Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine
Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid Antonio Salieri enda vanas eas üritas teha enesetappu aga see ei õnnestunud tal ja ta viidi hullumajja. Olles hullumajas isa Vogler kes on noor preester külastas Antoniot ja julgustas teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga võimaluse Salieri sol...
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pol...
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel kool...
Raha ja pangandus Raha olemus ja funktsioonid Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine
1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit. Nende olemused ja omadused. 9. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid Terase juhulisandid: lammastik (N), hapnik (O), vesinik (H) 10. Süsiniku mõju teraste mehaanilistele omadustele. C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, strutkuur P+T´´
sõnale saavad essentia ja substantia). Asja olemus on üks ja ühtne. “Nähtavas maailmas” vastab sellele aga samaolemuslike nähtuste paljusus. Iga nähtus meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas ...
Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind. teadvusega seotu (transtsendentaalne reduktsioon), mille tulemusena saadakse impersonaalne "puhas teadvus", "puhtad olemused". Puhtad olemused ei eksisteeri iseseisvalt, neil on ainult "tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu" selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus. Fenomen on Husserli jaoks eseme tähendus, mis ei samastu kunagi eseme endaga.Teadvuse omaduseks on suunatus esemele
kas armastatakse või vihatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist. Veel toodi välja Wolandi ning võimu seost. Tema, kelle käsutuses olid "küllatki suured võimalused, palju suuremad, kui arvavad mõned mitte eriti terased inimesed..." oli võimeline lihtsalt oma kohalolekuga panema liikuma sündmuste ahelaid.
Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ...
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseeriva...
ei olnud seda. Õhtulväsinuna hakaks ta Popit kiusama. Popi vingus hirmust ja valust. Tema vastupanu oli ajsatu. Ka kirstualune oli talle liigsalt väike, kuid kuna muud pääsu ei olnud, rikkus ta seal oma tervise (jalad olid kõverad, karv kulus ära, nahk sai viga). Viirastus oli tema heal elu, mis oli eelnenud sellele, mis praegu oli. Unes nägi ta oma endist, head isandat. Ta sulatas mõlema isanda (Huhuu ja vana isanda) olemused ühte. Popi ootas teda samuti, nagu vana isandat. Popi igatses ka teda. Ka uus isand hoolitses näiliselt Popi eest. Ta tõi liha. Popi lähenes talle samuti, nagu oli lähenenud oma vanale isandale(käe lakkumine, tema eest hoolitsemine). Ka Huhuu oli pidevalt ja kaua ära. Popil oli temast hale. Huhuu hakkas alkoholi leidmisest alates jooma. Joobununa oli ta lõbus, ka Popi jõi alkoholi. Kui alkohol oli otsa lõppenud, laks Huhuu uut saaki otsima
Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme aga halvad kohastujad, mistõttu jääme oma traditsioonidele ja arvamustele kindlaks
Annika Vesselov Bak. VIII rühm Humanitaarained I kursus Kasvatus kunst või teadus? Et sellele küsimusele üldse vastus leida, tuleb esmalt seletada lahti nende kolme mõiste kasvatus, kunst ja teadus olemused. Võib öelda, et teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. See on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtustega teadmiste saamisele ja talletamisele. Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, teadusasutuste võrku või mingit teadusliku uurimuse valdkonda. Seega ühest ja ainuõiget tähendust sõnal teadus ei olegi vaid kõik oleneb kontekstist kus seda kasutatakse.
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). M...
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
Inimese tegevus on sarnane igas olukorras. Aga ka selles seisuni sees on omakorda kolm staadiumit : 1. Animism - objektid on elavad ja hingestatud. 2. Polüteism tervetel nähtuste gruppidel on üleloomulikud omadused, igal objektil on oma Jumal. 3. Monoteism iga ilmingu taga on vaid üks olend. 2) Metafüüsiline seisund tegemist on abstraktsete jõududega, siia kuuluvad ka mõisted ja olemused. 3) Positiivne seisund inimene ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. Sama kehtib ka iga teaduse kohta, Comte loetles 6 positiivset teadust: 1. matemaatika, 2. astronoomia, 3. füüsika, 4. keemia, 5. bioloogia, 6. sotsioloogia. Teaduse areng toimub kergemast keerulisemaks ja iga järgmine teadus eeldab eelmist.
Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed j...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Andrei Belokurov MIS KASU ON KASUTUSMALLIDE MUDELIST (USE CASE MODEL)? Referaat INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ANALÜÜSI ÕPPEKAVA Juhendaja: A.Mulin Tallinn 2011 1. MIS ON KASUTUSMALLID? Iga programmisüsteemi loomise eesmärk on sellise produkti loomine, mis aitab kasutajal teostada oma igapäevaseid tegevusi. Taoliste programmide loomisel kõigepealt määratakse nõudmised, mida antud programm peab täitma. Nende eesmärgid on: · väljatöötaja, tellija ja kasutaja vaheline kokkulepe sellest, mida peab tegema programmisüsteem; · väljatöötaja parema arusaamise saavutamine PS käitumisest; · süsteemse funktsionaalsuse piiramine; · aluse loomine projekti väljatöötamiseks; · kasutaja interface määratlemine. Kuid kui paluda kasutajal loetleda need nõudmised paberil, siis tihti või...
nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks. Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused. PortRoyal'i grammatika 1660 Antoine Arnauld ja Claude Lancelot Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele raames. Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid. Universaalne kõigi keelte puhul. 1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil)
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koos...
Alguses põhiliseks inimese tegevus ja kahtlu teraapia eesmärgiks on avardada argumentide tekkimist. räägitakse probleemist kaudeselt ja tugevuseks on enese toimetuleku osas. Teki inimese maailmavaadet. Tuua tema Gestalt teraapia liigutakse konkreetsuse poole. Nõustaja teadvustamise sõltuvust teraapiast GESTALT- teadvusesse juurdunud olemused. nõustamissuhe on püüab viia inimese võimalikult lähedale protsessi ja toimetulekust. TERAAPIA Gestalt teraapia põhineb kolmel protsessile suunatud. Keerab kogemusele või probleemile. eksperimentaalsuse filosoofilisel põhialusel. Esimeseks tähelepanu keskkonnale ja Nõustamise tegevus: teadvustamine ära kasutamine.
tuleviku) kohta. Milles seisnes Popperi järgi teaduse loomuse essentsialistlik tõlgendus? Milline oli Popperi kriitika essentsialistliku tõlgenduse vastu? Popper tõlgendab teaduse loomust essentsialistlikult kolme teesiga: a) teadlased püüavad anda tõest kirjeldust maailma kohta, b) tõene teooria kirjeldab "olemusi", mis on vaadeldavate nähtuste aluseks, c) seetõttu kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on vastav loodusnähtus lõplikult seletatud. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele lõpliku seletuse, teaduse arengut. Milles seisnes Popperi järgi teaduse loomuse justifikatsionistlik tõlgendus? Milline oli Popperi kriitika justifikatsionistliku tõlgenduse vastu? Popper tõlgendab teadusliku teadmise justifikatsioonilist käsitust kui samastust teadusliku
psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori. On olemas sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogias on palju erinevaid valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
Kunstnikku saab ülistada vaid siis, kui ta on universaalne Leonardo da Vinci Legend Leonardo universaalsest geniaalsusest sai täiendust hilisel 19. sajandil, kui teda ülistati renessansiliku mehe kõrgeimaks avalduseks, kes on võimeline lahendama ära kõik maailma probleemid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Reaalsuses oli Leonardo mees, kes oli täis palju ebakindlust ja vasturääkivust. Tal olid mured ja probleemid, mis ei vastanud tema kuvandile. Need vasturääkivused peegelduvad tema kirjutistes tema mitmepalgelistes mõtetes, tema palavikulistes otsingutes perfektse vormi järele ja tema säilinud märkmetes, kus teaduslik vaatlus on ühendatud filosoofiliste mõtisklustega, kus mõtted inimkeha anatoomia üle on vahelduvad vägivaldse poleemika ja aforismide näol, kus sõjamasina projekt on esitatud lille kirjeldusena. Tema maalides on rahulolematus avaldatud katsetustes uudse tehnikaga ( millel olid tihti kohutavad tulemused) ja ...
ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus on, verifitseerimisega või ilma. Teie, pragmatistid, vahetate põhjuse ja tagajärje ka, kui lasete tõe olemisel asuda verifitseerimisprotsessides. Need on üksnes selle olemise margid, üksnes meie lombakad moodused toimunu järel kindlaks tegemiseks, millistel meie ideedest juba on see imeline omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga
ühiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile õigustatud pretensiooni võimule, hõlmavat endasse mõlemat – nii vahendi- kui eesmärk- kompetentsi nagu ka mõlemat laadi teadmist: nii teadmist olevast, kui ka teadmist väärtustest. Ning tema õpetuse eeldustest lähtudes on see ka arusaadav, sest poliitiline kompetents tähendab Platoni käsitluse kohaselt eelkõige ideede-teadmist. Ideed on ühelt poolt nähtuste olemused ja selles tähenduses justkui olevas endas leiduvad tõsiasjad, teadmine millest on justkui “faktiteadmine”. Kuid Platoni käsitluse kohaselt on ideed ju veel midagi rohkemat – ideed on ka täiuslikkuse kehastused igas oleva liigis. Teades ühe liigi ideed, teatakse seetõttu ka selle liigi kõige täiuslikumat, parimat olemasoluviisi. Ideede teadmisest on seega tuletatavad ka absoluutsed objektiivsed väärtushinnangud. Selles teadmise liigis, mida Platon
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske leida see õige ja parim motivaator töötajale, sest kõik indiviidid on erinevad. Otsida tuleks kolmest allikast korraga: rahaline motivaator (olgugi, et mõju toime on väga lühike), mitterahaline ja enesemotiveerimise oskused. (Pajumaa, 2016) Tunnustav juhtimine toob aga juhid sisekultuuri loomise keskmesse ja viib
...................... 13 2 SISSEJUHATUS Dinosaurused olid arenenud, võimsad ja hirmuäratavad loomad. Nad olid väga mitmekesised ja rohkearvulised. Mõned neist kasvasid suurimateks loomadeks, kes kunagi Maa peal kõndinud on. Nad vallutasid kogu maismaa-, vee- ja õhuruumi. Nad tõrjusid peaaegu kõik teised loomad kõrvale. Dinosaurused valitsesid meie planeedil rohkem kui 140 mln aastat. On raske uskuda, et need võimsad olemused lihtsalt kadusid. Kerkib küsimus – miks? Ja mis veelgi huvitavam, miks siis teised vähem „edukad“ loomad jäid ellu? Antud töös püüan ma vastata nendele küsimustele, tuues erinevaid teooriaid selle probleemi kohta tuginedes erinevatele allikatele. 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu Juba Permi ajastus hakkasid roomajad kiiresti arenema, nende seas arenesid ka pelükosaurused (Monroe, J
seotud ühte "puntrasse", mille algus peitub lõpmatu põimiku sügavuses ning mille lõpp ei ole ilma alguseta mõistetav. Asjade lõpp on inimese eest peidetud vallutamatu saladusmüüri taha. Ühtviisi on ta võimetu nägema olematust, millest ta on võetud, ning lõpmatust, mis on ta neelanud. Kristlasest Pascali jaoks oli saanud loomulikuks mõte, et mitte miski võib tekitada millegi, kuna ka jumal lõi ju selle maailma ja kõik olemused maa peal sõna otseses mõttes mitte millestki. Mis loomulike seaduste järgi loodusriigis võimatu, see jumala jaoks ainuvõimalik. Peale lõpmatult suure maailmaterviku mõistmise, on lõpmatu mõistmise võimet tarvis ka lõpmatult väikeste asjade uurimiseks. Sellepärast ei tohi lasta ennast veedelda ei näilisel asjade lihtsusel, uurimisobjekti väiksusel, ega nätava tunnetushorisondi piiratusel. Ei tohi unustada, et kõige selle taga peitub lõpmatus. 2.2 Inimene
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
Nähakse sageli, näitab ennast harva (erakorraline sündmus). 4. Mõjutab füüsiliselt, mõjutab teispoolsuse kaudu (asjaolude kokkulangemine). 5. Seotakse sunniga, ,,seotakse" armastusega. 6. Suurus tähtis, suurus ei loe. 7. Ei toideta/sunnitakse, toidetakse. 8. Hõbekuul võtab, hõbekuul ei võta. Millega on tegemist. 1. Elava inimese hing - kondab vabatahtlikult, - seotud hing (koopia, jäljendus) 2. Surnu hing - ise kinni jäänud, seotud Erinevad lõhnad ja olemused tulenevad erinevatest teguviisidest. Kinnijäänud 1. Kurjategijad - halba, sadistlikku rõõmu tundvad inimesed 2. Mustad nõiad (Valge nõid aitab, aga palumise peale) 3. Enesetapjad (netovastuvõtjad)(,,Kalevala" Väinamöinen) a. põgenemine b. kättemaks c. õpetuste hoidja 4. Vabast tahtest - hoidjad ja edendajad 5. Hullud 6. Ahnitsejad [,,Laulujooned"] 7
sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse:
Alghinde leidmise aluseks on järgmised parameetrid: 1) mulla liik 2) huumuskihi tüsedus 3) huumuse sisaldus 4) lõimis. Eesti kunagise haritava maa kaalutud keskmine boniteet on ligikaudu 40 hindepunkti. Tänasel päeval kui haritava maa boniteet on alla 30 hindepunkti, on vaja väga tõsiselt kaaluda, millise põllumajandusliku tegevusega on sedal üldse mõtet teha tegemist. Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Erimullateadus Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lätekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse:
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla meestega vrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks vga ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, ebaoleva valdkonda. Kui aga Platon seda ksimust kaalutleb selle tunnetusvime abil, millele avanevad asjade olemused, st mistustunnetusega, siis ei leia ta argumente naiste poliitikas osalemise vastu. Vim ja seadus: korruptsiooni probleem. Politeia`s esitatud hstikorraldatud riigi projektis ei ole sjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid vi vimu kuritarvitusi keelaks. Selline ksitlus tstatab muidugi korruptsiooni ksimuse: kui valitsejate
3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 1. Essentsialism (sõnast “essentia” – olemus ladina keeles). Seda arusaama võib Popperi järgi omakorda kokku võtta kolme teesiga: a) teadlased püüavad saavutada tõest kirjeldust maailmast, b) tõene teooria kirjeldab “olemusi”, mis on vaadeldavate nähtuste aluseks, c) seetõttu – kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on saavutatud vastava loodusnähtuse lõplik seletus. Popper nõustub esimese teesiga. Ta ei taha otseselt vaidlustada ka teist teesi, kuigi ei võta seda omaks. Olemuse kontseptsiooni tõrjub ta tagasi vaid niivõrd, kui sellest paistab tulenevat kolmas tees, millega Popper otsustavalt nõus ei ole. Kui aga tunnistada maailma algolemuse olemasolu, siis peab tunnistama ka võimalust saavutada maailma kohta lõpuleviidud kirjeldus
söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust. Asjade olemused on Platoni järgi igavesti muutumatud. Nii kujutab ka mõistus endast orienteeritust mõistusliku stabiilsuse, identiteedi saavutamisele. Ihad seevastu soovivad üha midagi. Nad ei tunne ise kunagi küllastust ega lase ka inimesel millegagi lõplikult rahulduda. Ihad on dünaamiline aspekt inimese hinges, mis ajendavad teda püüdlema kõige erinevamate tungide ja sealt väljakasvavate soovide täitumist. Inimese söakus kui midagi
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
Kuid keegi ei tulnud. Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast. Ta teadis küll, et see oli õigupoolest Huhuu. Kui ta seda enam muust poleks tundnud, siis vähemalt lõhnast. Kuid ta kaotas usu lõhnadesse, nagu oli kaotanud selle muusse. Ta haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imestlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama.
Kuid keegi ei tulnud. Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki Isandast. Ta teadis küll, et see oli õigupoolest Huhuu. Kui ta seda enam muust poleks tundnud, siis vähemalt lõhnast. Kuid ta kaotas usu lõhnadesse, nagu oli kaotanud selle muusse. Ta haistmismeel läks sandiks, ja ta eksis lõhnades. Kõik oli petlik maailmas, isegi lõhnad! Ta vahetas ära mõlemad Isandad. Õieti sulasid nende olemused ühte. Need olid ainult sama isiku kaks poolt. Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust, tujukust ning inetust. Peaaegu kõik tegi uus Isand vastuoksa, võrreldes endisega, kuid ometi peitus selleski salatud tarkus ning saavutamatu osavus. Kui endine Isand oli ukse kaudu läinud, tegi nüüdne seda akna kaudu. Ta hüppas lauale, lükkas akna lahti ja kadus. Popi jäi imestledes keset tuba ootama
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
(orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos. Olemisel ehk reaalsusel on erinevad tasemed: 1) esmased olemused (indiviidid, üksikud materiaalsed esemed) 2) teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus) *Erinevus - Aristoteles arvas, et üldnimedel ehk universaalidel pole iseseisvat olemist, nad ei eksiteeri "ajast sõltumatuna" vaid eksisteerivad "asjades" (in re). Sokrates on olemas mitte inimese idees, vaid on olemas, sest see on meelelise tegelikkuse eriline objekt. Asja olemus ehk substants on see, mis teeb asjast selle, mis see on ja jääb asja muutudes samaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
