Vaadelda võib üksikuid olevaid asju (substantsiteooria), kõiki olevaid asju kokku (kosmoseteooria), või siis olemist ennast kui printsiipi, mida ei taandata substantside või kosmose olemisele. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja. Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see
.......................................................................................................... 4 2.OLEMINE JA AEGA........................................................................................................... 5 3.OLEMISE FUNDAMENDID.................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 8 Martin Heideggeri omanäoline ja pilkupüüdev sõnastus ei jäta ka mind külmaks. Selle arusaamine pole lihtne, kuid annab aimu kellegi uskumusest ja visioonist. Heideggeri pealmiseks probleemiks võib pidada olemiseküsimust. Sellel ma ka oma uurimistöös põhirõhku rakendasin. Ma proovisin avada olemise küsimuse, lähtudes Heideggeri arusaamast sellele. Inimesele on olemuslik see, et ta on olemas. Olemasolu ja eksisteerimise kooskõla annavad inimesele väärtuse, millest me tihtipeale teadlikud ei ole.
kaugem. Taylori looduse austamise eetika: inimese võime asetada ennast looduse olukorda. Ja mõista, mis on loomadele hea. (erineb süvaökoloogiast) Erinevused: Taylori looduse austamise eetika: inimene asetab ennast loomade olukorda Süvaökoloogia:inimese mõtlemise sügavam mõistmine ja loomadega samastumine tundeelamuste abil. Ürglooduse pooldajad pooldavad looduse jätmist selliseks, nagu ta on ilma inimese vahelesegamiseta. Martin Heideggeri järgi on tehnika meel meie eest peidus, aga meie võim tehnika meele ja tahte vastu on meie oskus ,, avaneda saladusele ehk" anda loodusele võimalus ennast ise paljastada inimesele. Heideggeri sõnul pole tehnoloogia võtmeküsimuseks mitte see, millised on tehnilised masinad, vaid kõige näimine inimesele objektiivsena, mõõdetavana, arvutatavana ja ühekordse kasutatavuse toorainena, millel on väärtus vaid niikaua, kuni inimene saab selle abil oma võimu demonstreerida
Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse
avalikkuse ja psühhiaatrite poolt. Seega pole need objektiivselt määratletavad. Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida nähakse psüühikahäirena ja kuidas sellele reageeritakse. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus1 (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. 7. Mis iseloomustab eksistentsialismi? (lisaks üldisele võivad siin olla abiks ka Heideggeri ja Merleau-Ponty mõtted) Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Heideggeri fenomenoloogia püüab tõlgendada igapäeva tegevusi. Oma igapäevategevustes oleme seotud teiste objektidega (asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning seega pole objektid üksteisest isoleeritud
Elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamine, filosoofiliste probleemide uurimine. 9. Sümbol. Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, kaotas varakult isa ja elas vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism.
Sellega peab tegelema puhas mõistus (ehk filosoofia). Filosoofilised probleemid on lahendamatud. 26. Kanti vaba tahte kategooriline imperatiiv. I Toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal kehtida ühtlasi üldise seaduse printsiibil II Toimi nii, et sa tarvitad inimsust nii oma isikus kui iga teise isikus igal ajal eesmärgina, mitte kunagi aga ainult vahendina. III Tee oma tegude eesmärgiks iseenese täiuslikkus ja võõras õnnelikkus. 27. Heideggeri mõtlemise põhiterminid (Sein, Dasein, eksistentsiaalid, aletheia). MARTIN HEIDEGGER (1889-1976) Sündis Badenis Messkirchi linnas.Isa oli kaohaliku kaoliku kiriku köster. Vaesed. Usklikud. Õppis Freiburgi ülikoolis teoloogiat (katkestas) ja filosoofiat, pärastpoole matet, ajalugu, loodusteadusi. Filosoofias uuskantiaanlus ja Kanti-eelse ontoloogia eitus. Luges Aristotelest. Peeti eksistentsialistiks.
motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri mõtlemise teine komponent on Dasein -- inimliku inimesena olemine. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika (traditsiooniline filosoofia Sokratesest Kanti ja teisteni)
meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused
interpreteerimisel meie tõlgendamise võimest või oskusest. Tuttavlikkuse võõruse aluseks on ka see, kuivõrd me teame ja oskame seostada tõlgendatavat teksti sama autori ülejäänud teostega. Hermeneutika üheks ülesandeks peab Gadamer koos tema poolt tsiteeritavate Schleiermacheri ja Astiga leida üksmeel varasema vaimuloominguga kuid gadamerlik on siin minek ajaloolisest nö. lamestavast ühtsuseotsingust kaugemale ja võttes appi Heideggeri olemusanalüüsi, kus tõlgendamist käsitletakse ringina, mis algab eelhaardest ehk visandusest, mida tõlgendamise käigus edasi liikudes vastavalt lisanduvatele mõistmistele pidevalt revideeritakse. Selline pidev hermeneutiline ring, kus toimub vahelduv osa kaudu terviku ja terviku kaudu osa mõistmine koosneb ootuse (projection ingl. k), mis suunab tõlgendamise protsessi vaheldumisest selle ootuse kinnitumise või ümberlükkamisega
Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks
suuna: enam ei ole sihiks sõnastada tõlgitsemistööd suunavad reeglid, vaid taotlus on tõlgitsust põhjendada.Hermeneutika hakkab nn oskusõpetusest kujunema üheks epistemoloogia vormiks, mis peab mõistmisprotsessi humanitaarteaduste aluseks ning kontrollib selle aluse usaldusväärsust. Kaks teemat, millega Dilthey järgnevale ajale kõige suuremat mõju avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse.
kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda eksistentsiaali , tõsiasja, et inimene on olev, kellele ta enda olemine on huviasjaks, nimetab Heidegger hooleks
(1889-1976) 1976 sündis Kadri Adamson. Sündis ja suri Saksamaal Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu. Heidegger kritiseerib Platonit. Talle heideti ette, et ta tegi koostööd Hitleriga. Kuigi tal oli juudist armuke, kes oli peidus juutide kiusamise ajal. Ning armuke tuli pärast seda Heideggeri juurde tagasi. Peateos: · Olemine ja aeg (1927) Heideggeri peaküsimus on olemasolu ehk eksistentsi küsimus mida tähendab lausetes sõna ,,on" Dasein on olemasolemine. Teadlik oma enda surelikust saatusest, mis paneb meid elama autentset elu. Fenomenoloogia õpetus teadvuse nähtumustest ehk fenomenidest, see tähendab tegevusega kaasnevate kogemuste kirjeldust või analüüsi. Hermeneutika tekstide seletus-ja tõlgenduskunst.
mõttetud · Tõesed on need uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt töötada, st mis nö töötavad · Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule
situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõistuseeelsest ja mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana. Heidegger aga tõstatab just siin probleemi. Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
3. Kuidas on viimasel ajal olnud euro ja Taani krooni vahetuskurss? 4. Ta laskis isegi oma Lõvi tähtkujus sündinud saksa lambakoerale Hermannile horoskoobi koostada. 5. Mida arvad sina Steineri pedagoogikast ja Waldorfi koolidest? 6. Almanahhis Noorte Hääled ei avaldatud tema poeemi “Tuul tuvi tiibades”. 7. “Avatud eesti raamatu” sarjas on ilmunud mitmed Euroopa ja Ameerika mõtlejate artiklikogumikud, näiteks Susan Sontagi “Haigus kui metafoor” kirjastuselt Varrak ja Martin Heideggeri “Kunstiteose algupära” kirjastuselt Ilmamaa. 8. Presidendilt on ta vastu võtnud piirivalve rinnamärgi Mõõk ja Ilves ning piirivalveohvitseri teenetemärgi Piirikotkas. 9. Patriootlikel kodanikel soovitatakse võidupüha tähistada Eesti oma toodetega, näiteks sobib aperitiiviks hästi Lossivein 27 ja pärast võib soovi korral mulgikapsaste ja seaprae kõrvale ka klaasikese Viru Valget pakkuda. 10. 30. märtsini sai
Selles etapis ilmneb uurija keelekasutuse kaudu uuritavate kogemus kogu oma variatiivsuses. Viies etapp. Üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Siin käsitletakse nähtusi üldisel tasandil, samas side individuaalse tähendusvõrgustikuga peab kogu analüüsi vältel säilima. Giorgi meetodid on täiendanud Perttula, luues sellega meetodi mille juured on Heideggeri hermeneutilises ja Rauhala eksistentsiaalfenomenoloogilises filosoofias. Perttula nimetab oma meetodit feneomenoloogilise eriteaduse meetodiks. Allpool olevas tabelis on välja toodud Giorgi analüüsi etapid ning Perttula täiendused sellele. (Laherand 2008: 99-100) 7 Tabel 1. Giorgi analüüsi etapid ning Perttula täiendused sellele
Keha on raske ja rõhuv ning kui hing selle juurest ära ei käi siis jääbki nähtavaks ning ringleb kalmistute ümber. Halvad hinged aheldatakse loomadeks. Puhtad hinged aga saavad Hadesesse, sest nad ei võta kehast midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema · Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: · Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks?- ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?" sest metafüüsika käib nimetusena kogu filosoofiat määratleva keskme ja tuuma kohta · Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teada-tahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 38-40)?- Küsimine on teada tahtmine. Tahtmine on otsustanud olemine. Teadmine on: suuta seista oleva ilmsuses, sellele vastu pidada. Küsimused Platoni Politeia kohta:
represseerimine à baasärevus Humanistlik psühholoogia Heidegger - Autentne eksisteerimine – tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger - Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. May - Dilemma – inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus jne), mis toob kaasa normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne).
Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks. MARTIN HEIDEGGER aga arvas, et kreeklaste maailmatunnetus oli oluliselt targem kaasaja omast. Heideggeri arvates lahutas Platon asjade olemuse asjadest endist. Inimene ei pääse just sellise ideelise ja materiaalse asjade eristuse tõttu maailmast enam aru. Kaasaegne maailm on tehniline ja ei mõtle tervikuna, asjade omavaheliste seoste kaudu. Teaduslik-tehniline maailma ei küsi iseenese toimimise kohta. Usk teaduse tõsikindlusesse teeb inimesed pimedaks ja võtab vastutuse üksikisikult ise mõelda. Asjade olemust kusagil ideaalses vormis otsides kaugeneme
baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine). Süü tundmine ja vabadus; valikuvabadusest loobumine (elada autentset elu) Binswenger Husserli ja Heideggeri ideede rakendamine psühhoteraapias. Terapeudi ülesanne mõista konkreetse patsiendi tähendusi, kuidas isik mõistab enda elu. umwelt(term for the physical world), mitwelt (term for the realm of social interactions), eigenwelt (term for persons private inner experiences). May Dilemma inimesed on samaaegselt objektid kui subjektid, mis teeb inimese unikaalseks, inimeksistentsi paradoks Inimesed on vabad otsustama (vastutus, teadmatus
"Sotsiaalsete uuringute Instituudi" (Institut für Sozialforschund) nime all. Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi. *) Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer (selle koolkonna tegelik rajaja), Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Nooremate esindajate hulka kuulub Jürgens Habermas. -) Ta oli õppinud Berliinis ja Freiburgis. 1927 aastal oli ta õppinud noore Heideggeri juures. Oma doktoritöö kirjutas ta Hegeli ontoloogiast ja ajalooteooriast. Kuid see jäi kaitsmata, kuna ta oli juut (1932). -) Teda ei huvitanud mitte ainult Hegeli dialektiline idealism vaid ka Marxi dialektiline materialism. Hiljem sattus ta Sigmund Freudi mõju alla. Tema ühiskonnateoorias võis leida kõigi eelpoolnimetatud mõtlejate jälgi ( Heidegger, Hegel, Marx ja Freud). -) Marcuse jaoks seisnes kapitalismi jõud eekõige selle "süsteemis". Selle süsteemi parim näide on USA
tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küll aga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme
õpilasekesksemat ja ―Tehiseõpe‖ kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud — Töö – ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust ―Käsitöö‖ ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. ―Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks haridusmimisteeriumi kinnitusega õppevara nimistut
õpilasekesksemat ja Tehiseõpe kui samas deduktiivsemat. Esimesel juhul oleksid õpikud -- Töö ja tehnologia. Viimasel puhul asendaks see ka nimetust Käsitöö ja sobiks hästi uue õppekava õpilaste kahte rühma jagunemise põhimõttega. Selline m õ t e n d soosib eeldatavasti oma võimeid usaldavama ja innovaatilisema e e l v a a t e omamist tehiskeskkonna tunnetamisel. /Sõrendatult trükitud on M. Heideggeri sõnaleiud (97:138)/. Õpe saaks olla deduktiivsem. Õpeesisu deduktiivsust on keerukas õppevarast lahutatult analüüsida. Kas algav õppeaasta toob koolidesse uued õpikud, tööjuhendid, töövihikud ei ole teada. Igas klassis vajalikud õpikud töövihikud tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi, lõikes 4 nimetatud loetelust, (RTI, 2002,79,1186, §23, lõige5). Mõeldud on algavaks õppeaastaks haridusmimisteeriumi kinnitusega õppevara nimistut
Selliseid hingesid olla isegi nähtud Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? o Täpselt nii, kuidas neile meeldib, sest see on ainult Si keha, kuna tema hing on selleks ajaks juba liikunud jumalate juurde o Kuidas aga meeldib!.......Julge tuleb olla ja tuleb öelda, et maetakse mu keha ja matta tuleb nii, kuidas armsam tundub ja kuidas arvatavalt kõige kombekohasem on. Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks? o Põhiküsimus: ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?". Küsimus väljahaare on nõnda avar, et me ei suuda teda kunagi ületada. Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see,
Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese kehalisus ning objektide materiaalsus on kaasajal muutumas maailmatajus ja enesetajus teisejärguliseks. Progress määrab primaarseks masinate vahendatud simulatsioonid ja mittemateriaalse informatsiooni. Posthumanismi üheks suunaks on tehnoloogia kriitika, näiteks Martin Heideggeri käsitlus inimese ja tehnika suhetest, kus inimene elab valdavalt kaasajal tehiskeskkonnas, mille toimest ta tegelikult midagi aru ei saa ega kontrolli ja mis takistab tal mõistmast tegelikkust, maailma ja iseennast. 56. Milles seisneb meediumiteooria ja kultuurilise konstruktivismi vaheline vastuolu kultuuri ja tehnoloogia suhete osas? [Digikultuuri uuringud, lk 419-420] Marshall McLuhani meediumiteooria (meedium on sõnum)väidab, et tehnoloogia mõjutab
Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
Michel Foucault (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna Martin Heideggeri tehnikakäsitlus. Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga setut. Ta ei võtnud otsest seisukohta, kas tehnoloogia on hea või halb, ta oli selle hindamisel üsna ettevaatlik. Küllaga oli ta mures, et masinad hakkavad varjutama meie olemasolu, eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes. Keskajal oli maagia olulisem kui ilu, kuid tänapäeval on rõhuasetus vastupidime. Tänapäeval puudub usk ainujumalasse. Keskajal tagas jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval sellele enam ei toetuta. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Ta oli fenomenoloogiline mõtleja (tõde avaneb teatavast aspektist). Heidegger oli üsna kriitiline Kreekast alguse saanud mõtteviisi kohta. Heideggerile ei meeldinud Platoni tõlgendused, pidas neid valedeks. Heidegger ütleb, et kogu filosoofia soperdasid ära eelsokraatikud, kõik filosoofid räägivad ühte ja sama juttu, ning see on justkui nõiaring. Ta protestib Platoni seisukoha vastu, mis asjade
asja nagu saksa fasism. nietzschet on püütud seostada saksa natsismiga, aga sellega ei maksa liialdada. nietzsche teoorias oli siiski palju sellist, millega hitleri seisukohad kuidagi kokku ei sobinud. [viide nietzsche õele, kes hoolitses tema eest tema elu viimastel aastatel, kui nietzsche oli sügavalt vaimuhaige, ja õel oli seoseid natsismiga] heideggeri küsimus. heidegger tegi otseselt natsidega koostööd. igale tahtele on omane püüdlus olla midagi enamat. tõsi, heideggeri teooriaid saab natsismiga siduda, aga nietzsche puhul pole see eriti mõistlik deleuze 1962 nietzsche võimutahe ei tähenda soovi domineerida, valitseda deleuze ütleb, et see ei ole igatsus toore jõu järele, vaid teatud kontrolli vorm, vajadus kontrollida teise tahte rakendumist iseenda tahte üle ühelt poolt ekspressioon, samas ka enesekontroll, enesehäivituslike impulsside vorm nietzsche võimutahe on kindlasti kehaline ja just selle pärast nietzsche põlastab judeokristlikku
Esimesi katseid kirjeldada ajastu mentaalsust. Dilthey hermeneutika kriitikuks on H. Rickert, kes nimetas seda mõistuse reetmiseks. Mõistmine on eelkõige intellektuaalne, mitte emotsionaalne-psühholoogiline. Mõistmisvõime on vaid mõistusel. Mina ja teine avanevad teineteisele vaid tänu mõistmisvõimele. Vaimuteaduste asemel pakkus mõistet kultuuriteadus (-> kulturoloogia), mis uurib sümbolite ja tähenduste konstellatsiooni, väärtuse materiaalseid väljendusvorme. M. Heideggeri (1886-1976) teostes puudub tagasipöördumine Dilthey hermeneutikasse. Põhiteos Olemine ja aeg 1927, Kunstiteose allikas 1955. Mõistmine ja tõlgendamine on Siinolemise (Dasein) viis. Mõistmine toimub asjade kohtamise ja kasutamise kaudu igapäevaelus. Ontoloogiline hermeneutika. Hermeneutika kui olemiseviis. Keelel on eriline tähtsus mõistmisprotsessis. Tänu keelele on inimese olemine maailmas avatud. See pole vaid Daseini, vaid ka Mitseini viis. Autori ja
1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Dekonstruktivismi eesmärk on vabaneda logotsentrismist, mis filosoofias tipnes Hegeli filosoofiaga.
saada objektiivset teadmist ajaloost. Gadamer. Ontoloogia: mis meiega toimub, kui me kogeme/mõistame tõde? Mis on erinevus – Windelband – mida tuleks teha, antakse ette, võib nähta subjektiivne – eesmärgi päraselt taotlemine subjektina. Gadamer, aga uurib, et mis meiega toimub; ka teadmata ja tahtmata; kõik mis meiega toimub, pole kontrollitav. See, mis toimub ja pole kontrollitav nimetab Gadamer ontoloogiaks. Teksti osa seminaris: Histooriline ehk ajalooteaduslik käsitlus. Heideggeri ja Gadameri eristus: ajalooteaduslikkus on epistemoloogiline ja ajaoolisus on fundamentaalsem. Mõjutusajalugu tähendab, et mõjutuste uurimine ajaloos. „Mõjutus“ on ajaloosündmuste senine tõlgendamistraditsioon. Eelmised ajalood mõjutavad tulevaid. Ajaloo mõtlemine peab arvesse võtma omaenda ajaloolisust. Hermeneutika ülesanne on näidata ajaloo tegelikkust mõistmises endas. Uurime teost ise ja selle mõjutust järgnevatele ajalugudele
riigi ja Jumalariigi vahel. Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas ning Jumala riigi aluseks mõistagi caritas. Kirik ei ole veel Jumala riik, sest kirikki sisaldab endas õigeid ja mitteõigeid, mille vahel on vahendajaks hierarhia. Tänu hierarhiale on Kristus kohalolev ja kirikus valitsev. Siiski on Augustinus seisukohal, et kirik on pinnas, millest Jumala riik välja kasvab. 13. PILET HELLENISTLIKUD FILOSOOFID (KÜÜNIKUD, EPIKUURLASED, STOIKUD) M. HEIDEGGERI ESISTENTSIALISM Hellenism on periood pärast Aristotelest. Ajastu üldiseks omaduseks on asjaolu, et prooviti leida üksikinimese elu mõtet. Küünikud ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest e nad suhtusid senistesse arusaamadesse skeptiliselt. Elu eesmärgiks seadsid nad õnne, mis pidi olema loodusega kooskõlas. Õnn sõltus eelkõige endast, iseseisvusest ning enese maailmavaatest.
hakkas, olid tema vaimsed eeskujud. Nii platonistlikus kui aristotellikus filosoofias ei jaga Kuri ,,olemist", mis on iseloomulik ainult heale. Sellest lähtuvalt kinnitab katoliiklik mõte oma 77 ontoloogias, et kogu loodu on hea ning peale hea pole millelegi omane tõeline olemasolu. Augustinus väidab, et kõik mis on, see on hea. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:190) Tänapäeval, pärast Heideggeri, tundub muidugi kummalisena mõte, et ,,olemine" on igal juhul parem kui ,,mitteolemine". Kasutades tervet mõistust, saab tulemus olla ainult üks - me ei tea seda. Kui käsitleda nii ,,olemist" kui ,,mitteolemist" lihtsalt erinevate modaalsustena, mitte parem-halvem skaalal, siis ei ole mingit põhjust eelistada ,,olemist" ,,mitteolemisele", veel vähem siduda neid Hea või Kurjaga. Püüdes eluliste näidete varal selgusele jõuda moraalsetes terminites, arutlevad Jung ja White
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
