumine käigus 2........................................................................ 45 4.5 Nahkhiirte talvitumine käigus 3......................................................................... 46 3 4.6 Nahkhiirte kaitse .....................
TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad ne...
Alates 1995. aastast pesitseb merikotkas jälle ka Taanis ja 2001. aastast Austrias. Iseseisvad populatsioonid on Islandil ja Norrast taasasustatuna ka Sotimaal. Euroopa populatsiooni suurus küünib 4000 4700 paarini ja see suureneb. Meil pesitseb merikotkas Lääne-Eestis ja läänesaartel, üsna arvukalt ka Peipsi-Pihkva vesikonnas, eriti Suure Emajõe lähedal. Üksikud paarid elutsevad mujal Sise-Eestis ja Põhja-Eesti rannikul. Ränne ja talvitumine. Vanalinnud tegutsevad soojadel talvedel kogu aasta pesapaiga läheduses, seevastu noored võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Eestis rõngastatud merikotkaste kaugemad taas leiud on Austriast, Tsehhist ja Poolast. Läbirändavaid kotkaid võib näha põhilistes rändlindude koondumispaikades (näiteks Suur ja Väike Väin, Sõrve poolsaar, Lao). Talviti nähakse merikotkast peamiselt jäävabade veekogude läheduses, eriti
jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine) Kohastumus, mis on kahjulik üksikisendile võib ollas kasulik organismirühmale. (Ühiselulistel putukatel on töölised steriilsed) Ühest kohastumusest võivad hiljem kujuneda teised kohastumused. Näiteks: elektrielunditega kalad (algus vajati orjenteerumiseks, hiljem saagi surmamiseks ja kaitseks)
TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga · 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort `Wotan'on külviajas suhtes tolerantsem, kui `Express' · Taliraps `Express'talvitus kõige paremini 23. augusti külvil · Taliraps `Wotan'talvitus paremini 16. ja 23. augustil tehtud külvil
Oktoobrini esinevad mõned ripslaste ja tintinniidide liigid. Langeb keriloomade ja vesikirbuliste arvukus. Palju aerjalgseid süüakse ära kalade ja makroplanktoni poolt. · Talvel: liigi- ja isendivaene.Domineerivad merelised aerjalgsed: ebahormik,ogatömbik ja merikulles, koodik ja putak. Lisaks täiskasvanud isenditele on planktonis ka aerjalgsete noorvorme. Planktonorganismid on vertikaalselt jaotunud ühtlaselt. Talvitumine: Vesikirbud ja aerjalgsed võivad talvituda puhkestaadiumis põhjasetetes. Planktilistel vähkidel on erinevad strateegiad talve üleelamiseks (täiskasvanuna või noorvormidena). 7
Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid. 5. Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli. Vananemine Hakkab vananema viljastamishetkest. Vananemine on geneetiliselt programmeeritud. Seda mõjutavad: 1. sisemised a) geenid (Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10 vananemisaastat) b) telomeeride kulumine - kromosoomi otsmiste piirkondade kadu iga raku jagunemisega. c) osade rakkude hukkumine ilma taastumiseta nt närvirakud - iga negatiivne emotsioon tapab närvirakke
Nt. Eestis on kevadel olulisimad toiduobjektid imetajad ja rohttaimed, suvel lisanduvad neile sipelgad ning sügisel koosneb karu toit peamiselt teraviljast, marjadest ja õuntest. Sellise toidukoostise varieerumise põhjuseks on, lisaks erinevate toiduobjektide kättesaadavuse muutumisele aasta jooksul, erinevate toitainete vajaduse muutumine aasta jooksul. TALVITUMINE Karudel esinev talveuinak erineb paljudel loomadel esinevast talveunest sellepoolest, et karud ei kaota selle ajal ümbritseva keskkonnaga sidet täielikult, samuti ei kaasne sellega nii suured muutused looma füsioloogias. Taliuinak esineb kõigil külmadel aladel levinud karuliikidel: pruunkarul, jääkarul, kaeluskarul ja baribalil. kaeluskarude ja
· hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale.
· Kuumataluvamad on bakterid kuumaveeallikates · Temperatuurikõikumistele peavad vastu samblad ja samblikud. · Madalaim temperatuur on mõõdetud 89,2kraadi 21.07.1983 Vostokis Antarktikas · Kõrgeim temperatuur on mõõdetud 57,8kraadi 13.09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist.
· hingavad kopsudega · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · sünnitavad pojad toidavad piimaga hoolitsevad järglaste eest LOOMADE KÄITUMINE · loomade käitumist mõjutavad: a) kliima b) toit c) sugutung d) muud faktorid (kisklus, haigused jne) · talvitumine: a) talveuinak/talveuni b) rändamine ,,lõunasse" · toit: a) herbivoorid b) karnivoorid c) omnivoorid · sugutung: a) liitsugulised b) lahksugulised KODULOOMAD · lemmikloomad: - kass - koer - papagoi - hamster - küülik - jne · taluloomad: - lehm - kits - lammas - siga - kana - jne
põuakartlikel või lämmastikuvaestel mulladadel. 3.1 Sissejuhatus taliteraviljade kasvatamisse Taliteraviljade peamiseks erinevuseks suviteraviljade ees on see, et nad peavad oma saagi moodustamiseks läbima jaheda perioodi. Selle perioodi pikkuseks peab olema 30...65 päeva ja temperatuuriks 0...3°C. Kui niisugused tingimused puuduvad, ei hakka teraviljad kõrsuma, ega anna seetõttu ka saaki. Kevadkülvi korral jäävad nad aga kuni sügiseni võrsumisfaasi. 8.Taliteraviljade talvitumine: Talvekindlamad on 2...4 võrsega taimed, millesse on kogunenud piisavalt varuaineid. Talvetingimustele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. Eristatakse kahte perioodi: 1. I karastumisfaas toimub siis, kui õhutemperatuur on päeval üle 5°C, öösel langeb aga 0°C lähedale. Piisava valguse olemasolu tõttu on fotosüntees intensiivne, kuid jaheduse tõttu on kasvuprotsessid aeglased. Taimed koguvad siin varuaineid. Selles faasis taluvad taimed -10...-
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
· Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks
· Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks
• Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
4. Rahulikud. Mesilased on raamidel veidi rahutud, ei tõuse lendu, kuid mesilasperede arvuga antud mesilas. Samuti arvutatakse välja keskmine raami kergelt raputades teevad seda siiski. toodang ühe ja sama mesilasema tütarde (õdede) kohta. 46 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 47 5. Talvitumine 2. Väga vähe kärjekanne on puhastatud: alla 20 kärjekannu 100-st. Hindamine toimub langetise hulga ja mesilaste poolt asustatud kärjetäna- 1. Kärjekannud on täiesti puhastamata. vate järgi, sügisel 15. septembrist 15. oktoobrini ja kevadel 2 nädala jooksul pärast puhastuslendu. Lubihaudme olemasolu hindamine kaanetatud lesehaudmes
1) Kohastumus toimib vaid kindlas elukeskkonnas (liivakarva varjevärvus ei sobi tumedale alale; kuivale kliimale kohastunud taimed ei saa kasvada niiskes keskkonnas) 2) Üks konkreetne kohastumus avaldub eri isenditel erinevates alavariantides. Põhjustab: a) kombinatiivne muutlikkus b) elukeskkonna erinevused 3) Kõik kohastumused on suhtelise iseloomuga. a. Ühe teguri suhtes toimub mitu alternatiivset kohastumisstrateegiat. Nt. talvitumine Eesti loomadel: i. Ränded ii. Taliuinak iii. Nahaalune rasvakiht iv. Varude soetamine v. Kehakatete paksenemine, karvavahetus, sulestiku tihenemine vi. Aktiivne aastaringne tegutsemine b. Üks kohastumus mõjutab paratamatult kogu organismi tervikuna c. Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid Kohastumuste kujunemine:
· hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale.
pärineva traditsiooni järgi on karpkala peamine tarbimisaeg aastavahetusel. karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Karpkala talvitumine *Eestis on karpkala talvitustingimustes 180-220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. *Talvitatakse kas tiikides või basseinides. Talvitamine tiikides *Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. *Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri)kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l.
kogunenud tühjendatava tiigi väljavoolu 150 Kaubakala kogumiskanal tiigi väljavoolus 151 Karpkala väljapüük kogumisrennist 152 Tühjendatud tiigis muda peale jäänud karpkalade kogumine 153 Ainult väga väikesest tiigist saab karpkala kätte noodaga 154 Karpkala talvitumine Eestis on karpkala talvitustingimustes 180- 220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. Talvitatakse kas tiikides või basseinides. 155 Kui puudub hoidla, tuleb püüda karpkalad müügiks talvitustiigist 156 Talvitamine tiikides Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist.
tema omadusi. Vürtsi- ja ravimtaimena oli ta tuntud ka keskaegsetes kloostriaedades. Kasvatamine Aias eelistab tüümian täispäikest ning kuiva, hea veeläbilaskvusega mulda. Peale komposti ei vaja see poolpõõsas mingit täiendavat vätamist. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga
Pea on suur, pikkade niitjate hulgalüliliste tundlatega. Suised on väikesed- valmikud ei toitu. Jalad on saledad jooksujalad, 3-lülilise käpaga. Tagakeha 10-lüliline, paari urujätketega tipul. Eluviis: Varjatud või väheliikuvad, enamasti istuvad liikumatutena pilliroo vartel ja lehtedel, kaldal kasvavate puude koorel või kaldaäärsel rohul. Lendlus on lühike. Moone: vastsed on sarnased valmikuga, kuid tiivad ilmuvad alles vastseperioodi lõpul. Talvitumine toimub nümfistaadiumis. Kestutakse mitmeid kordi. Valmikud väljuvad kevadel. Näited: harilik kevik (Nemoura cinerea), talikevik (Taeniopteryx nebulosa), salekevik (Leuctra digitata). 57. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: eestiibade eesosa paks, tagaosa kilejas. Imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad.
Loomade püügi, jahi ning kaitsega seonduv seadusandlus. Kahepaiksete välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Kohastumused liikumiseks maapinnal ja vees. Hingamine erinevatel eluetappidel ja elupaikades. Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid kahepaiksetel. Moondega arengu võrdlus otsese arenguga. Kahepaiksete tähtsus. Roomajate välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Toidu hankimise meetodid. Liikumisviisid vees ja maismaal. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Roomajate talvitumine. Pal- junemise ja arengu sõltuvus kõigusoojasusest. Roomajate tähtsus. Lindude välisehituse, luustiku ja hingamiselundkonna kohastumused seoses lennulise eluvii- siga. Noka ja seedelundkonna ehituse eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks õhus, vees ja maapinnal. Kehatemperatuuri reguleerimise eripära püsisoojastel loomadel õhk- ja vesikeskkonnas. Juhtivad meeled sõltuvalt lindude eluviisist. Kehasisese viljastumise eeli- sed ja puudused võrreldes kehavälisega
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Materiaalne lähteaine fotosünteesile. Kõigi organismide eluks
..6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme. Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24% madalamaks. Eriti ilmneb see jahedal ja sajusel sügisel. Hädavajalik on seemnete puhtimine. Suuresti sõltub taliteraviljade tärkamine, talvitumine ja saagikus külvisügavusest. Eestis korraldatud katsete järgi tuleb rukis külvata rasketel liivsavi- ja saviliivmuldadel 2,5...3,0 cm, kergetel ja keskmistel liivsavimuldadel 3,0...3,5 cm ning saviliiv- ja liivmuldadel 3,5...4,0 cm sügavusele. Talinisu võib külvata 0,5...1,0 cm võrra sügavamale. Kui külvi ajal on muld kuiv, on soovitav külvata sügavamale, ja kui muld on märg, siis kõrgemale. Kui muld sai külviks liiga kobedaks haritud, tuleb põldu enne külvi rullida
ülekastmine; varjevärvus, mis on mõeldud liivasele foonile ei sobi mudase fooniga; kõrbelaik ei sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu kombinatiivsele muutlikkusele, sarvede olemasolu on kohastumus, aga sarved erinevad pikkuse, jämeduse jms poolest; metssea põrsaste triibuline karvkate (triibulaius, vahe jms on erinev). Kohastumused on suhtelised: A.) Üks keskkonnategur võib tingida erinevaid kohastumusstrateegiaid, mis kõik on edukad- nt talvitumine (lindudel ränded levilast kaugele välja ja siirded- liikumine levila lõunapoolsesse osasse; taliuni; varude soetamine- pisinärilised, linnud; paks naha-alune rasvakiht ja karva-vahetus; aktiivne tegevus talvel; B.) Kohastumus, mis on kasulik organismirühmale on kahjulik ühele isendile: ühiselulised putukad; töölised ei osale sigimisprotsessis; mesilase korral jääb astel nahka kinni ja indiviid hukkub, kuid populatsioon ei pruugi
Põlvkond on üheaastane. Kuusekahjurina on tavaline harilik võraürask (P. chalcographus). Lendlus algab mais ja kestab kesksuveni. Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask asustab peaaegu eranditult vaid mände, asustades jalal seisvaid haigeid puid ja rajades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
