füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt...
Elu ilusaimad hetked Elu on ilus. Igal inimesel on elus hetki, mida ta rõõmuga meenutab. Mõnel on neid vähem, teisel rohkem. Ükskõik, kui tihti või harva neid hetki ka on, neid tuleb nautida. Igaühel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mõista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega...
Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani...
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika....
Elu on loomine Doris Kareva Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. ...
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused...
Lihtsamad eluvormid on herakulised organismid, kes paljunevad 2-ks jagunemise teel. Krgemad organismid, nagu ka meie ise, on nagu rakkudest koosnevad linnad, kus eri rakkude grupid tidavad eri funktsioone ning on omavahel hendatud keerukate kommunikatsioonissteemidega. Kik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kik neid moodustavad rakud) arvatakse prinevat hisest eellasest. Elu tekke ksimus on tegelikult ksimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja tidetud paljude spekulatsioonidega. See on mistetav, sest pole htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on hel arvamusel kll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid...
Inimese elu on tema enese nägu Kõik inimesed elavad oma elu väga erinevalt ja omamoodi, just täpselt nii, nagu seda ise elada tahavad. Kuid miks on nii, et mõne inimese elu on palju märkimis- ja elamisväärsem nii emotsionaalselt kui ka materjaalselt? Selleks et elus kuhugile jõuda, peab palju pingutama ning aina edasi pürgima. Ei piisa ainult istumisest ja ootamisest, et äkki kukub hea elu sülle. Enamus minu klassikaaslasi räägivad, et lõpetavad gümnaasiumi ära ja panevad oma firma püsti ning raha jookseb lõpmatus koguses nende pangaarvele, aga ei, see pole nii kerge. Siit tulebki mängu sõna haridus tänapäeval selleta ei saa. Võibolla ainult siis, kui su isa on riigi kõige rikkam mees või vanaisa Ameerika president, siis on tõesti kohe kindlasti kõik uksed avatud, sest rahaga saab inimesi praegusel ajal suurepäraselt ära osta....
Elu on õppimine Õppimine on kõige alus. Õppimise all mõtlen ma kõige õppimist, mitte ainult koolitükke. Elu algab meil õige väheste oskuste ja teadmistega. Iga väiksem asi, mida teeme ja õpime jääb mällu kogu eluks. Kogu õppimine tundub justkui loomulik areng, koos kasvamisega. Aastate möödudes on lausa raske tunnistada, et ma seda või teist varem ei teadnud või ei osanud. Tähtis on ka juurde õppida. Suured inimesed kutsuvad seda enesetäiendamiseks. Täiendatakse ennast nii teadmiste kui ka oskuste vallas ja mõned teevad seda ka veel täiskasvanuna...
Kas on elu pärast surma? Karl Kõiv 11B Surm on elu lõpp. Kellelgil ei ole surma eest pääsu ehk iga inimene sureb kunagi. Nagu ütles Benjamin Frankin ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Aga kas elu jätkub pärast surma? Kas elu jätkub pärast surma on üks paljudest küsimustest, mis kunagi ei saa vastust. On erinevaid uskumusi, mis juhtub pärast surma ja igal religioonil on oma seisukoht sellel teemal. Kristlased uskusid, et kui inimene on oma elu ajal teeninud hästi Jumalat, saab ta pärast surma taevasse, kus ta elab igavesti õnnelikult ja muredeta, kuid need kes ei ole teeninud jumalat peavad kannatama oma pattude pärast igavesti põrgus. Tänapäeva kristlus ei tunnista...
Elu on ime Arutlus Maailmas elab üle 6 miljardi inimese. Kuid oleme me mõelnud sellele ,kuidas on meie elu alguse saanud? Elu on sõna, mille tähendust on inimestel raske seletada. Mitmeid aastaid ja sajandeid on filosoofid ja teadlased püüdnud teada saada ,mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praeguste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime?...
,, Mu emal oli minuga parasjagu raske aga ma arvan, et ta nautis seda." Nii on väitnud Mark Twain. See on väga tark lause, kõikidel emadel ja isadel oma lastega vahel väga raske. Vanemad ei tee sellest välja kui me neid solvame või eemale tõrjume, sest nende armastus meie vastu on liiga suur. Vanematest ilmajäämine on lapsele tema elu suurim õnnetus. Kaotades oma ema ja isa, läheb ka kaduma pool sinu lapsepõlve. Me keegi ei kujuta ette mis tunne on elada vanemateta, sest meil on nad ju olemas koguaeg. Elu vanemateta võib olla kohutav, kui sa tead, et sa ei näe neid enam kunagi ja sul on nendest ainult mälestused. Mina arvan, et elu ilma vanemateta on kurb. Oma kogemusest võin öelda, et elu ilma isata või emata on õnnetu. Puudu jääb paljust, jutudest isa või emaga, ning paljust veel. Ma ei...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2...
Elu teke Kristlikku maailmakujutlusse suhtun ma skeptiliselt ning õnneks või kahjuks puudub ka tugevam kokkupuude teiste suuremate religioonide maailmaloomisteooriaga. Kuivõrd probleemi juured ulatuvad sügavamale, kui inimkonna mälestused või tänapäeva teadus suudaks küündida, oleks hõlbus minna kergema vastupanu teed ning mõelda välja muinasjutt elu tekkest, mida on ajaloos ka varem harrastatud, kuid püüan sellegipoolest lahendada probleemi oma peas tuginedes teaduse valdkonnale. 1929. aastal püstitas Edwin Hubble hüpoteesi "Suurest paugust" Väidetavalt sai kõik alguse 15 miljardit aastat tagasi, mil Suur Pauk aset leidis. Suure Paugu ajal toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Võime sattuda väljendumisraskustesse kirjeldada püüdes elu tekkeks vajalike juhuslike...
Suhteid inimeste vahel on erinevaid ja üksteist peaks aitama kasu saamata, olgu siis tegemist perekonnaliikme, sõbranna või võõraga, kes abi vajab. Kuivõrd tähtsad on heateod meie elus? Elud on täis kõrghetki, tõuse ja langusi, ja üldiselt meeldib inimestele neid kellegi teisega jagada. Öeldakse, et jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm aga kahekordistub. Näiteks kui sõber kaotab omakorda kalli sõbra, on tähtis olla talle toeks tihti on kõige tähtsamad tegevused pealtnäha tühised, ent omandavad väärtuse, kui neid oskuslikult rakendada. Inimesed, kes aitavad teisi hädas ja mures, saavad ise ka tihti aidatud. Tähtis pole kasu, tähtis on üksteise toetamine. Me ei ela mitte ainult iseendale, vaid ka natuke igale ühele, kellega oleme otsustanud oma elust erinevaid seiku jagada. Kogu maailm on tegelikult meie kodu. Siin võib teha kõike või mitte midagi. Inimene saab vabaks si...
Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema....
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi...
Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne. Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid-...
Kuidas tekkis elu Maal? Planeet Maa tekkis umbes 4,53 miljardit aastat tagasi ning vanimaid elus organisme on leitud vanuses 3,5 miljardit aastat. Seega pidi elu tekkima selles ajavahemikus. Teadlased pidevalt vaidlevad, et millal ja kuidas on elu tekkind, kuid täpset vastust ei tea mitte keegi veel. Teadlased on välja pakkund mitmeid erinevaid varjante, kuidas elu maal võis tekkida. Üheks teoorjaks on, et see tekkis täiesti juhuslikult. Nimelt kuumaveeallikad, mis olid täis aminohappeid ja need molekulid võisisd põrkuda kokku üksteistega miljoneid aastad, kuni lõpuks ideaalne kombinatsioon lihtsalt juhtus ja sealt edasi hakkasid arenema erinevad organismid. See teooria on nagu loteriimäng, et väga väike võimalus, et nii sai juhtuda, aga äkki juhtuski nii ja planeet maa nn võitis peavõidu....
Kas on elu pärast surma? Surm on asi, mis ootab kõiki. Olles siis noor või vana, mees või naine. Üks hetk saab elu ikkagi surmaga otsa. Osad kardavad seda, osad ootavad. Need kes ootavad surma. Kas nad arvavad, et teine elu on olemas? Mis on see põhjus, et nad ootavad surma? Kui tegu on noore inimesega siis ma ei suudaks ühtegi head põhjust tuua, miks ta ootab surma. Tal võivad ju olla probleemid kuid alati on probleemidele lahendus, kui vähegi tahta. Kas elu pärast surma on olemas? See on teema, millest paljud kardavad rääkida. Tunnistan, kui ma olin noorem kuulusin ka nende sekka, kes kartis sellest rääkida. Kuid mida aeg edasi seda rohkem see mulle huvi pakub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
