rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus ● Üle poole hüvitisest moodustavad teenused ● Umbes 40% Austriast on kasutusel metsamajanduses ● Umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses ● Austria põhiline ekspordi ja impordi partner on Saksamaa Loodus ● Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa ● 70% pindalast hõlmavad Alpid ● Riigi kõrgeim koht on Grossglockner’i mägi (3797m) ● Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid ● Riigis on üle 50 looduskaitseala Veidi kuulsust ei tee paha... ● Arnold Schwarzenegger ● Conchita Wurst ● Adolf Hitler
METSAKLASTER Mis on klaster ? Geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe valdkonna tootmisele ja arendusele spetsialiseerunud ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mis teeb koostööd ja samas konkureerib sisemiselt. Klaster metsamajanduses ehk Metsaklaster. Metsaklaster on metsaga seotud tegevuste ja toimingute vahel väljakujunenud sõltuvus ühe või mitme osalise vahel. Metsaklastri osalisi iseloomustab ühine huvi metsa vastu kas tööandjana, toormena, puhkepaigana jne. Metsaklastri toetavateks institutsiooniks on haridus, väljaõpe, koolitus, uurimis- ja arendustegevus ning regulatsioonide väljatöötamine. METSAKLASTRI STRUKTUUR Metsaklaster tööandjana.
Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset? Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladeslt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid toiteaineid ja taimekaitsevahendeid. 13. Mis on soo? Soo on niisketealade ökosüsteem, kus taimejäänused hapnikuvaeses keskkonnas lagunevad. 14. Metsade tähtsus keskkonnas? a)Metsadest saadakse toorainet ja energiat b) nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad c) metsad kaitsevad maapinda ja vett, d) võimaldavad puhkust, e) tagavad õhu kvaliteedi ja aitavad leevendada vaesust.
ANDRI KAAREMÄE Kui mina oleksin austerlane Austria on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon, kus on rahana käibel euro ning rahvaarv ulatub isegi 8,5 miljonini. Nii väikese riigi kohta elab seal inimesi üsna palju, sest rahvastikutihedus on ühe ruutkilomeetri kohta lausa 100 inimest. Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses ning 40% metsamajanduses. See teeb Austriast väga loodussõbraliku riigi. Sarnaselt Eestile võib seal ringi sõites näha väga palju puutumata metsi ning küntud põllumaid. Erinevalt Eestist on aga Austria väga mägine. Kui mina oleksin austerlane, siis oleks minu meelistegevuseks kindlasti suusatamine. Tänu mägisele profiilile on Austrias väga palju suusamägesid ning talvekuurorte. Austrias elades ei teki paljudel inimestel küsimust, kuidas oma vaba aega sisustada ning millise spordialaga tegeleda
Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõpuks oma tee vette, kas meelega või mitte. See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et
Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: kõrgusvööndilisuseala, lehtmets Austria Põllumajandus: Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses. Põllumajandus põhineb väikemajanditel. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa liidu suurim (10%). Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein (2/3 ekspordist). Metsamajandus: Umbes 40% Austria pindalast on kasutusel metsamajanduses. Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidu- ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus: on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Austria Tööstus: Tööstuses on esikohal rasketööstus. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle.
institutsioonid · Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente) · Järelvalve Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB) · Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat · Riigimetsade Komisjon (CONAFLOR) · Riiklik Metsaarengu Fond (FNDF) Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv metsaistutustega 10 774 15 475 seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud mingil 34 521 67 803 muul moel metsamajanduse ja istutusega Kokku 65 252 108 193 · Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse, administratsiooni, teadusesse ja inimressurssi perioodil 2005-2009 oli 141 miljonit Brasiilia reaali (55 miljonit eurot). · Investeeringute maht läbi MMA oli 22 miljonit eurot, läbi Metsateenistuse
lähtekivimist 7)Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Kujune ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka vad mullad EST-Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mere kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses randadel,soolasevee mõjupiirkonnas,levivad nõrgalt sooldunud ranna muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad mullad,mis on reeglina noored,alles kujunemisjärgus olevadmullad) tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. Raske metallid mullas- Mullahorisondid: Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest,
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
langenud Pärnu- ja Läänemaal. Raskeid tööõnnetusi võrreldes aastaga 2006 registreeriti 11 võrra rohkem. Raskete tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aastaga on enim tõusnud Rapla- ja Harjumaal, pea poole võrra vähenenud aga Võru-, Saare- ning Hiiumaal. Tegevusalade lõikes oli raskeid õnnetusi enim jätkuvalt ehituses. Võrreldes möödunud aastaga on raskete tööõnnetuste arv suurenenud metsamajanduses, paberitööstuses ning maismaatranspordi ettevõtetes. Läbi aastate on vähenemise tendentsi märgata hulgija jaekaubanduse sektoris ning mäetööstuses. Tööandjatelt laekunud raportite põhjal selgus, et tööandjad peavad ettevõttes toimunud tööõnnetuste peamisteks põhjusteks 46% juhtudel - muid põhjuseid, mida ei osatud määratleda ning 26% juhtudel, oli tegemist töötaja poolse ohutusnõuete rikkumisega.
Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini. Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ...
Kuigi lumesadu kestab endiselt kuni oktoobrini. Kevad on tavaliselt tuuliseim aastaaeg oma pärastlõunaste meretuultega, mis saavad alguse rannikust. 5 MULLAD Tasmaania mullad ei ole nii viljakad kui mandri Austraalias, suures osas sellepärast, et enamik neist on leostunud. Mullad lääne-Tasmaanias ja idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses, mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid. Põhjaranniku mullad on väga happelised, kuid nende äärmiselt soodsad füüsikalised omadused teevad need laialdaselt kasutatavaks piima-, veise- ja söödakultuurideks. TASMAANIA KURAT Pärast Tasmaania tiigri väljasuremist eelmise sajandi algul on Tasmaania kurat (nimetatud ka kui kukkurkurat) ainus algupärane kiskja lõunamandril. Armas valge kaelusega toakoera suurune loomake paljastab oma tegeliku olemise, kui
Selleks vähendati ministeeriumide halduskulusid, tõhustati riigiasutuste eelarve kontrolli ning töötati välja ühtne poliitika halduskulude osas. Prioriteetide elluviimise rahastamiseks kaasati kaasati ELi vahendeid ligi 3,2 miljardi krooni ulatuses. Keskmise brutopalga kasvu toetas tegevusaladest kõige enam palkade kasv muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusaldel ehk aladel, mis ei liigitu põhitegevusalade alla. Samuti oli kiire palkade kasv metsamajanduses, tervishoius, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning kalanduses. Metsamajanduses süvenes tooraine nappus ja nõudlus kasvatas hindu, millest tulenev tulu lubas palku tõsta. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal. Kõige suurem keskmise palga langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimus finantsvahenduses,mille põhjuseks oli heade majandusnäitajate tulemusena erakordselt kiire, 30 protsendiline palkade kasv 2003. aasta I kvartalis
Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses. Põllumajandus on mitmekülgne, rahuldab oma toodanguga riigi vajadused enam kui 90% ulatuses. Põllumajanduses kuulub 54% maast suurmajandile(üle 50 ha). Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Põllumajanduse oluline haru on loomakasvatus. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse
Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. 5 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega.
Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Sveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali. [redigeeri] Metsamajandus 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.[viide?] Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. [redigeeri] Mäetööstus Erzberg Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud
See annab nagu puitu, puukütet, meditsiini taimi, loomadele ja lindudele kodu, hapnikku ja mõjutab sademeid. Metsa kasutatakse samuti jahipidamiseks ja ilus loodus köidab alati turiste. Välja puid ei ekspordita. Praegusel ajal ei kasutata Bangladeshi metsi ainult puidu ja puukütte saamiseks, vaid ka hapniku ja puhta vee tootmiseks, samuti lindude ja loomadele keskkonna hoidmiseks. Praegu juhib metsamajandust Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP). 2% riigi inimtööjõust kasutatakse metsamajanduses. saekaatrites, mööbli valmistaminel jms. Bangladeshis leidub mineraale nagu gneiss, graniit, kivisüsi, gaas, õli, turvas, valge savi, liivakivi, jne. Metalle (vasemaak, galeniit jms) leidub põhja-lääne Bangladeshis. Mineraalset liiva (rutiil, raudtitaanoksiid, magnetiit, monatsiit) leidub ranniku aladel. Kivimeid (liivakivi, kilt) leidub Dhakas, Faridpuris, Noakhalis, Sylhetis, Comillas ja Chittagongis. Type of Deposit Number
suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega.
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide toot...
arvestama. Regulatsioonidest tulenevalt piiratakse metsamajandamist, mis vähendab metsast saadavat tulu. Rahalise kao vähendamiseks on Natura alal välja pakutud kompensatsioon, kuid Natura alast välja jääval alal see puudub. Autori arvates on jääb kompensatsioon väikeseks ning seda tuleks ka laiendada Naturast välja jäävatele aladele. Kasutatud allikad Kekk, K. (2015). Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise praktika ja võimalused metsamajanduses. (Bakalaurusetöö). Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu. Kivi, S. (13. august 2014).- Looduskaitse tõttu jäävad metsaomanikud ilma miljonitest eurodest. Eesti Päevaleht. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 15.04.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (31.05.2016). Metsaseadus. (vastu võetud 07.06.2006, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.03
Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus, avalik teenistus, kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses. Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt liigendatud välismajandussektori. Kaks kolmandikku sellest hõlmab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega. Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium,
kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Austria majandus Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga.
3 Erinevaid andmeid lugedes leidsin, et mõlemal riigil on olemas metsa istandused, mis tagavad uue metsa teket. Mõlema riigi andmeid vaadates on märgata seda, et enamus metsa kuulub eraomandile Brasiilia puhul 288 miljonit hektarit ja Suurbritannias 70%. Kaitsealla võetud või riigile kuuluv metsa ala on Suurbritannia puhul 30% ja Brasiilial 124 miljonit hektarit. Lugedes ja võrrelnud erinevaid andmeid on näha, et metsamajanduses ning puidutööstuses on arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia. III. Energiamajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Elektri tootmine (miljardit kWh) 537.6 [1] 335 [2] Elektri eksport (kWh) 467 millionit [1] 2.72 miljardit [2] Elektri tarbimine (miljardit kWh) 483.5 [1] 319.1 [2]
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
..........................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .......................................................................................................................9 6. Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest................................................................................................10 7. Metsa uuendamine .................................................................................................................................11 7.1 Uuendusraied.....................................................................
kõrgus (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h. ·T4.2 kategooria ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida iseloomustavad suured mõõtmed. ·T4.3 kategooria põllu- ja metsamajanduslikud neljarattaveoga madalkliirens-ratastraktorid, mille vahetatavad seadmed on kavandatud kasutamiseks põllu- ja metsamajanduses ning millel on iseloomulik tugiraam, mis on varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm. ·T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. C kategooria masinad on roomiktraktorid · Roomiktraktorid on traktorid, mis liiguvad roomikutel ja
Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise. Haljastuses ja metsamajanduses on olulisemateks omadusteks mõõtmed ja kasvukoha tingimused. 3 Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastasi puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse nad puudeks, põõsasteks, poolpõõsasteks ja liaanideks. Elutegevuse järgi jagatakse puitaimed igihaljasteks ja heitlehisteks. Puudel on hästi väljakujunenud tüvi, mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on
31.Mida kujutab endast ehitus-ja bioloogiline degradatsioon? Bioloogilise degratsiooni alla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinnavee või siis tuule tagajärjel kantakse ära mulla pealmine/viljakas kiht) Ehitus degratsioon- seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete sattumisega mulda. Suur osa muldadest on ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. 32.Muld kui ressurss. Selgita! Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks.
biokeemiliste protsesside käigus. Sellesk on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa , muutub kekskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub anaeroobses keskkonnas, kus eralduvvad metaan, väävelvesinik, ammoniaak, mis on kõrgematele organismidele toksiline. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põevkivitööstusega, aga ja hajusreostusena põllu ja metsamajanduses. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikrooragnismide elutegevust, aeglustavad lagunemise ja isepuhastusprotsessi ja orgaaniline aine kuhjub. Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimesed kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka
töötajate arv keskkonnasektoris tõusma 760 spetsialisti võrra ning 62 uue kesktasemejuhi võrra. Joonisel 4 on välja toodud metsandussektori töötajate arv. Töötajad, kes on seotud mingil muul moel metsandusega, on näiteks metsurid, müüjad, töösturid. (FAO 2010) Tabel 3. Metsandussektori töötajad Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv 10 774 15 475 metsaistutustega seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud 34 521 67 803 mingil muul moel metsamajanduse ja – istutusega Kokku 65 252 108 193 Allikas: FAO 2005 Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse,
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Legaalne alus säästvaks arenguks Eestis on Eesti Vabariigi Põhiseadus, mis jõustus 1992. aastal. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a. Vastavalt selle seaduse muutu- sele 1997.a. peab välja töötama pika-ajalised plaanid säästva arengu kohta energeeti- Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp kas, transpordis, põllumajanduses, metsamajanduses, turismis, keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuses ja toiduainete tööstuses. 3.1 ,, Säästev Eesti 21 ,, Säästva arengu põhimõtted on paika pandud Säästva Arengu Riiklikus Strateegias ,, Säästev Eesti 21 ". Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Muldade erosioon Reovee juhtimine veekogudesse Liigne väetamine Maaparandus valgalal Raskmetallid- Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja metsamajanduses Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu. Samuti mõjutavad nad mikroorganismide elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
Kurista, Jõgeva Sordiaretusjaam, Saare, Jõgeva 2 korda, Laiuse. 5.2. Punalipp 55. Laiusel läheb traktorite ja põllutöömasinate remont plaanipäraselt. Olulisim on siiski töökojas valitsev tõsine töömeeleolu, mis nii mõnestki laagripuudusest või tihendipõuast ülesaamiseks teid aitab otsida (Mälgand: 1975). Oli puudus varuosadest, nagu laagrid ja tihendid. Töömehed nuputasid, kuidas olukorrast välja tulla ja hakkama saadi alati. 56. Metsamajanduses tuleb tagada metsade produktiivsuse tõus, suurima koguse kaubapuidu saamiseks igalt hektarilt ja metsaressursside saamine. Sel alal on Kurista metsamajandil pikaaegsed kogemused (Eerik: 1976). 3 Kuristal asuvast pargist tagapool paikneb metsapunkt. Langetatud puud veetakse tüvedena metsapunkti, kus need tarbepuiduks, vineeripakkudeks, kastilaudadeks ja küttepuudeks saetakse
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................
kiirendab sadu kordi seda protsessi. Reeglina on sellised veekogud oligotroofsed. Keskmise sisaldusega toitainega veekogud mesotroofseteks ja rikkaid eutroofseteks. Veekogus olevast lämmastikust 70% pärineb põllumajandusest ja põhiline osa fosforit pärineb olmereaveest: BHT 7 200-300 mg/l; P8-12 mg/l 1g fosforit produtseerib 150g hapnikku tarbivat ainet. Primaarne hapnikutarvidus 300 mg/l, sekundaarne 1800 mg/l. Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on ained, mida kasut. põllu- ja metsamajanduses ja koduses majapidamises kahjurite tõrjel. Pestitsiitidega püütakse vähendada saagi ja hoiu kahjustusi. Kahjurite tõttu hävib iga aasta 35% saaki aastas (14% kahjurid, 10% umbrohud ja 12% haigused). Kahjurid kohanevad kasutatavate pestitsiitidega. Nad muutuvad resistseteks. Raskmetallid on tööstustest ja transpordivahenditest ühku või vette pääsenud keskkonnamürgid. Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
Üle jäävad veel Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakonnarühmad. Kahtlemata on tähtsaim ja arenenuim Tallinna regioon, kus elab umbes 40% Eesti rahvastikust, kus luuakse umbes 60% kogu Eesti rahvatulust (firmade kogukäive isegi üle 2/3 Eesti kogusummast, samuti tehakse sinna 2/3 investeeringuid) ja kus loodud rahvatulu ja sissetulekud 1 inimese kohta ületavad Eesti keskmist umbes 1,5 korda. Töötus on seal samuti väike. Põllu- ja metsamajanduses on mahud selles regioonis tagasihoidlikud, kuid needki majandusharud on tõhusad. Tallinna regioon ja seda peamiselt Tallinna linn annab 2/3 Eesti eksporttoodangut, kuid sinna saabub 4/5 kõigest, mida Eesti sisse ostab. Eesti kaubavahetuse defitsiidi tekitabki peamiselt Tallinn, natuke aitab kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki.
300 mln hektari ümber. USA metsatööstuse toodang on tervikuna vähenenud, eriti viimasel kahel aastal (10% või rohkem). Näiteks saematerjali toodang on vähenenud 2000. aastaga võrreldes 1/3 võrra, paberi toodang umbes 15%. USA on pea kõigi metsamajanduse toodanguga seotud artiklite ekspordis ja impordis esimeste hulgas. USA impordib paberitooted ja saepuitu veidi enam kui ekspordib, puidumassi eksport aga ületab impordi. Üldises plaanis on USA maailma metsamajanduses tähtis lüli. Põhilised metsadega seotud probleemid on tulekahjud. USA-l on ligi 20 000 km rannajoont, siseveekogusid 664 709 km2. USA-s on ka palju jõgesid, näiteks voolab sealt läbi ka Mississipi, maailma üks pikimaid jõgesid. Antud eeldused loovad soodsad võimalused kalandusega tegelemiseks. USA kalatoodete import moodustab kogu maailma omast kuuendiku, olles ka suurim importija. Ekspordi mahud on
Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune. Vili valmib augusti lõpus. KASVU- Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid TINGIMUSED happelisi muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 100 aastat KASUTAMINE Puit on tugev, elastne, kasutatakse vineeri- ja mööblitööstuses. Metsamajanduses üks levinumaid liike. Kasvatamine Eestis: väga levinud lehtpuu. Sookask Betula pubescens Areaal Sookask Betula pubescens Võrsed karvane saagjas karvased munajad võrse leheserv lehed Sookask Betula pubescens Must lepp Alnus glutinosa AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. SUURUS 30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm.
Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning sõltuvalt bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest jt tingimustest. Mulla arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. VT JOONISEID! Mulla omadused Koostisest ja ehitusest sõltuvad mulla omadused, mis määravad mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning mulla seisundi kultuurtaimede kasvukeskkonnana ja tootmisvahendina põllu-ja metsamajanduses. Keemiliste omaduste all mõistetakse toitainete üldvarusid ja nende omastatavate vormide sisaldust mullas. Toitainete üldvarustust iseloomustab mulla keemiline koostis, st keemiliste elementide varu. Üldvarust on väga väike osa vees ja nõrkades hapetes lahustuv ja taimede poolt omastatav. Omastatavate toitainete sisaldust peetakse mulla tähtsamaiks keemiliseks omaduseks. Tähtsaks keemiliseks omaduseks on ka mittesilikaatse raua, alumiiniumi ja räni sisaldus, mis
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks.
Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil omandatud kogemustest põllu- ja metsamajanduses 19. sajandil. Sel perioodil loodi ka mitmeid organisatsioone, milliste juurde uurimistöö koondus. Näiteks Balti Sooparanduse Seltsi alluvuses alustas 1910.a. tööd Tooma Sookatsejaam, mille juhatajaks valis selts loodusteaduste doktori A. Vegesacki. Nimetatud teadlasest sai tolle aja kõige silmapaistvam sooteadlene Eestis. Tema sulest ilmus hulk tänapäevalgi teaduslikku väärtust omavaid töid. 1938.a. nimetati sookatsejaam Tooma Soouurimis- ja Katseinstituudiks
ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
