Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset
- Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära") - Isiklik vastutustunne! Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine. - Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. - Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele.
5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda 2
- Kaevanduste ehitamiseks ja töökorras hoidmiseks oleks sisse toodud arvukalt võõrtööjõudu. - 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. - Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. - Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine. - Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. - Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. - Karola vastus: - 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse
Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses, samas on ELFil ka teisi häid suhteid nii Eesti keskkonnaorganisatsioonide kui ka rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide ja -võrgustike näol. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis ja Lätis. Lisaks mitmed keskkonnaorganisatsioonid Euroopas ja Venemaal. 4.1. Eesmärk ELFi tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu: 1. Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine 2. Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine 3. Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine 4. Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas 5
lepingust tulenevaid kohustusi, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse. Kõigepealt annab komisjon riigile võimaluse esitada oma seisukoht ja siis esitab oma põhjendatud arvamuse. Kui riik ei nõustu esitatud arvamusega komisjoni seatud tähtaja jooksul, võibki komisjon anda asja kohtusse. Vastavalt lepingule, kui kohus leiab, et liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata põhisumma või trahvi. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on näiteks Greenpeace, the World Wide Fund for Nature (WWF), BirdLife International, Climate Network Europe ja Transport and Environment Federation. Neil on ligipääs keskkonna peadirektoraadile, kuid vähem täistele direktoraatidele. (Veebilehekülg www.riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika eesmärgid Ühenduse ülesanne on edendada majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat
tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine. Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 27.Ida-Euroopa keskkonnaühendused1990ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid (kk.kodanikuühiskond 19 slaid)
tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt Hiina, India) 17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju viljakat maad ning vett (gha/a) on
kampaaniate abil. EÜ ökomärgis on: organisatsioonidele vabatahtlik s elekteeriv, s.t ökomärgis antakse kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele. Kriteeriumeid vaadatakse teatud perioodi tagant üle ning üldjuhul ei ole sama tooterühma ökomärgisega tooteid üle 1/3 turul olevatest toodetest usaldusväärne, kuna toetub teadusuuringutele ja adekvaatsetele andmetele ning selle on aktsepteerinud keskkonnaorganisatsioonid, avalik sektor ja äriringkonnad; annab sõltumatu osapool. 8 Teised ökomärgised Erinevaid ökomärgiseskeeme on maailmas hinnanguliselt 40. Enamik neist on rahvuslikud (nt Hollandi, Saksamaa, Jaapani jne ökomärgised), mõni on regionaalne. Regionaalsed ökomärgiseskeemid on Põhjamaade Luik (Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island) ja Euroopa Ühenduse ökomärgis (EÜ liikmesriikidele).
kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.(1) Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna jooksul, andnud toorainet, mitmekesistanud elu ja majandust, ühtaegu pakkunud sotsiaalset heaolu Põhjamaade ühiskonna liikmetele.(1) Põhjamaade keskkonnaorganisatsioonid saatsid tänavu 5. mail avaliku kirja Eesti valitsusele ja riigikogule. Nad väljendasid muret, et Eestis viiakse ellu mittesäästlikku metsamajanduspoliitikat ja hoiatasid tegemast vigu, mis on tehtud Põhjamaade metsamajanduses.(1) Christer Segerstéeni sõnul jõuame faktide najal teistsuguste järeldusteni. Põhjamaad ja Läänemere regioon ei ole mitte ainult enim metsaga kaetud piirkond Euroopas, vaid siin on ka
võimud nüüd taasavada soovivad, kuulutati juba 10 aastat tagasi keskkonnale ja tervisele ohtlikuks. Juba 2004. aastal avaldas tuntud meditsiiniajakiri The Lancet Oncology uuringu, mille järgi Campania maakonna inimestel on viimase paarikümne aastaga maksa- ja põievähi ning leukeemia juhtumid peaaegu kahekordistunud. Neljapäeva õhtul kõndisid linna tänavatel rahumeelsed meeleavaldajad hüüdes: «Me ei taha prügipõletusjaamu, tahame prügi sorteerida!» Keskkonnaorganisatsioonid on samuti veendunud, et nii nagu mujal Itaalias, nii oleks ka Campanias ennekõike vaja üle minna moodsale prügi sorteerimise süsteemile, mis vähendaks põletatavate jäätmete osakaalu ning oleks keskkonna- ja tervisesõbralikum. Kunagi ütles Johann Wolf-gang Goethe kuulsad sõnad, mida Itaalias ikka on armastatud uhkusega tsiteerida: «Kui oled Napolit näinud, võid surra.» Nüüd nendivad napollased aga sarkastiliselt: «Näed Napolit ja suredki prügisse!»
raierahu lindude pesitsemise ajal ja ei kahjusta metstöödega metsaökosüsteemi. Oma metsas looduse tasakaalu arvestav metsaomanik saab taotleda metsale säästva metsamajanduse sertifikaati. Sellist FSC nimelist sertifikaati väljastab Ülemaailme Metsanduse Nõukogu (FSC). Sertifikaat väljastatakse rangeid igale riigile kohandatud kriteeriume järgides ja nendest kinnipidamist kontrollitakse igal aastal. FSC sertifikaat on ainus ülemaailmne sertifikaat, mida tunnustavad suured keskkonnaorganisatsioonid Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). Kui paberitehas kasutab paberi tootmiseks FSCga sertifitseeritud puitu, saab ta taotleda ka oma paberile vastvat sertifikaati. Selleks peab paberitehas looma süsteemi, mis välistab FSC puidu segunemise tundmatu päritolu puiduga. Seega on FSC sertifikaat tagatiseks, et paberi tootmiseks kasutatud puit pole varutud seadusi ega metsa ökosüsteemi kahjustades. Sellist paberit toodavad täna Taani, Rootsi jt riikide tehased.
Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Tootmistsüklite sulgemine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Läheduse põhimõte Säästva arengu instrumendid Seadusandlikud? Keskkonnastandardid Teadus ja innovatsioon Majanduslikud vahendid, maksud, toetused jms Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Säästva arengu eeldused Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise Säästlik ja jätkusuutlik majandus Sotsiaalne süsteem Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes PUHTAM TOOTMINE - KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS puhtamate tehnoloogiate kasutamine
Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm, EL tervikuna, India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata. c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms. d) mitte-eliit ehk mass – mitteimpeeriumid, lähemalt Dugin ei seleta. Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood. ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri. 2) kriitiline – lähevad rohkem sümbolitesse, mille aluseks on ruum, lükkab vahetud territooriumid
· keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine
Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Keskkonna- ja looduskaitse konventsioonid, valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (The Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC); bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste valitsustevahelise platvorm (IPBES) • Rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid (UN, UNEP, UNESCO, World Bank, WTO jne) • Euroopa Liit • Keskkonna raamprogrammid, määrused, direktiivid, valdkondlius strateegias (biomajandus, elurikkuse jne) Riigi strateegilistest arengudokumentidest Strateegilised arengudokumendid riigieelarve seaduse kohaselt: - Poliitika põhialused - Valdkonna arengukava - Valitsemisala arengukava - Programm Poliitika põhialused Valdkonna arengukava
annaabi.ee 
