1. Võrdle luteri, kalvinistlikku ja anglikaani kiriku õpetuslikke seisukohti. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Kalvinism- kaotati paast ja missa, asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Armulauda peeti sümboolseks mälestussöömaajaks. Jumala tahtel saab osa inimesi õndsaks, teisi ootab hukatus. Rõhutati Vana Testmanedi õpetuse järgimise ja lõbustuste piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks.
Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526)
(https://naisteleht.ohtuleht.ee/864658/elo-ellermaa-muretseb-eesti-keele-tuleviku-parast-ilusad- eestikeelsed-sonad-asendatakse-inglisparastega) Moraalne pärand on meie keelel kindlasti suurem kui esmapilgul nii väikese riigi ja rahvuse osas oskaks arvata. Ajalooliselt olulised isikus, kes on Eesti keelendusega rohkem või vähem seotud olnudja oma panuse andnud usu levitamisse, näiteks Martin Luter, eesti keele legaliseerimisse riigikeelena, näiteks Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Jaan poska ja Gustav Ernesaks. Igaüks neist suurkujudest on mingil moel Eesti ja selle keele eest võidelnud ning selleläbi nende ajalukku jäetud jälg omab suuremat ja olulisemalt tähendust rahva ühendamisel kui võimalik läbi kirjasõna seletada.
õigeusk katoliiklus protestantlus Mis on protestantlus? -kritliku usu üks haru (õigeusk) Nõukogude okupatsioon Nõukogude ajal suleti kõik katolikud kirikud peale Tallinna ja Tartuä 19. saj. Läänemaa ja saared. 19.saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule Nunna klooster Birgitiinid ning Pirita. 15.saj Püha Brigittale Elab 8 nunna, kesib Indiastja Mehhikost Lühend EELK ja kõrgeim vaimulik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Andres Põder? Jourdan. katoliku kiriku juht
24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28
laul ja ortodoksi liturgia 8 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 9 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Kontsert- ja kunstmuusika kirikus Kasutatud materjal Internet MEIE KIRIK. Augsbrugi usutunnistuse väljaanne http://www.meiekirik.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Mis on muusika? Mis on kirikumuusika? Gregoriuse laul ja ortodoksi liturgia Koraal luter kirikus Kontsert- ja kunstmuusika kirikus Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 (GOOGLE otsing Ortodoksi kirikulaul)
Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. Hakati litutgilist teksti kirjutama. Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine. 6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse pühitsemine ja viimne võitamine. 2) Vaimulike abielu keelatud. 3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. Luter: 1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud. 2) Vaimuliku abielu lubatud. 3) Õndsaks saab ainult puhta usu e. Piibli kaudu. Kristliku õpetuse sisu kõigile ema keeles 7. Põhjasõda Aeg : 1700-1721 Osapooled : Venemaa, Rootsi, Taani, Poola Põhjused : Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vasti Läänemerel. Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi. Tagajärjed : 29.sept.1710 kirjutati alla Tallina lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi
kodudes. · Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal. Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel. · Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid. · 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas. · Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille.
olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Veni creator spiritus > Komm, Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse) olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter. ,,Ein feste Burg". Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana: polüfoonilised kooriseaded (koraalimotett) koraaliprelüüd, koraalifantaasia (orelile, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) kantaat (vokaalinstrumentaalteos, zanri kulminatsioon Bachi loomingus) Katoliiklik kirik ja selle muusika
rae omandiks. 15. aasta vältel levis Luterlus, enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa vürstiriikides, sest nende valitsejad leidsid põhjuse, et oma maid laiendada Kiriku arvel. Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud. Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati. Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis
taastama. Suurem osa mälestusmärgist suudeti kokku panna orginaaltükkidest, vaid nimeplaadid lasti Kohila kivitöökojas uued valmistada. Avapidusteni jõuti 17. juunil 1987. aastal. Sambalt eemaldasid kalle Ülo Roosnurm ja Endel Väli. Vabadussõjast osavõtnutest oli aukülalisena kohal Johannes Vart. Kuusalu Avati 16.05.1921 Kuusalu mälestusmärk oli esimene Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud ausammastest Eestis. Samba rajamise algatas kohaliku koguduse õpetaja Ralf Luter, kes tegi kavandi. 5. novembril 1920. aastal esitati A. E. Jürgensi kivitööstusele Tallinnas ausamba valmistamise tellimus. Monument koosnes kolmest osast- alumine tahukas oli hallist Soome raudkivist, sokkel ja ülemine obelisk poleeritud mustast Põhja-Rootsi graniidist. Kuusalu koguduse liikmed ehitasid alusmüüri ja tõid ka 3520 kg kaaluva samba hobuvankril Tallinanst kohale. Mälestusmärk püstitati Kuusalu kalmistu jutlusplatsile. Samba avapidustused toimusid 16. mail 1921. aastal
Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid keisrile vastu ja Lutherit toetama. Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde. 1534 oli terve Piibel tõlgitud. Katoliku kirik Luteri kirik Suhtumine usku Vahendaja kirik. Vahendab inimest Vaene kirik. Igapäevane ja ja Jumalat. Toretsev. Paljude lihtne. Vähe sakramente. Usk pühakutega. Tähtpäevade ja Piiblisse
Bond C (1992) Continuous cell movements rearrange anatomical structures in rDNA internal transcribed spacers in sponges (Phylum Porifera): implications for intact sponges. J Exp Zool 263: 284302. phylogenetic studies. Mol Phylogenet Evol 33: 816830. 30. Ereskovskii AV (2003) Problems of coloniality, modularity, and individuality in 18. Andreakis N, Luter HM, Webster NS (2012) Cryptic speciation and sponges and special features of their morphogeneses during growth and asexual phylogeographic relationships in the elephant ear sponge Ianthella basta (Porifera, reproduction. Russ J Mar Biol 29: 4656. Ianthellidae) from northern Australia. Zool J Linnean Soc 166: 225235. 31. Ruthmann A (1965) The fine structure of RNA-storing archaeocytes from 19
ajal läks taaskord moodi Platon ning omamoodi müstiline segu (teadused, alkeemia, maadeavastused) ehk tekib "segapudru filosoofia". -) Suur küsimus mis üles kerkis oli see, kas maailm on heliotsentriline või geotsentriline. -) Renessanssi ajal oli kolm suurt tehnilist saavutust: kompass, trükimasin ja püssirohi ning ka perspektiivi seadus. -) Reformatsiooni puhul tekkinud uued mõtted olid 2 sakramenti; intulgentside küsimus; sloa scripura; kujud. -) Renessanssi ajal Luter ei olnud väga suur ega ka süstemaatiline kõnemees, kuid süstemaatilised ja suured filosoofid olid Melanchton ja J. Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut. Francis Bacon * Francis Bacon (1561-1626) ta uskus, et metafüüsikud on justkui ämblikud, kes koovad arutlusi niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud on kui sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid praktilist materjali, ilma et oskaksid seda korrastada. Tõelised teadlased
annaabi.ee 
