Kõik olemasolev on eristamatu, kaalutlematu ja ei lase enda üle otsustada. 2. Seega, kuidas tuleks meil maailma asjadesse suhtuda? Tuleb hoiduda otsustamast nähtumuste olemuse üle, kuna nende kohta pole võimalik anda ühtegi selget määratlust, millele ei võiks samaväärse õigusega vastu seada vastandlikku väidet. 3. Ja mis tuleneb sellisest suhtumisest meie jaoks? Erapooletu hoiaku tulemusena kogeb inimene ataraxia't ja apatheia't ehk rahu ja meelekindlust. Pyrrhoni suunitlus oli eelkõige eetiline ehk seotud õige eluviisi ja õnne küsimustega. Seejuures oli ta pigem nn elukunstnik kui teoreetik, näitas pigem eeskuju kui põhjendas. Pyrrhoni nimega seostas end hiljem uuspürronismiks nimetanud vool, mis seadis kahtluse alla ka tõsikindlatena esitatavad väited teadmise saavutamatusest, kuid ometi leidis olevat Pyrrhoni sobiva kehastama eeskuju enda vaadetele.
kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund Õnneliku elu erinevad vormid-Aristoteles -riigimehe elu
Armastus saab laieneda ka kaasinimestelt riigile. Selle tingimuseks peab olema ,,hea" riik: aluseks ei tohi olla mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu (patriotism). Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi ning arvestavad kodanikega. Ideaalideks on ,,üleüldine inimarmastus" või ,,inimkonna sõprus". Epikuurlased 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik.
Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikuma elu: - riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele - suure keskklassiga riik 4) Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: voorusi ja sõprust; ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn on teatud passiivne seisund (rahulikkus). 5) Augustinus õnnest ja poliitikast Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole
elu Poliitika eesmärk on õnn see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure keskklassiga riik) 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on epikuurlaste arvates nauding. Selle vastand on valu. Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:"Ei." Õnn on eriline naudingutunne (ataraxia), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on
võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 4. Epikuurlased õnnest 1 Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi. Ihasid ja soove tuleb piirata, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast Enesearmastus on ennasthävitav. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses
sisulist teadmist olemas. Igale väitele saab vastandada samavõrd veenvalt põhjendatud vastupidise väite oleks ainult oskust argumente leida. Tuleb hoiduda midagi väitmast asjade loomuse kohta (``mesi on magus `` asemel on korrektne ütelda mulle tundub, et mesi on magus, sest seda kuidas sulle tundub ei saa keegi kontrollida ja ümber lükata. ``Ma sõin hommikul omletti `` ``mulle tundub, et ma sõin hommikul omletti ``) ja saavutada seeläbi hingerahu (ataraxia). Tõde pole inimkond saavutanud, sest tõene saab olla vaid üks ja lõplik seisukoht. Mitte keegi ei tea ega saagi seepärast teadmagi, kuidas asjad tegelikult on. Skeptikute eesmärk oli kummutada ja ümber lükata kõigi teiste koolkondade dogmad (tõestuseta, ebakriitiliselt tõeks peetav väide, kinnistunud ``tõde ``; religioonis kiriku õpetuslause, vääramatu tõena võetav seisukoht Võõrsõnastik 2005) Stoikud. Rajaja Zenon (336- 264 e.Kr) Kitionist Küprose lõunaosast
Filosoofi elu Praktiseerib täiuslikult tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, mõtiskleb maailma üle Jumala sarnane elu õnn ja poliitika poliitika eesmärgiks on õnn poliitika peab tagama õnneliku elu võimalikkuse parim riigivorm tagab inimestele õnnelikema elu 1) kõik kodanikud osalevad poliitikas, toimivad vastavalt loomutäiusele 2) suur keskklass Epikuurlased õnnest õnn on eriline naudingutunne ataraxia mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises õnn saavutatakse läbi vooruse, eeldab 1) Häid sõpru 2) Ihade ja ootuste piiramist Augustinus õnnest ja poliitikast. surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest surelik inimene saab oodata oma tulevast õnne teises elus ja olla "õnnelik lootuses" tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus riik on: 1) Pattulangemise tulemus 2) Hädavajalik korra ja rahu tagamiseks
Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Oluline on, et poliitikute jaoks oleksid olemas filosoofid ning ka vastupidi. Parimaks riigivormiks, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu, on riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende
Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju.
Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. · Õnnest ja voorusest:
võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes. Väitis, et inimese õnn on suhteline ja ebakindel, seepärast peame teadma, mille poole püüelda ja millest hoiduda püüelda tuleb naudingute poole ja hoiduma kannatustest. Kusjuures hullemad on hingelisemad kannatused. Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding. Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1
voorust; tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi, see eeldab voorusi ja sõprust ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises elus
naudinguna. Nauding on kestev kannatustepuudumise seisund. Muidugi ei ole Epikurose selline arusaam mitte kõigile inimestele vaieldamatuna paistnud. Kehalistest kannatustest vabanemisega võrreldes suuremaks naudinguks tuleb hinnata hingelistest kannatustest vabanemist, kuna need seonduvad mitte ainult käesoleva ajaga, vaid mälestuste ja ootuste kaudu ka mineviku ja tulevikuga ning omavad nii suuremat üldisust. Ülima hingelise hüvena käsitleb Epikuros ataraxia`t, hingerahu, mis aitab inimese õnnele enam kaasa kui kehalise puuduse välditus. Suuremaks ohuks hingerahule on Epikurose järgi mitmed ekslikud ettekujutused, mis tekitavad inimeste suurt hirmu ja ärevust. Niisugusteks on levinud ekslikud ettekujutused jumalatest ja surmast. Nii kardetakse näiteks, et jumalad jälgivad inimeste ettevõtmisi ja karistavad meid eksisammude eest ning tasuvad heaga õige käitumis eest. Niisuguse arusaamaga seavad
Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: selleks on riik, kus kõik kodanikud saavad poliitikas osaleda ja toimivad vastavalt loomutäiusele; Heas riigis peaks olema võimalikult suure keskklass. 5. Epikuurlased õnnest Epikuurlased sidusid õnne eeskätt naudinguga, mitte voorusega. Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole lihtsalt maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi ning eeldab ka näiteks heade sõprade olemasolu ning ihade ja soovide piiramist (et vältida pettumusi ja rahutuks muutumist). Epikuurlaste jaoks on õnn teatud passiivne seisund. 2 6. Augustinus õnnest ja poliitikast.
3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei
pärast, mitte aga sellepärast, et neilt midagi välja lunida: Rumal on küsida jumalatelt seda, mida inimene võib ise muretseda Erinevalt muretutest jumalatest on inimlik õnn ainult suhteline ja ebakindel. Et olla õnnelik, selleks tuleb teada, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Kõik elav püüab hoiduda kannatustest ja saavutada naudinguid. Naudingute all ei mõista Epikuros mitte kehalisi naudinguid vaid kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu (kr ataraxia). See tähendab, et kehaliste kannatuste puudumine ja hingerahu teevadki meie elu õnnelikuks. Õnn seisneb naudingutes. Küsimus on nüüd selles, kuidas saavutada lõppkokkuvõttes maksimaalseid naudinguid. Naudingu ja naudingu vahel on vahe. Mõnikord on mõttekas loobuda mingist naudingust, teades, et sellisele naudingule järgneks suurem kannatus. Samuti on mõttekas loobuda naudingust, kui sellise loobumise korral järgneks mingi suurem nauding
-õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius
mind ei ole, siis surm mulle ka midagi ei tähenda). *) Hüvesid on kerge saavutada (tahad midagi head, siis seda on kerge saavutada). *) Pahesid on kerge vältida. -) Suurim probleem tema jaoks on valu. *) Usub, et valust saab kõige lihtsamini üle, kui seda ületada naudinguga, kuid neid tuleb valida. Parim nauding on vaimne nauding, sest see annab meelelistele naudingutele kestvuse ja fantaasia kaudu saab esile kutsuda ka uusi meelelisi naudinguid. *) Ataraxia ehk hingerahu oli tema jaoks üks elueesmärk ning uskus ka, et tuleb elada varjatult, et seda saavutada. -) Nauding jaguneb: *) Loomulik ehk vajalik nauding (januse soov saada juua). *) Loomulik kuid mitte vajalik nauding (nt delikatessid, abielu). *) Ebaloomulik ja mitte vajalik nauding (nt kuulsuse ja au taga ajamine). -) Usub, et enne nautimist tuleks kaaluda: *) Kaua antud nauding kestab. *) Millised tagajärjed tulevad (kuidas mõjub tervisele ja hingerahule).
Filosoofias kujunes 2 uut koolkonda: Epikurose fil ja stoa fil (stoitsism). Epikuros lähtus atomistlikust teooriast. Tuletas sellest eetilised järeldused. Kuna kõik (ka hing) koosneb aatomitest ja jumalad ei mõjuta midagi, siis ei pea in midagi kartma ka (jumalad ei mõjuta midagi, nad tegelevad oma asjadega õndsas rahulolus), ei pea kartma ka surma (hingeaatomid lendavad ka laiali). Surmahirm on alusetu. Atomistlik filosoofia vabastab in-se hirmust, tagab inimese hingerahu ataraxia (rahutusetus) tuleb surmahirmu ületamisest filosofeerimise kaudu. See on õnne eeldus. Vaja on ka mõõdukas elunautimine: liialdustest hoiduv filosoofiline jõudeelu (see ongi rohi õnne saavutamiseks). Stoitsismile pani aluse Zenon, kes oli Epikurose noorem kaasaegne. Sai oma nimetuse, sest Zenon õpetas Ateenas sammaskäigus (stoas). Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu
ja arvamustele, on ükskõikneümbritseva suhtes, siis suudab olla õnnelik. · Õnn ja voorus on ekvivalentsed ehk võrdväärsed Epikuurlaste vastus (kreeka filosoofi Epikurose järgi): · Kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? · Õnn on seotud naudinguga on ainus tõeline hüve. Ainus halb on valu. Objektiivne sisu: millist naudingut peaksime otsima? · Eriline naudingutunne ataraxia valu ja vaimse rahutuse puudumine. Oleme õnnelikumad siis, kui vähem ihaldame, piirdume vähese, kui see-eest olulisega · Saavutatakse vooruse kaudu. Eeldab: · Häid sõpru · Ihade ja ootuste piiramist pettumuste vältimine, maailma melust kõrvaletõmbumine (nt poliitiline elu ei tee suure tõenäosusega õnnelikuks) · Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast Vahekokkuvõte: Tavaarusaam õnn seisab teatud asjade omamises
annaabi.ee 
