Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Filosoofia SH (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Mida ma võin loota ?
  • Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir ?
  • Mis on filosoofia ?
  • Kui teadus on üldse olemas ?
  • Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi ?
  • Kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab ?
  • Miks me usume, et osa asju on ilusamad ?
  • Kellest sai tema naine ?
  • Milliseid vahendeid tuleb kasutada ?
  • Milliseid väärtusi tunnustada ?
  • Kuidas see rõhumine toimub ?
  • Mis siis on tegelikult ratsionaalne ja mis irratsionaalne ?
 
Säutsu twitteris

Filosoofia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
SH. klass
2011/12
Sisukord



Filosoofia „sambad“ 4
Mis on filosoofia? 5
Mileetose ehk Joonia koolkond 6
Eleaadid ehk elea koolkond 7
Eelsokraatikute koolkond 8
Sofistid 9
Sokraatikud 10
Hellenistid 13
Keskaja filosoofia 16
Augustinus 19
Skolastika 23
Renessanss 24
Francis Bacon 25
Rene Descartes 26
John Locke 28
Valgustusaeg 29
Prantsuse valgustus 30
Jean- Jacques Rousseau 31
Immanuel Kant 33
Georg Wilhelm Friedrich Hegel 35
Karl Marx 36
Positivism 37
Irratsionalism 39
Ludwig Wittgenstein 42
Postpositivism 43
Ameerika pragmatism 45
Oswald Spengler 47
Pierre Teilhard de Chardin 49
Arnold Joseph Toynbee 51
Herbert Marcuse 53
Uusparempoolsed 56
Martin Heidegger 58

Filosoofia „sambad“


* Filosoofial on niinimetatud sambad:
-) Vana-Kreeka alus.
*) Kreeklasi huvitabKOSMOS “ ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia .
-) Religioone alus (alustekstiks piibel ).
*) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu.
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus).
* Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad:
-) Joonia koolkond: „Mis on mingi asja põhjus?“
*) Algsed filosoofid olid kaupmehed .
-) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: „Mis on inimese elu mõte?“
* 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud.
* Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon :
-) 1. Mis on tõene?
-) 2. Mis on hea? ( eetika ja moraali küsimused)
-) 3. Mis on ilus? ( esteetika )
* Immanuel Kant formuleerib küsimused:
-) 1. Mida ma võin teada?
-) 2. Mida ma pean tegema?
-) 3. Mida ma võin loota ? (religiooni küsimus) – ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen.
-) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir?

Mis on filosoofia?


* Filosoofia – kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine.
-) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea.
-) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus.
-) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid.
* Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil.
-) Moraali filosoofia – tegeleb küsimusega, mis on hea?
-) Ajaloo filosoofia – kas ajalugu kui teadus on üldse olemas?
* Gnoseoloogia/ epistemioloogia – tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega)
-) Subjekt – see, kes tunnetab.
-) Objekt – ümbritsev.
*) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem.
*) Empirismide arust on kogemus olulisem.
*) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme .
* Metafüüsika – ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega.
-) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi?
-) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu?

Mileetose ehk Joonia koolkond


* Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi.
-) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad.
* Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri.
* Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) – kõik uurisid algainet.
-) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi.
-) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada.
-) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb „kosmos“ ehk kord ja harmoonia.
* Pythagoras (570-495 eKr) – uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks.
-) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder.
-) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine , kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus).
-) Ta oli esimene filosoof , kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole.
-) Ta pani alguse ka oma koolile , mis oli revolutsiooniline , kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted.

Eleaadid ehk elea koolkond


* Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias.
* Elea koolkond oli idealismi esindaja.
-) Idealism – alge on puhas idee.
* Xenophanes : „Kõigi nähtuste taga on muutumatune olemine.“
* Parmenides (525-480 eKr) – temast on säilinud vaid sada viiskümmend rida, mis on kõik poeemi vormis ja räägib kahest asjast : 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv.
-) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud.
-) Arvas , et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu!
-) Temalt on pärit algne loogika , mida hakkas Aristoteles edasi arendama.
-) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed.
-) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe.
-) Substants (sub – all; stagere – seisund) – see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee.
* Zenon Eleas (490-430 eKr) – kirjutas Zenoni apooriad , mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta:
-) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi.
-) Lendav nool ei lenda, sest teekonna saab jagada mitmeks erinevaks punktiks ning seega me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas.
* Elea koolkonnast polnud väga palju praktilist kasu, kuid see tõstatas küsimuse, miks meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab?

Eelsokraatikute koolkond


* Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) – „Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda.“ ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv.
-) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus – logos = sõna või seadus.
*) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu.
-) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine.
-) Ta uskus ka, et võitlus (sõda) on kõige isa, et maailm liigub, kuid tänu sellele, et asjad on dialoogis (hea ja halb, külm ja soe).
* Demokritos (460-370 eKr) – ütles, et maailm koosneb ülipisikestest osadest, mida enam väiksemaks teha (tänaseks on Tesla ja Thompsoni abil tõestatud, et on ka väiksemaid osasi).
-) Ta oli üks esimesi materjaliste, kes ütles, et kõik ained on puhtalt tulnud mingist ainest.
* Anaxagoras (500-428 eKr) – ütles, et maailm koosneb lõputult suurest hulgast erinevatest seemnetest (spermata – k.keel) ja üliväiksed on vaimud ( nous – k.keel), mis on ebaisiklikud, kuid kõigel, mis on, on eesmärk.
* Empedokles – võttis kokku kogu uurimused ning ütleb, et maailm koosneb neljast elemendist: vesi, tuli, maa ja õhk.

Sofistid


* 431-404 eKr hakkasid suured Peloponnose sõjad Atheena ja Sparta koalitsioonide vahel ning samal ajal kestsid siiski edasi demokraatlikud valimised, kus oli vaja retoorika ehk kõne oskust ja levima hakkabki väitlus. Samal ajal hakkavad levima sofistlikud (targad) õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas.
* Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada – valget-mustaks ja musta-valgeks – olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled.
-) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust), mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega.
* Protagoras 480-410 eKr – „Inimene on mõõduks kõikidele asjadele – eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri.“ (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura’ks).
-) Ta ütles ka: „Nõrk allub võõrale seadustele , aga tugev ei allu seadustele.“
* Gorgias 485-380 eKr – ta kirjutas teoses „ Olematust “ ja põhi väide seal oli: „Mitte midagi ei ole olemas.“ Ta kirjutas ka oma teesid:
-) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene .
-) 2. Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki midagi.
-) 3. Igavene see ei saa olla, sest siis oleks see lõputu, aga lõputust ei saa ette kujutada.
-) 4. Isegi kui oleks olemas olemine, siis ta oleks haaramatu.
-) 5. Kui see olekski kuidagi haaratav, poleks see arusaadav.
* Sofistika on mõnes mõttes ka tänane nähtus ning kogul sellel koolkonnal oli kolm positiivset mõju:
-) Suunasid esmakordselt filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele.
-) Muutsid mõtlemise mõtlemise aineks (hakkasid mõtlema mõtlemisest endast).
-) Retilised väärtushinnangud allutati mõistuspärasele vaatlusele.
* Tolleaegne poliitiline tulem oli see, et vabam demokraatlikum mõtteviis, mis esialgu näis nõrgemana, võitis Spartat.

Sokraatikud


* Samal ajal kui valitsesid sofistid, kasvasid välja ka Sokraatikud – Sokrates , Platon, Aristoteles jne.
* Sokrartes 469-399 eKr – ise ta ei pannud midagi kirja (oli tekstide vastu üldse vaenulik ja ütles, et raamatutega ei saa dialoogi pidada, vaid ta vastab ikka sama) ning tema elust on ainsad märkmed teinud Platon.
-) Ta oli kiviraiduri ja ämmaemanda poeg ning hiljem juba üsna vanalt oli ta abielus Xanthippega, kes oli Platoni sõnutsi väga kuri naine.
-) Maieutika – idee, et tõde on varjatud iga inimese meeles sünnipäraselt, kui vastata esitatud küsimusele arukalt.
*) Induktsioon – mõtlemine üksikult üldisele.
*) Deduktsioon – üldiselt üksikule.
-) Sokrates kasutas üldiselt induktsiooni – kirjeldamaks midagi, tõi ta alati kindlaid üksikute situatsioonide pakkumisi, mitte ei rääkinud asjadest kohe üldiselt.
-) Sokrates oli 70-aastane, kui talle esitati süüdistus aseebias (riigi jumaluste teotamine või salgamine) ja Atheena noorsoo rikkumises ning ta mõisteti ka süüdi – kaitse kõnena ütles ta, et tema on rahva valgustaja ja karistuseks võiks talle määrata tasuta lõuna linna kulul.
*) Seepeale istus kohus uuesti kokku ning seekord mõisteti ta surma, kuid kohtuotsust kohe täide ei viidud , vaid lükati kolmkümmend päeva edasi. Selle kolmekümne päeva ajal käisid pidevalt tema sõbrad tema juures teda põgenema utsitamas, kuid Sokrates ei kavatsenudki põgeneda, sest ta uskus, et muidu ta tunnistakski ta oma süüd ja ta rikuks seadust, kuid seadust tuleb austada.
*) Enne surma minekut pesi ta end rõõmsalt ära ning kui talle lõpuks mürgikarikas anti, siis ta jõi selle rahuliku südamega ära ning ütles veel enne, et tal on hea meel, et ta saab minema, sest nüüd ta saab Hadesesse kõikide suurte kangelaste juurde, kus ta saab oma dialooge jätkata nendega.
-) Sokrates oli veendunud, et kõik asjad ei ole suhtelised, vaid on siiski ka tõde. Ta ütles: „Juba lapsepõlvest peale on minu sees üks hääl, mis ütleb mulle, mida ma ei tohi teha. Ta ei ütle mulle, mida ma pean tegema, kuid ütleb just mulle, mida ma ei tohi teha ja juba varakult ütles ta mulle, et ma ei tohi minna poliitikasse.“ (meie nimetaks seda südametundeks või -hääleks) ja ta nimetas selle hääle daimonion’iks (nn hingeks). Ta uskus, et kui juba on seesugune hääl, siis peab olema mingisugune tõde, kuid usub, et selle tõeni jõuda, tuleb tunda iseennast . Sellest tulenevalt usubki ta, et kõigel on mõte, sest miks muidu me isegi küsiksime neid küsimusi.
*) Sokrates uskus, et maailmas on mõte ja kord ning, et kõigel on eesmärk - teleoloogia.
* Hermeneutika – tekstide tõlgendamise õpetus.
-) Kui me loeme midagi, siis tegelikult see, mis meile sealt kohale jõuab on see, mida meie mõtleme.
* Platon (427-348 eKr) – kahekümne aastaselt sattus Sokratese sõprade hulka ja oli kaheksa aastat tema õpilane. Tema filosoofias on mõjutusi India uskumustest (hingede taassündimine). 387 eKr rajab ta Atheenasse oma kooli Akadeemia, mis püsis tuhat aastat ja suleti 529 eKr.
-) Talle omistatakse 34 dialoogi, millest kindlalt tema omad on 25.
-) Tema filosoofial on kolm allikat: Pythagoras, Parmeniides (puhas mõtlemise, see ongi olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine).
*) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi.
-) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt.
-) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju.
-) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus.
*) Ideaalne inimene on sootu inimene.
-) Tunnetuse astmed :
*) Arvamused – tekivad meelelistest tajudest.
*) Ratsionaalne mõtlemine – näitavad, kuidas arvamused eksivad.
*) Kõrgem intuitsioon – võrreldav ahha-elamusega.
-) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia.
-) Raamat „ Politeia “ ahk „Vabariik“ on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel.
*) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad . Seisused tuletas Platon inimseisundite järgi: ihad - tungid , afektid ja kognitiivne -aju ehk mõtlemise tasand.
*) Seisundid võrdsustas Platon kolme voorusega: enesevalitsus või kasinus - Aristoteles asendas selle hiljem mõistega mõõdukus; vaprus & tarkus – kõiki neid kolme voorust sidus õiglus. Paavst Gregorius lisas veel usu, lootuse ja armastuse ning ütles, et kõik need seitse voorust kokku kannavad nime kardinaalvoorused .
*) Platon uskus, et riigi suurus oleks maksimaalselt nii suur, et mäe otsast oleks kõiki piire näha.
* Aristoteles (384-322 eKr) – Platoni õpilane, kes on pärit Makedooniast ja kelle isa oli Makedoonia kuninga arst. Kui ta isa sureb , siis ta saadetakse Atheenasse Akadeemiasse õppima ning ta oli Platoni õpilane kahekümneks aastaks. Pärast Platoni surma, Aristoteles lahkus väiksele saarele ning olles väga loodushuviline, pani ta tol saarel kirja kõik loomad, puud, taimed jms, mida ta seal näeb. Varsti kutsuti ta tagasi Makedooniasse, et ta hakkaks ühele kolmeteiskümneaastasele kasvatamatule lapsele õpetajaks – tulevikus tunneme teda kui Alexander Suur’t.
-) Kui Alexander Suur suureks sai, hakkas ta koos oma lapsepõlve sõpradega maid vallutama. Pärast väike- Aasia vallutust, suundus Alexander vallutama Egiptust, kus ilma vallutamiseta võeti teda vastu kui jumalat, mis hakkas talle pähe ning seega hakkas Alexander soovima , et ka tema õukond hakkaks teda kummardama kui jumalat. Tema sugulane Kalypsos oli selle vastu ning seega Alexander lasi ta pea maha raiuda , mille peale Aristotelese ja Alexandri suhted halvenesid. Enne seda oli Alexander juba saatnud oma kodulinna kõikidest vallutuskäikudest pärit taimi, loomi ja ka rahvaid, mida Aristoteles oli saanud siis uurida.
-) Ta kirjutas tohutult palju ning 335 eKr loob ta ka oma kooli nimega Lyceum, mis asus gümnasiumis. Tema õpilasi nimetati peripateetikuteks ehk jalutajateks, sest nad jalutasid alati Aristotelese taga.
-) Teda loetakse ka loogika isaks (ta pole küll loogika rajaja, kuid suur süstematiseerija).
-) Ta ütles, et kõik ideed elavad vormidena asjades.
-) Ta ütles, et kõigil asjadel on neli põhjust:
*) 1. Causa materialis ehk materjaalne põhjus (maja puhul nt tellised ).
*) 2. Causa formalis ehk formaalne põhjus (maja puhul nt maja kavand).
*) 3. Causa efficiens ehk effektiivne põhjus (maja puhul nt ehitaja).
*) 4. Causa finalis ehk siht põhjus (maja puhul nt tahan elada majas ) – kõige tähtsam, sest looduses ei toimu midagi juhuslikult ja kõik on otstarbeline ja sihilik ehk igasse nähtusesse on alati peidetud siht. Arengus on alati mateeria, mis võitleb sellele vastu.
-) Aristoteles lähenes oma filosoofias enamjaolt just bioloogilise vaatenurga pealt.
-) Pärast Aristotelese ja Alexandri surma, hakkas Kreeka võim langema ning Rooma oma aga tõusma.

Hellenistid


* Kui sinust midagi ei sõltu – reaktsioonid:
-) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega.
-) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega.
-) Skeptikud : kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges.
-) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne.
-) Uus platonism : religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna.

Epikuurlased


* Epikuros (341-270 eKr) – sündinud Saamose saarel, Atheena kolonisti pojana . Kuna ta ei tahtnud muutuda „Makedoonlaste talla lakkujaks“ (Aristotelese järgijad) ega „hulkuvateks koerteks“ (Küünikud – Sokratese hilisemad järgijad) lahkus ta Atheenast ning hakkas teenima leiba õpetjana. 306 eKr läks ta tagasi, ostis endale maja, kus oli ka aed ning hakkas seal õpetama (kooli nimeks sai „Epikurose aed“) nii oma sõpru kui ka linna prostituute (kõik käsid seal õppimas). Üldiselt ta ise oli oma eluviisidelt lihtne ning pigem kaldus vaesuse poole.
-) Tema filosoofia mõte oli: need tühjad filosoofia laused ei ole midagi väärt, kui nendega inimese hinge ei ravita.
-) Ta ütles, et õnneliku elu tarvis on neli rohtu :
*) Jumalaid pole vaja karta (nad elavad oma elu – maailmas palju kurja ja kui nad sekkuks, siis poleks ka kurja).
*) Surma pole vaja karta (surm on teadvusetus – kui olen mina, siis surma ei ole ja kui mind ei ole, siis surm mulle ka midagi ei tähenda).
*) Hüvesid on kerge saavutada ( tahad midagi head, siis seda on kerge saavutada).
*) Pahesid on kerge vältida.
-) Suurim probleem tema jaoks on valu.
*) Usub, et valust saab kõige lihtsamini üle, kui seda ületada naudinguga, kuid neid tuleb valida. Parim nauding on vaimne nauding, sest see annab meelelistele naudingutele kestvuse ja fantaasia kaudu saab esile kutsuda ka uusi meelelisi naudinguid.
*) Ataraxia ehk hingerahu oli tema jaoks üks elueesmärk ning uskus ka, et tuleb elada varjatult, et seda saavutada.
-) Nauding jaguneb:
*) Loomulik ehk vajalik nauding ( januse soov saada juua).
*) Loomulik kuid mitte vajalik nauding (nt delikatessid, abielu).
*) Ebaloomulik ja mitte vajalik nauding (nt kuulsuse ja au taga ajamine).
-) Usub, et enne nautimist tuleks kaaluda:
*) Kaua antud nauding kestab.
*) Millised tagajärjed tulevad (kuidas mõjub tervisele ja hingerahule).
-) Praktikas Epikurose filosoofiast kujunes hoopis midagi muud ehk elupõletuse õpetus – tänapäeval mõistetakse selle all seda, et inimene armastab mugavat elu ja elu nautimist.
-) Horatius ütles: „Carpe Diem “ ehk nopi või kasuta päeva – tema mõtles selle all, et pane pidu ja ära lase ühtki päeva raisku.

Stoikud


* Zenon Kitionist (336-264 eKr) – temast arenes välja Stoikude koolkond ning too nimi tulenes sellest, et nad käisid ringi sammaskäikudes.
-) Tähtis mees oli ka Marcus Aurelius (121-180).
* Peamised mõtted olid:
-) Saatusele tuleks alistuda ja sellega ei tuleks võidelda.
-) Inimese eesmärk on saavutada hingerahu ning selleks on vaja loobuda kõikidest afektidest ja naudingutest – tuleb saavutada apateia ehk neutraalne seisund ( elusse /surma, tervisesse/haigusesse, rahasse/vaesusesse, tuleb suhtuda rahulikult ).
*) Sarnaneb Buddha õpetusega: selleks, et kannatusi vältida, tuleb ihad ja tungid surmata.
* Nad ülistasid inimlikkust, humaansust.
* Nemad olid need, kes valmistasid ette Kristluse leviku.

Skeptikud


* Pürrhon Elisest (360-270 eKr) – teda loetakse skeptikute koolkonna juhtivaks figuuriks.
-) Skpetitism tähendas alguspäraselt uurimist ning skeptik oli selline kahtleja, kes pidas võimatuks, et on midagi kindlat. Ta ei soovi end siduda ühegi argumendiga, vaid püüab näha erinevaid pooli ja seda seetõttu, et säilitada südamerahu
-) Skeptitsism on kui filosoofia väsimus.
-) Skeptikud ütlevad, et igal lausel on võrdne vastulause.
-) Tegutseda tuleb lähtudes tõenäolsusest.
* Teatud perioodil võeti skeptitsism vastu Platoni akadeemias ning seal tekkis akadeemiline skeptitsism.

Eklektikud


* Eklitsism jaguneb Rooma eklitsismiks, mille juhtiv persoon oli Cicero ning teiselt poolt on Aleksandria eklitsism, mille juhtiv persoon oli Philon (25 eKr – 5 pKr).
-) Eklitsismi puhul pole otseseid mõtteid, vaid nopitakse ehk valitakse välja kõigist meeldivatest koolkondadest endale sobivad mõtted.
-) Roomlased ei loo ühtki filosoofilist süsteemi – kõik filosoofilised süsteemid olid loodud kreeklaste pool ning seega roomlased on lihtsalt suurepärased eklektikud.
-) Aleksandriast sai eklitsism alguse sellega, et juudid , kes seal elasid, põgenesid Egiptusesse, kus nad tõlkisid Vana Testamendi kreeka keele (selle nimeks sai LXX ehk 70-e tõlge).
*) Philon uskus, et kreeka targad olid juba seotud ka Moosese raamatutega ning arvas, et piiblit tuleks tõlgendada allegooriliselt, mitte sõna-sõnalt. Ta usub, et jumal on määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg.

Uus-Platonism


* Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut.
-) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit , kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele.
* Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea.
* Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea – kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria.
* On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige kuulsam on Boethius (480-525), kes ütleb et inimene on vaimu pime ehk inimese vaim on kehas ning keha juhib seda ning vaim on pimduses.

Keskaja filosoofia


* Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik – põhi teema on usu ja teadmiste vahekord .
* Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg , kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda.
-) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast).
* Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood – patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks).
-) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus.
-) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) – Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima.
* Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus ; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad ; keldi -, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju.
* Kolm üldiseloomustavat joont:
-) Seotud religiooniga:
*) Filosoofia on jumalakeskne (õpetatakse, et jumal on olemise alus, ilu allikas, kõige hea allikas – nagu Hen, kuid tal on isiku alged ). Inimese ülim eesmärk on taastada oma jumalanäolisus ehk algne seisund.
*) Kreatsonism ehk exnihile ehk maailm on loodud ei millestki – öeldakse, et jumal lõi ei millestki ehk jumal on loonud ka aja ja ruumi.
*) Provitentsianism – jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega üks eesmärk ja seega ta juhib kogu seda protsessi ning kõiges ongi eesmärk.
*) Relevatsionism – ilmutus on tõe kõige usaldusväärsem allikas.
*) Kahe tõe teooria: üks on filosoofia tee ning teine on usu tee ning 14. sajandist
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Filosoofia SH #1 Filosoofia SH #2 Filosoofia SH #3 Filosoofia SH #4 Filosoofia SH #5 Filosoofia SH #6 Filosoofia SH #7 Filosoofia SH #8 Filosoofia SH #9 Filosoofia SH #10 Filosoofia SH #11 Filosoofia SH #12 Filosoofia SH #13 Filosoofia SH #14 Filosoofia SH #15 Filosoofia SH #16 Filosoofia SH #17 Filosoofia SH #18 Filosoofia SH #19 Filosoofia SH #20 Filosoofia SH #21 Filosoofia SH #22 Filosoofia SH #23 Filosoofia SH #24 Filosoofia SH #25 Filosoofia SH #26 Filosoofia SH #27 Filosoofia SH #28 Filosoofia SH #29 Filosoofia SH #30 Filosoofia SH #31 Filosoofia SH #32 Filosoofia SH #33 Filosoofia SH #34 Filosoofia SH #35 Filosoofia SH #36 Filosoofia SH #37 Filosoofia SH #38 Filosoofia SH #39 Filosoofia SH #40 Filosoofia SH #41 Filosoofia SH #42 Filosoofia SH #43 Filosoofia SH #44 Filosoofia SH #45 Filosoofia SH #46 Filosoofia SH #47 Filosoofia SH #48 Filosoofia SH #49 Filosoofia SH #50 Filosoofia SH #51 Filosoofia SH #52 Filosoofia SH #53 Filosoofia SH #54 Filosoofia SH #55 Filosoofia SH #56 Filosoofia SH #57 Filosoofia SH #58 Filosoofia SH #59 Filosoofia SH #60
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
Filosoofia p eriood
32
doc
Keskaja filosoofia
87
doc
Filosoofia materjale
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile
13
doc
Antiik filosoofia
15
odt
Filosoofia konspekt
26
doc
Filosoofia konspekt
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun