Vektorarvutus: 3 algmõistet: punkt, vektor, reaalarv. 1') leidub vähemalt 1 punkt 2') igale kahele võetud punktile A ja B seatakse vastavusse üks vektor a, AB=a 3') iga punkti A ja vektori a korral leidub parajast 1 punkt B, niiet punktidele A ja B vastab vektor a 4') Kui AB=CD, siis AC=BD. Järeldused: J1: AC=BD, AB+BC=BC+CD, AB=BC=BC+AB, a+b=b+a; J2: AA=BB=0, AB=AB+BB, a=a+0 leidub 0-vektor; J3: BA=-(a), AA=AB+BA 0=a+(-a); J4: a+ (b+c)=(a+b)+c Aktsioomid 1'-4' seovad algmõistet punkt ja vektor 1*) mistahes reaalarvule ja igale vektorile a seatakse parajasti vastavusse 1 vektor b, niiet b=*a; 2*) (+)*a=*a+*a; 3*) (+a)=**a; 4*) (a+b)=*a+*b; 5*) 1*a=a J5: Kui =1, siis (-a)=-1*a; J6: =- 0*a=0; J7: *0=0; J8: (-(-a))=a eksisteerib e1, e2, e3, mistahes x korral Def: 1'-4', 1*-4*, sel korral punktide, vektorite, reaalarvude hulga ühendit, mille korral on rahuldatud eelmainitud aktsioomid nim kolmemõõtmeliseks afiinseks ruumiks A3.
mõjub jõud. Jõu suuna all mõistame liikumise suunda, mille saaks selle jõu mõjul vaba materiaalne punkt, mis alguses oli paigal. Mingile jäigale kehale või mehaanilisele süsteemile võib samaaegselt mõjuda mitu jõudu. Nende jõudude kogumit nimetatakse jõusüsteemiks. Jõu suurus määratakse selle võrdlemise teel jõuga, mis on võetud ühikuks. Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on N (Njuuton). Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui need mõjuvad kehale ühtviisi. Staatika aktsioomid 1. Tasakaalu aksioom: kaks absoluutsele jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad pikki samasirget. See aksioom määrab ära lihtsaima tasakaalus oleva jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud ei saa olla tasakaalus. See aksioom kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral, sest deformatsiooni puhul nihkuvad rakenduspunktid. 2
ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. Staatika aksioomid Staatika aktsioomid: a) Tasakaalu aktsioom-kehale,millele mõjuvad kaks jõudu on tasakaalus parajasti siis,kui need jõud mõjuvad ühel sirgel ja on võrdvastupidised. b) Ekvivalentsuse aktsioom-tasakaalus oleva süsteemi lisamine või eemaldamine ei muuda jõusüsteem olekut. c) Jõurööpkülik-Keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud Jõudu asendada resultandiga, mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga
Humanistlik printsiip. Tõstab kõrgele inimese, tema erilisuse. Optimistlik printsiip. Usk oma elukutse vajalikusesse. Kutse-eetika ja etikett Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki, nad küll täiendavad teineteist, kui ei lange kokku. Etikett reguleerib välist käitumist, jättes motiivi puudutamata. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda. Tänapäeva multikultuurses maailmas on vajalik tunda erinevate rahvaste kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile
seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega. Teooria osa – elektron, seda kinnitatakse vaatluse, katse põhjal. Vaatlusel põhinevad üldistused seotakse nt mingite mudelite või sarnaste objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega. Kõrge abstraktsuse astmega aktsioomid defineerivad mudeli. Kui juhtub ainult teatud protsendil või teatud tingimustes, siis pole universaalne, vaid nt: Statistiline seadus – valmid õunad on tavaliselt punased. Pooled sündivatest lastest on poisid. Kui x-l on P omadused, on tal ka Q omadused. Soojenedes keha paisub Bikonditsionaalne lause – vastupidi (Q ja P) on ka võimalik Empiirilised ja teoreetilised seadused
* 1637 ta kirjutas teose, kus kirjutas neljast õige mõistuse kasutamise põhimõttest: -) 1. Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnistama üksnes seda, mis on selgena ja arusaadavalt tunnetatav. -) 2. Keerulised probleemid nii palju kui võimalik osadeks jaotada. -) 3. Lihtsatelt objektidelt aste-astmelt ja samm haavalt keerulisemate juurde minna. -) 4. Kirjeldatavast süsteemist luua võimalikult laiaulatuslik loetolu. *) Ta uskus, et kui meil on õiged aktsioomid ehk kui me alustame kõige õigematest asjadest, siis on meil võimalik kõige parem tulemus saada ehk saada vastused kõigile küsimustele. * Kahtluse printsiip kõiges tuleb kahelda. -) Kui te võtate õunakorvi ja korraga tunnete mäda õuna lõhna, siis tuleb võtta ükshaaval kõik õunad ja vaadata, kas nad on terved või mädad ja viimased tuleb ära visata ning sama moodi peaksime me vaatama läbi ka kõik mõtted elus ning alles jätma vaid terved.
annaabi.ee 
