Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku võtta paari lausega: inimest juhivad varasest lapsepõlvest peale alaväärsustunne (mõiste «alaväärsuskompleks» ongi Adleri kuulsaim leiutis) ja teiselt poolt võimutung (see on mõneti sarnane Nietzsche «võimutahtega»). Inimene püüab oma tegelikku või oletatud alaväärsust (pole tähtis, kas inimene objektiivselt tõesti on alaväärne, tähtis on, kuidas ta end tunneb) igal võimalikul viisil kompenseerida, ent sageli see
psühholoogia uue suuna individuaalpsühholoogia rajaja. Alfred Adler sündis 7. II 1870 Viinis. Ta mäletas, et kui oli viieaastasena kopsupõletikus, ütles arst tema isale, et noorimat kuuest lapsest, Alfredit, ta päästa ei suuda. Alfred siiski paranes ja otsustas, et temast saab arst, kes suudab inimesi päästa. 25-aastaselt lõpetas Adler Viini ülikooli ja kaks aastat hiljem abiellus. Veel aasta hiljem sündis Adleri tütar, ta alustas erapraksisega ja avaldas esimese monograafia. Ta töötas algul arstina, seejärel siirdus psühhiaatria alale. Tema tegevus äratas Sigmund Freudi tähelepanu Noore teoreetiku ja praktiku vastu hakkas huvi tundma ka Freud ning pakkus noorele mehele koostööd - 1902 kutsus ta oma diskussioonirühma, kus arutleti psühhopatoloogia uute suundade üle.. Vaid viis aastat
asuvas külas nimega Rudolfsheim. Kui Adler oli väike poiss, siis põdes ta külmetuse tagajärjel raskekujulist kopsupõletikku ja oleks peaaegu surnud. Kirjeldatud kogemus ning noorema venna kaotus lapsepõlves olid ilmselt ka põhjusteks, miks ta täiskasvanueas psühholoogiast huvituma hakkas. Adler küll taastus haigusest, kuid tema tervis ei olnud peale seda enam endine. Mitmed Adleri varasemad meenutused on seotud tema enda ning vanema venna Sigmundi pideva omavahelise rivaalitsemisega, mis tulenes sellest, et Alfred oli nõrga tervisega ja pidevalt haige, kuid vanem vend oli täie tervise juures ning füüsiliselt võimekam. Vendadevaheline rivaalitsemine kestis kuni nende keskealiseks saamiseni ning oli ilmselt aluseks ka Adleri sünnijärjekorra teooria tekkimisele. (Gregory J. Feis,2012) Akadeemilise hariduse omandas Adler Viini Ülikoolis, kus ta õppis arstiks
Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid
Noorim laps Noorim laps saab perekonnas kõige enam tähelepanu, seda nii vanematelt kui ka enda vanematelt õdedelt- vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad.
Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. · 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste sunnil lahkub ta Peterburist, hiljem ka Eestist ning siirdub Soome ja sealt edasi Pariisi · 19051908 õppis ta Pariisi Kaunite Kunstide Koolis Ecole des Beaux-Arts ning järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas' eraateljeedes. Esimesed Pariisi-aastad kujunesid tema jaoks väga raskeks ning majanduslik kitsikus ning nälg olid tema alalisteks kaaslasteks. Siis tegi ka Koort tänaval oma esimese viiuliesinemise, millega teenis natukene raha. · 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga, kellega oli tal neli last. · 1923. kolib Tallinnasse ning korraldab esimese personaalnäituse. Sellel on välja
Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate sissetulekute ja kallimate asjade poole. Sageli on tegemist näiliselt rikaste inimestega, kes vaimult on vaesed ning ei oska oma suurte rahapakkidega midagi erilist peale hakata. Paraku on selline arusaam praeguses heaoluühiskonnas juba sügavalt juurdunud ning vaid jõukuse poole püüdlevad järjekindlalt väga paljud noored. Äärmuseni arenenud omamiskirg ja edujanu saavadki üldjuhul alguse juba varajases nooruses. Adleri teooria selgitab, et inimene püüab kogu elu kompenseerida lapsepõlves kogetud alaväärsust, mis ongi ta hilisemate saavutuste allikaks. Nii sai näiteks Johnny Weismüllerist olümpiavõitja ujumises. Beethoven kirjutas oma geniaalsed helitööd, kuigi tal oli kuulmispuue ja Napoleoni vallutused kompenseerisid tema lühikest kasvu. Lapsepõlves naabripoisist odavama mudelautoga mänginud laps püüab täiskasvanuna veelgi enam, et tema sõiduvahend oleks võimsam kui töökaaslasel
Sotsioloogia üks rajajaid Max Weber (1864 - 1920) rõhutas, et elustiilid põhinevad nii päritolul, väärtustel, haridusel, moraalitunnetusel jt teguritel. Elustiili võib vaadelda kui toimetulekustrateegiat, mille inimene kas kujundab ise või võtab üle selleks, et ühiskonnas edukalt hakkama saada. A.Adler (1870 - 1937) kui üks esimesi selle mõiste kasutusele võtja, arendas välja kontseptsiooni inimese arengust, tema elu eesmärkidest ja neile vastavast elustiilist. Adleri kontseptsiooni kohaselt on inimese ülim eesmärk harmoonia saavutamine oma elu ja 17 18 ümbritseva vahel. Iga üksikisiku elustiil peegeldab tema suhtumist ümbritsevasse, tema iseloomu ning eelistusi. Adleri väitel puutub inimene oma elus kokku peamiselt kolme liiki probleemidega, mis seonduvad töö, sõpruse ja armastusega. Elu eesmärkide
7 kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone, sünnib uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956
oluline tähtsus, kuidas nad keele: mida ta tagasisidega ja oma elu näevad, püüab täpselt silmas komplimentidega. lahenduskeskne teraapia peab ja millised inimeste probleemidele on tema keskendunud sõnavara personaalsed muuta lahendustele tähendused. orienteeritud sõnavaraks. REAALSUS- Põhineb Alfred Adleri Terapeudi roll on Kõigepealt on oluline Saab kasutada Keskendub ainult TERAAPIA põhimõtetel, et inimene on aktiivne, kuid luua vajalik keskkond, koolides, olevikus olevatele sotsiaalne olend ja tema mitteautoritatiivne mis toetab töökohtadel,vang- probleemidele. käitumine eesmärgikeskne. . Pigem on ta kui protseduure. lates Sügavamate
Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi. Debüütkogu luule on vabavärsis. Tänu sellele kogule ning Alfred Adleri psühholoogiaraamatu "Inimesetundmine" enne tõlkimisele võeti Vaarandi kirjanike liitu. Debora Vaarandi suri 2007. aastal. ([WWW] http://paber.ekspress.ee/fotodb/60670C387B317D71C2256FB80040214C/ $file/tn_vaarandi.jpg 20.05.2009) 5 Looming Eriti jõuline oli Deboora Vaarandi luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel
tingimustes. Gipser ja Stein-Hilbers näevad oma 1980.aasta kirjutises ´´Kui naised kaotavad oma rolli´´, et naisi rõhutakse kahekordselt nii palgatöö kui domineeriva mehe poolt. Soorollide jaotuses laduvad naised enam probleemide passiivse lahendamise kui kuritegevuse poole. Selle all on arvatud põgenemist haigusse ehk alkoholismi. Sellest hoolimata vaadeldakse üles kerkivat agressiivsust reaktsioonina allasurumisele. ´´Emantsipatsioonuteooria´´ järgi näiteks Adleri oma 1975.aastast (´´Õed kuriteos´´) võrdsustub naiste kuritegevus meeste omaga, kui sisse kasvatatud naiselik rollikäitumine hakkab sarnanema mehe omaga. Mida enam naisi töötab igasugustel kutsealadel, seda sagedamini tekivad neil ka konfliktid seadustega. Meeste kõrge kriminaalsuskvoot võib kasvava võrdõigusliku rollijaotuse tingimustes alaneda. Mehelikku teooriat esindab väga hästi Lederi 1997.aastal avaldatud raamatus ´´Naiste ja
Lapsena Adler oli väga haige. Perearst pidi mitu korda tunnistama, et tema on võimetu ja et laps võib surra (kopsupõletik, rahhiit jms). Lapsepõlves pidi ta suure osa ajast veetma seega üksinduses. Kui ta väga haige ei olnud, siis ta sisustas seda aega lugemise ja eneseharimisega. Adler ladusama vaimse põhja saigi lapsena haige olles. Arvatakse, et kõikide loojate mõtted ja ideed on seotud nende praktilise eluga. Arvatakse, et Adleri psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks, sest ka ta ise tundis seda lapsena (ei saanud teistega mängida). Astus Viini ülikooli ning spetsialiseerus psühhiaatriale, neuroloogiale. Freudiga viib teda kokku üks selline seik, kui ilmub Freudi unenägude tõlgendamise raamat, siis üsna palju seda kritiseeritakse kolleegide poolt. Üks väheseid, kes tema kaitseks sõna võtab, on Alfred Adler. Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on
Tema materjaalne olukord paranes alles pärast reisi kodumaale 1908. aastal, mil ta sai mõningaid tellimusi ning mil ta esines edukalt Pariisi ja kodumaa kunstinäitustel. Sel ajal saavutas ta loominguks vajaliku enesekindluse ning usu oma võimetesse. Pariisis õppis Koort 1908. aastani Pariisi Kunstiakadeemias Ecole des Beaux-Arts'is, hiljem täiendas ta ennast mitmes erastuudios. Skulptuuris sai tema juhendajaks akadeemik A. Mercie, maalimist õppis ta J. Adleri, R. Collini, F. M. H. Lucasi eraateljeedes. Üsna pea muutus Koorti, nagu kogu noore skulptorite põlvkonna ebajumalaks A. Rodin. Rodin tõi sügava pöörde prantsuse skulptuuri. Koort suutis omaks võtta Rodini kõige väärtuslikumad printsiibid meisterliku modelleerimise, marmor- ja pronksskulptuuride maalilise pinnakäsitluse, eriti aga tähelepaneliku natuuri tundmaõppimise, mis aitas Rodinil ületada
des sai Paul Pinnast kuulus ja andekas näitleja. Ta vahetas tihti teatreid, esinedes nii Eestis, Venemaal, Saksamaal, Lätis kui ka Soomes. Kõikides maades tunnus- tati teda ja imestati tema talendi üle. Ta mängis nii tuntud kui ka mitte nii tuntud rolle ja nooremana lavastad mitmel hooajal palju näidendeid, mängides kõikides ise kaasa. Tal oli suur töövõime. Veel tegeles ta näitekirjanikuna, kirjutas memuaare ja juhtis elu teisel poolel Eesti Kirjanike Liitu. Ta oli abielus Netty Adleri ja hiljem Milly Altermanniga. Mõlemast abielust olid tal ka lapsed. 8 Kuigi Paul Pinna töötas ka paljudes teistes teatrites, töötas ta elu viimastel aastatel samas teatris, kus ta oma teatritööd alustas "Estonia" teatris. Kasutatud kirjandus · "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · http://www.sakala
Proseminari teemadeks olis enamasti esteetilise kasvatuse küsimused, eri maade koolisüsteemid, õpilase tundmaõppimise meetodid jne. 1933.aastal ilmus Elangol raamat ,,Lapsepõlv ja iseloom", mis 1935.aastal toimunud raamatuaasta puhul arvati saja parima eesti raamatu hulka(teine trükk ilmus 1940.a.). Samal ajal avladas ta ajakirjas ,,Kasvatus" mitu pikemat mitmest numbrist läbi käivat kirjutist. Ühest neist andis ta ülevaate psühhoanalüüsi teooriatest; analüüsis Freudi, Adleri, Jungi seisukohti ning nende rakendatavust pedagoogikas. Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest
Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on ta ikkagi üks arvestatavamaid teooriad nende hulgas, mis kirjeldavad inimese kogu elukäiku. Järgmine tüüp: Alfred Adler ( 1870 - 1937 ). Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega
tuleks kõige rohkem rõhku panna, sest see arendab välja uusi inimesi. -) Kui Freudi ,,Unenägude tõlgendamine" välja tuli, siis see sai väga palju kriitikat ning Adler oli üks vähestest, kes selle kaitseks välja astus, mis avaldas Freudile väga suurt mõju. -) Hiljem emigreerus ta Ameerikasse, kus tegutses peaaegu surmani, kuigi suri lõpuks südame puudulikuse tõttu oma Euroopa loenguturneel, Sotimaal. * Adleri suurimad mõjutajad olid: -) Darwin ja tema evolutsiooni teooria Adleri psühholoogia tugines arvamusel, et üks põhilisi psühholoogia kujunemise põhjuseid on seotud ühiskonnaga. Hiljem ta taganes Darwini teooria punktist, mis väitis, et tugevam jääb ellu, sest ta leiab, et inimese puhul võib nõrkus olla isegi motiveeriv jõud, mis paneb tegutsema ja mille tulemusena võib tekkida palju paremaid tulemusi. Hiljem ta uskus, et inimese arenguks on koostöö palju tähtsam kui konkurents.
PSÜHHODÜNAAMILISED TEOORIAD: psühhodünaamiliste teooriate põhiküsimus: mis jõud paneb inimese liikuma, isiksuse motivatsioon? Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler – psühhoanalüüsi koolkonna tuntumad liikmed Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär
Beethoven oma suured sümfooniad vaid sisemise seksuaalse frustatsiooni tõttu, näib humanistlikele psühholoogidele paikapidamatu. Teised teooriad, mis eitavad loovuse esmasust kui inimese sisemist energiat eraldi seksuaalenergiast või libiidost on samuti ebarahuldavad. Need sisaldavad Freudi teooriate modifikatsiooni nagu näiteks Kubie teooria (1985), samuti Kris'i soovitus, et loovus nõuab "ego taandumist" (1952). Adleri arvates peitub loovuses inimese vajadus saavutada ülevõimu ja täiuslikkust, et maandada oma alaväärsust. Rank (1932, 1973) arvas aga, et loovus on tulemus inimese võitlusest surmahirmu ja eluhirmu vahel, mis avaldub selles, et inimene püüab ületada surmahirmu, taodeldes surematust läbi oma teoste, mis elavad pärast autori surma edasi (Meerloo, 1968). Kõik need teooriad on "kompensatsiooniteooriad" ja on vastuvõetamatud humanistlikele
oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult. Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses. Aga Freudiga ühinedes olid juba enda teoreetilised seisukohad olemas. Lahkudes Freudi sektist lahkus koos temaga veel 9. Indivudaalne psühholoogia- Adleri õpetus. Et teha vahet, kutsutakse nii. Pani palju rõhku hariduslikule sfäärile. Just õpetajate praktilisele väljaõpetusele. Oluline on töötada nende inimestega, kes vormivad kasvavate ja arenevate mõistust. Korraldasid koolides koolitusi noortele ja vanematele. Keskused koolides. Teda on selgeimalt mõjutanud Darwini evolutsiooni teooria. Esimesed tööd käsitlevad inimeste elundite kompenseerimist teiste poolt. Jõuab alaväärsuse
asjaolud (näiteks armumine) neid aktiveerivad. "Self" on psyche terviklikkuse avaldus kõigi psüühilisate aktiivsuste kaudu. Self vahendab head/ kurja, loovust/ hävitust, metsikust/ inimlikkust jne. ning annab võimaluse saavutada kõiksus ehk individuatsioon vastandite ühendamise kaudu. Selfi kohalolekut kogetakse müstilise jõuna, mis on eriti ilmekas arhetüüpide avaldumise korral, mil kollektiivse alateadvuse sisu teadvusse surutakse. Alfred Adleri (1870 1973) isiksusekäsitlus Adlerile on tema individuaalpsühholoogias iseloomulik terviklikkuse idee. See tähendab, et inimese eesmärkide mõistmiseks tuleb vaadelda teda terviklikus sotsiaalses kontekstis. Inimesed valivad eesmärgid lähtuvalt oma subjektiivsetest tajudest iseenda ja maailma kohta. Adleri järgi on inimesed olemuselt loovad, vastutustundlikud, unikaalsed ja ise oma elu suunavad indiviidid.
Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab
Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab
tugev. Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe, kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on see üks arvestavamaid teooriaid nende väheste hulgas, mis inimese elukäiku kirjeldavad. Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega
Jungi puhul räägitakse enantiodromiast, see räägib, et varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Jung räägib ka kompensatsioonist, mingi puudujääk mingil alal kompenseeritakse teises alas/suhtes. Jung ja psühhopatoloogia: Tuleneb probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse suhetest ja see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia 1 · Psühhodünaamiline meetod ja õpetus, mis on loodud Jungi poolt, toetub Freudi ja Adleri perspektiividele ning pakub laiendatud käsitlusi ja teooriaid. · Isiksusel on võime ennast parandada ning kogemuse käigus laieneda. · Psüühika on end isereguleeriv süsteem. · Alateadvusel on loov ja kompenseeriv komponent. · Terapeudi-patsiendi suhte tähendus. Aitab kaasa eneseteadlikkusele ja tervenemisele. · Elu jooksul leiab isiksuse areng aset mitmes faasis. · Näited: o Grupi teraapia
Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria 39 alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi kaasnähtuseks. Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N.Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline sündmuste ahel: (1)Eesmärgipärase tegevuse teele ilmub
Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi kaasnähtuseks. Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N.Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline
On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne. Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega. Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada. Psühhopatoloogia ei näita, et inimene on haige, vaid seda, et inimene on kaotanud julguse. Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ebareaalsed. Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut. Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma.
Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude tõlgendamist. 3. Nietcshe Temalt võtab ta palju üle, kuid nende teooriad vastanduvad. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab mõistet "püüdlus üleolekule".
püüdega otsida nendega lepitust. Kaasaegses ühiskonnas tuli religiooni lugeda seega arengujäänukiks. Ilmselt on paratamatu, et soov kõike taandada rangele empiiriliselt uuritavale aluspõhjale kutsus esile vastureaktsiooni. Jungile ei ole vastuvõetav Freudi ning tema tuletiste ,,mehaaniline" maailmapilt ning see, et ka psüühikat nähti seega paljuski mehaanilisena. 43 ,,Etteheide Freudi ning Adleri teooriatele ei seisne selles, et need baseeruvad instinktidel, vaid et need on ühekülgsed. See on psühholoogia ilma psüüheta ning see sobib inimestele, kes mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi põhisisule kui ükski varasem meditsiiniline lähenemine, siis nende ainuline tegelemine
Johannes Semper + tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana. Hakkab avaldama ka lühiproosat ja 1934 ilmub "Armukadedus" ja 1939 "Kivi kivi peale". Semperi taustade puhul peab aru saama, et tegemist on suhteliselt teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga ja selle üks külg on ka see, et Semper on üks esimesi, kes tutvustab freudistlikku käsitlust Eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. Pöördutakse ka tollase menupsühholoogi Adleri poole, kelle käsitlus saab puhvriks. Freudi töid tuntakse päris otse ja selle mõju on näha kui kirjanduses ja isegi tollases pedagoogikas, mis on hästi moodne. Freudismi näeb ennekõike romaanis "Armukadedus" rõhutatult psühholoogiline lugu. 1930ndatel on freudism tähtis, aga tähtis on ka see, et ta on pr kultuuri väga hea tundja ja mitmed moodsad voolud jõuavad Semperi kaudu Eestisse. Leo Anvelt + tundis juba 30ndatel psühhoanalüüsi ja see kajastub ka tema teostes
suruda oma karpi. Kuid nähtused, mis "ei mahu karpi" jäetakse tähelepanu orbiidist välja. *) Uus teooria pääseb vidule alles siis kui vana teooria on ennast lõplikult kompromiteerinud. *) Üleminek ühelt paradigmalt teisele on nagu usu vahetus. Pöördumine uude usku jätkub senikaua, kuni pole jäänud ellu enam ühtki vana paradigma kaitsjat. Karl Raimund Popper * Karl Raimund Popper (1902-1994) sündis Viinis ning tal oli tugev Freudi ja Adleri mõju. Lisaks käis ta Viinis Einsteini loengutel. -) 1936 a. kui Moritz Schlick ühe natsiõpilase käe läbi mõrvati võttis K.Popper, kelle soontes voolas juudi verd, vastu kutse minna õppejõuks Canterbury Ülikooli Uus- Meremaal. * Popper uskus, et need teadused, mida on võimalik ümber lükata ja mida on võimalik kritiseerida on head teadused, kuid need asjad, mille puhul öeldakse, et see on absoluutne, on halvad.
väljastpoolt tulevate kinnituste abil. Sotsiaalselt tunnustatud tegevused, nn prestiizikad tegevused, võetakse omaks ilma kiituse ja karistusetagi. Üks või teine käitumisviis on omandatud vaid siis, kui väline kontroll on asendunud sisemisega. Sotsiaalse õppimise teooria järgi ei saa sisemiselt vaba otsustus ja käitumine tekkida ilma eelnenud välise kontrolli ja suunamiseta. Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freudi, Karen Horney, Alfred Adleri, Carl Jungi ja Erich Frommi arvates on moraalse arengu tähtsaim aeg lapsepõlveaastad ning tähtsaimad mõjutajad vanemad ja perekond. Kogu edaspidise käitumise teljestik, suhtumiste põhimuster, pannakse paika vanema-lapse suhete järgi ja see kristalliseerub selgelt juba 4.5. eluaastaks. Super-egost kasvab omamoodi sisemine tsensor, mis hakkab otsustama lubatu ja keelatu, hea ja halva üle. Karen Horney arvates on suhete keskmes mitte bioloogilised ja seksuaalsed vajadused, vaid
annaabi.ee 
