VESI...............................................................................................................................4 TENSIIDID.....................................................................................................................5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS........................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.......................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus PUHASTUSTÖÖD Õpimapp Pipi Treial TeP10 2011 Sisukord Doseerimine Põrandate puhastamine Akende puhastamine Tööpindade puhastamine Seinte puhastamine Analüüs DOSEERIMINE Mis on doseerimine? Puhastuslahuse valmistamine etteantud doseerimisjuhendi järgi. Mida tugevam on aine, seda täpsemini peab doseerima. ÜLEDOSEERINGU KAHJULIKKUS puhastus omaduste kahjulikkus tekib liigne vaht nõuab loputust pinnale jäävad jäägid pinnad saavad kahju töötaja nahk saab kahjustada lisakulud kahjustatud keskkond KLASSIS PRAKTILISELT LÄBI TEGEMINE Kõigepealt pidime arvutama palju on vaja võtta puhastusainet ja vett. Kui olime selle välja arvutanud, siis otsisime klassist kõik vajalikud asjad doseerimiseks. Seejärel mõõtsime v...
vastupidav, kergesti puhastatav, paraja suurusega, ei eralda ebemeid, laguneb looduses ) 11. Erinevatest tekstiilkiududest puhastuslapid ( puuvillased, tehiskiust, tselluloosist, kunstseemisest, mikrokiudlapid ) 12. Puhastuslappide värvikoodid 13. Mopid jagunevad ( plaatmopid, raammopid, pesumopid, pressmopid ) 14. Mopid koosnevad ( alusplaadist või raamist, liigenditest, mopiotsikust, väänamisseadmest, varrest ) 15. Igapäevased puhastusmeetodid jagunevad ( kuivpuhastus, poolniiske puhastus, niiske puhastus, märgpuhastus ) 16. Poolniiske pühkimine eemaldab, millist mustust? ( lahtine ja kergelt kinnitunud ) 17. poolniiske pühkimise 2 erinevat võimalust 18. Märgpühkimist saab kasutada, milliste põrandate puhastamiseks? ( vett taluvate, veekindlad ) 19. Puitpõrandaid tehakse, millest ? ( täispuidust- laudpõrandad, parkettpõrandad / liimpuidust- liimparkett, liimplaat ) 20
on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998) Reovee puhastusmeetodid Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained. Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet
- Toidunõusid loputades võimalikult kuum. Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus. - Mikrokiust töövahendite kasutamine. - Ettevalmistatud ühekordsete puhastusklappide kasutamine (õlilapid, immutatud lapid) Vee kasutamine puhastuses II · Liigne vee kasutamine: - Muudab puhastustööd raskeks. - Rikub kaasaegseid pinnakattematerjale. - Muudab puhastustööd ajaliselt pikemaks. (pinnad kuivavad kaua)
muutmine inimsõbralikumaks , maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mürataseme alandamine, saasteainete vähenemine Toidu saastumise vähendamine. Mis on reovesi, (olmes ja tööstuses kasutatud heitvesi) – reostunud inimtegevuse tagajärjel, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovesi enne looduslikku veekogusse juhtimist – puhastada. heitvesi, inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi. reovee puhastusmeetodid, Füüsikalis-Mehaaniline (I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad
3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III)
3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III)
TEHNOLOOGIA Taimseid toiduõlisid klassifitseeritakse toorme (päevalille-, rapsiõli jne), füüs-keem. omaduste (enamasti küllastumata rasvhapete sisalduse järgi), otstarbe järgi (praadimis-, fritüürimisõli jne), töötlusviisi järgi (rafineeritud, rafineerimata). Toiduõli valmistamise põhietapid on: 1. Toorme puhastamine ja ettevalmistamine 2. Õli eraldamine toormest 3. Õli puhastamine (rafineerimine) Puhastusmeetodid: tsentrifuugimine (tiheduste erinevus), sõelumine (osakeste suuruse alusel), vaakumiga töötlemine – tsüklonis eraldamine (kerge ja raske fraktsiooni eraldamine), tuulamine (osakeste lenduvuse alusel). Eelsoojendamisel (+30...+40 ºC) tõstetakse materjali temperatuuri eesmärgiga suurendada purusti jõudlust ja parandada õlieraldust. Teostatakse kuuma õhu või auruga läbi soojusvaheti seina. Hüdrotermiline töötlus ehk konditsioneerimine – peenestatud toormesse juhitakse kuuma
umbrohtude tõrjeks – pestitsiidid Veeorganismidele kõige ohtlikumad keemiliselt väga püsivad kloreeritud süsivesinikud – DDT, lindaan, aldriin jne. Lagunevad väga aeglaselt ja kuhjuvad toiduahelas lõpplülide organismide rasvkoes – hülged, kotkad. Mürkide mõju hindamiseks kasutatakse mõistet – letaalne kontsentratsioon LC50 – mürkaine sisaldus keskkonnas, kus 50% katseloomadest sureb. Heitvee puhastamise viisid: Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III)
Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus
Kastis: 4 x 5 l. Nõrgalt aluseline desinfitseerimisvahend DESI nõrgalt aluseline desinfitseerimisvahend, pH 8.4, kontsentraat, lahus 2-20 ml/1 l veele. Kastis: 3 x 5 l. Puhastusained Puhastusained on kõik pindade puhastamiseks, kaitsmiseks ja hooldamiseks mõeldud keemiatooted. Need jagunevad: · Puhastusained · Kaitseained · Hooldusained · Kombineeritud ained · Muud ained Puhastusmeetodid: Kuivpuhastus Pühkimine ja harjamine Töövahendid: hari, koristuslapp, põrandakumm, mikrokiudmopp mikrokiudlapp, koristusmasin. Märgpuhastus Õrnniiske pühkimine Töövahendid: Pritspudelveega,hari,koristuslapp, põrandakumm, mikrokiudmopp mikrokiudlapp,koristusmasin. Niiskoristuslapp, põrandakumm, koristusmopp, mikrokiudmopp
· 4. TÖÖTERVISHOID JA HÜGIEEN: TÖÖTERVISHOIU NÕUETE. TÖÖ JA ISIKLIKU HÜGIEENI JÄRGIMINE · 5. TULE JA ELEKTRIOHUTUS: TÖÖKOHA TULE JA ELEKTRIOHUTUSE NÕUETE TUNDMINE JA JÄRGIMINE · 6. ESMAABI ANDMINE: OSKAB LIHTSAMAID ESMAABI VÕTTEID. KOMPETENTSID KUTSEALASED TERMINID · PINNAKATTEMATERJALID - PLASTIK, LINOLEUM; LAMINAATPINNAD; LOODUS JA TEHISKIVID; KLAAS JA PEEGELPINNAD; NAHK; KUMM; TEKSTIIL; PUIT; METALL; VÄRVITUD JA LAKITUD PINNAD. · KORISTUSMEETODID - PUHASTUSMEETODID ( KUIVALT, VÄHENIISKELT, NIISKELT JA MÄRJALT PUHASTAMINE); HOOLDUSMEETODID, KAITSMISMEETODID. · KORISTUSAINED - PUHASTUSAINED ; HOOLDUSAINED; KAITSEAINED. · KORISTUSTARVIKUD - HARJAD JA KÜHVLID ( PÜHKIMISHARJAD, PESUHARJAD ); PÕRANDAKUIVATAJAD; MOPISÜSTEEMID; PUHASTUSLAPID; PUHASTUSKÄSNAD; PRITSPUDELID; KAABISAD; KLAASIPESU TARVIKD; HÕÕRUMISKOMPLEKTID, LUUAD; KORISTUSKÄRUD; MOPIPRESSID. KOMPETENTSID KUTSEALASED TERMINID
Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste
vähenemine *Avalikustam ja avalikkuse kasutam otsuste kasutamine *-liikide hävitamine *-introdutseerimine *- tegem kõikidel tasanditel *Keskk.probleemide lahendam selektsioon *-saastav tegevus tekke kohal, mitte lasta levida keskkonda. *elukvaliteet *keskk, maj ja sots elu ühildamine HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi (ohustavad keskkonda ja tervist) *erijätmed (nende tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi kõrvald nõuab erimeetmeid) puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: patareid, soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. akud, Hg, õlijäätmed, medikamendid, vanad ravimid,
Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb. Veekogu seisundi hindamine 1) Keemiline analüüs 2) Visuaalne hindamine Veereostuse vähendamine: - Tehnoloogiline tee, muuta tootmist - Reovee puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus- reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikalis-keemiliste vahenditega. Puhastusmeetodid: Tehnilised Looduslähedased Mehaaniline puhastamine (I aste) – lahustumatute võõriste eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (sõel jne) Bioloogiline puhastamine- orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Looduslähedased reoveepuhastid Eeldus: palju aega, palju ruumi Biotiigid- kunstlikult rajatud või looduslikult reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madalad veekogud. Biotiiki voolav vesi peab hästi segunema.
eest. Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele 1. Vaatlemine ja pildistamine. Mööbli uurimine annab infot sellest, kui palju on selle originaalist säilinud. Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti teha. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele. 3. Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva
vinüültapeet värvitav tapeet Tapeetidest kasutatakse ühiskondlikes ruumides klaaskiudtapeeti, mis hiljem värvitakse. Sellise pinna hooldamine on sama, mis värvitud pindade puhul. Kodudes kasutatavad pabertapeedid kannatavad vaid kuiva meetodiga tolmu eemaldamist. Nn. pestavad tapeedid kannatavad niisket meetodit ja neutraalset puhastusainet. Teras, kroom ja nikkel Terast kasutatakse nii seinte, uste kui ka valamu kraanide, uste käepidemete valmistamisel. Sobivad puhastusmeetodid: niiske ja märg neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine kinnitunud mustust võib eemaldada aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega kasutades aknapesuainet või terasehoolduseks mõeldud ainet, ei jää veepiiskade jälgi. Tavaliste ainete kasutamisel pinnad hiljem kuivatada tuhmunud pindu võib puhastada kloori sisaldava puhastusainega või metallipuhastusainega
· Tolm pinnase erosiooni tagajärjel · Merevee soolade osakesed · Metsa- ja stepi tuleahjudest põhjustatud sudu · Vulkaanilise päritoluga gaasid 2. Antropogeensed · Primaarsed samal kujul, mis nad õhku paisati · Sekundaarsed kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena. Puhastusmeetodid: 1. Tolmu ja gaaside eraldamine · Sadestamine raskusjõu mõjul · Sadestamine inertsijõudude mõjul · Filtrimine · Märgpuhastus · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul 2. Gaaside eraldamine · Absorptsioon aine siirdub gaasilisest vedelasse · Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine
Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.). odavad ja efektiivsed, nõuavad küll pinda. BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1. Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis 2. Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi: Olme- ja majandusheitvesi Tööstusheitvesi Sadevesi 3. Heitvete kogumiseks ja ärajuhtimiseks on asulad ja linnad reeglina varustatud kanalisatsioonisüsteemidega, mis jagunevad: Ühisvoolseks (ehk segasüsteemiks) Lahkvoolseks (eraldi süsteemid heitvee ja sadevee tarbeks) 4
pikkune periood viljatu etapp keemia elus. 19. sajandi kuulus keemik Justus Liebig (1803 1873) küsis: "Tõepoolest, mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt avastatud väävel-, sool- ja lämmastikhappeta, ilma fosfori ja ammoniaagita, ilma piirituse, atsetooni ja eetrita? Mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt kasutusele võetud laboratooriuminõude ja riistadeta, ilma kolbide, retortide, vee- ja liivavannideta?" Lisaks lõid nad teadusliku keemia jaoks sellised ainete puhastusmeetodid nagu filtreerimine, destilleerimine ja kristallisatsioon, sublimatsioon. Lisaks kuuluvad alkeemikutele ka paljude värvide, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste ja hapete saamisviiside au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Mitmed alkeemikute saladused ootavad aga veel lahendamist. Nende nn Hermese meetod võimaldas anumaid kinni korkida nii hermeetiliselt (nimest Hermes) et gaas ei pääsenud sealt välja isegi kõrgel temperatuuril. See viis pidi
2. toiteelementide vähesus või puudumine; 3. bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; 4. reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete puhastamise üldskeem koosneb eelpuhastusest, biopuhastusest ja järelpuhastusest. Puhastusprotsesside tulemusel saadakse heitvesi, mida võib suunata ringlusse või looduslikesse veekogudesse, kui vee kvaliteedinõuded vastavad loodusse suunatava vee lubatud normidele. Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed)
7. lase kätel kuivada PUHASTUSE (dekontaminatsiooni) LIIGID Puhastus e. dekontaminatsioon vähendab haigustekitajaid sel määral, et instrumente on ohutu käsitseda ja kasutada. PUHASTUS (sanitatsioon) puhastuse eesmärk on mikroobide hulga vähendamine nahal, pindadel, põetusinstrumentidel ja põetuskeskkonnas. Puhastamine on kogu aseptilise tegevuse alus. Korralik puhastus on põhitingimus enne põetusvahendite desinfektsiooni või sterilisatsiooni. Puhastusmeetodid on masinaga ja käsitsi pesu DESINFEKTSIOON desinfektsiooni eesmärk on haigustekitajate mikroobide eemaldamine või vähendamine. Desinfektsioonimeetoditest ei piisa mikroobide eoste hävitamiseks. Desinfektsiooni meetodid on füüsikalised (keetmine, kuumutamine, põletamine) ja keemilised (kasutatakse keemilisi aineid). Keemilise desinfektsiooni meetodiga puhastatakse nahka, limaskesti ja kuumust mittetaluvaid instrumente, pindu ning eritiseplekke. Desinfektsioon ei
Nende mitmekesisust, biomassi jne.. Veereostuse vältimine ja vähendamine Reoaine ressurss vales kohas või valel ajal. Veereostuse vähendamine: Tehnoloogiline tee, muuda tootmist Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reovee puhastamine Reovee puhastamise eesmärk: puhas suubla. Reoveepuhastus reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikalis-keemiliste võtetega. Puhastusmeetodid jagunevad: tehnilised ja looduslähedased (üksikmajapidamiste ja väikestes asulates vähe reovett) Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille rikastamine taimetoitainetega võib põhjustada eutrofeerumist, on peale mehaanilise ja bioloogilise puhastuse vaja ka järelpuhastust; keemilist fosforiärastust või fosfori ja lämmastiku bioloogilist ärastust. Mehaaniline puhastus (I aste) .
. Päss on
keskkond
12 loeng_reoveepuhastus meetodid
Kleebitud kohast:
Rinnapiima toidul olevate laste väiksemat mähkmedermatiidi esinemissagedust seostatakse sellega, et nende väljaheidete pH tase on madalam ehk happelisem ja seedeensüümide aktiivsus väiksem kui neil, kes rinnapiima ei saa (Dai jt 2012). 12 13 4. MÄHKMEDERMATIIDI ENNETAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Mähkmedermatiidi ennetamise olulisim faktor on tõhus nahahooldus. Nahahooldamisel tuleb valida tooted ja puhastusmeetodid, mis kaitsevad nahka ning säilitavad naha terviklikkuse. Oluline on anda teadmisi lapsevanematele ja lapse hooldajatele mähkmedermatiidi tekkepõhjustest, ennetamise ja leevendamise meetoditest. Vajalik on õpetada neid teostama ka õiget nahahooldustehnikat ja tegema tõenduspõhiseid valikuid nahahooldusvahendite valimisel (Apevalova 2009, Kõvermägi 2012, Jemy ja Shiju 2013, Atherton jt 2015, Küppers jt 2015, Blume-Peytavi jt 2016, Mahadevi jt 2016).
vakants ja võrevaheline A (VA ja Ai) - Frenkeli defektid (joon 3-2) Omadefektid võivad omada ka laengut, nagu ioonid. 3.2.2 Lisanddefektid e lisandite aatomid Absoluutselt puhtaid materjale ei ole olemas. Tehniliselt puhtad materjalid sisaldavad kuni 1 % lisandeid. Väga puhasteks loetakse materjale, kus on 1 lisandi aatom miljoni põhiaine aatomi kohta ( e 0,0001aatom%). Pooljuhtmaterjalid võivad olla veel mitu suurusjärku puhtamad, selleks on välja töötatud erilised puhastusmeetodid. Aga ka materjalis, kus on lisandi aatomit 1 põhiaine aatomi kohta, on ühes moolis lisandeid: 6,02** 6* aatomit. Tihti viiakse materjalisse sisse lisandeid spetsiaalselt (legeeritakse), st kasutatakse sulameid. Lisandid võivad põhiaines moodustada: 1) tahke lahuse; 2) eraldi faasi (tekib faaside mehaaniline segu); 3) keemilise ühendi (moodustab samuti eraldi faasi). Punktdefektidena esineb lisand tahkes lahuses. Tahke lahus (nagu ka vedel) moodustab homogeense segu,
looduskeskkonda · Prügiladustajad ning isikud, kes paigutavad jäätmeid selleks mitteettenähtud kohtadesse 7.5 Puhtam tootmine (BAT) Mis on PVT/ BAT? PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. BAT - võimalikult efektiivsed ja arenenud, tehniliselt ja majanduslikult teostamiskõlbulikud tootmis- ja puhastusmeetodid, nende haldamis- ja jälgimissüsteemid ning muud abinõud, mille kasutamisega võib hoida ära keskkonna kahjustamise või võib seda efektiivselt vähendada. Hõlmab nii tootmise planeerimist, käitamist, hooldust, seiresüsteemi korraldust kui ka seadmestikku ja selles toimuvat tehnoloogilist protsessi. · Parim tähendab tõhusaimat viisi kaitsta keskkonda kui tervikut. · Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise,
m Sobivates tingimustes toimub üle 20 m läbimõõduga osakeste sadenemine. Õhus dispergeeritud osakestesse või nende pinnale võib koguneda nii orgaanilisi (fenoolid, bensapüreen, aldehüüdid, orgaanilised happed jne) kui ka anorgaanilisi (nitraadid, sulfaadid, raskmetallid) kahjulikke aineid. Raskmetallid Gaasilised orgaanilised saasteained on benseen, tolueen, ksüleen, trikloroeteen, polüaromaatsed süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine põhimeetodid · sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) · sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel · filtrimine · märgpuhastus · sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid
silicium saksa: elemendina küll das Silízium, muidu Kíesel (ränikivi), näit. die Kíeselsäure – ränihape Saamine Liiva ja söe (koksi vm.) segu kuumutamisel kaarleek-ahjus (1800ºC): SiO2 + 2C → Si + 2CO Pärast erilist happetöötlust saadakse 99,9%-lise Si-sisaldusega produkt. Teised meetodid (elektrol.) – tööstuses väga vähe Kõrgpuhas Si (saam.): 99,9%-line Si → SiCl 4 või SiHCl3; klooriühendid: rektifikatsioon jt. puhastusmeetodid, redutseeritakse ülipuhta H2-ga (1200-1300ºC) → Si Ülipuhas Si: 10-7 - 10-8% lisandeid kokku sageli → monokristallid Ülipuhast Si kasutatakse üsna palju (ainuüksi monokristallilist ca 3000 t/a). Profileeritud monokristallid, epitaksiaalkiled. 3.9.2. Füüsikal. ja keemil. Omadused vt. tabel p. 3.7. Kristallil. kompaktne Si metalliläikega tume-hõbehall kõva, habras aine
annaabi.ee 
