Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei...
Ta astus vaikselt ja märkamatult Hamleti eest välja ja kaitses teda kuninga ees valetades, kui Hamlet oli tapnud Poloniuse, kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud päris tõde, sest sisimas ta teadis, et Hamlet ei pidanud Poloniust mitte rotiks, vaid kuningaks. Samas stseenis, kus Hamlet Poloniuse tapab, heidab ta ka oma emale ette, kuidas too on uue kuniga suhtes pime ja ei tunnista verepilastust ning abikaasa trooniiha. Ja sedagi, kuidas ta on solvanud Hamleti isa, endist kuningat. Gertrudi vastuses on esimest korda aru saada, et ta on üsna teadlik toimuvast. Ta ei tunnista seda otse, kuid palub Hamletil vait jääda ja mitte sundida teda oma hinge põhja vaatama. Selgub süütunne, mis peitub sügaval ta südames. Just Hamlet ongi see, kes ütleb talle otse, et ta
lööse üte kõrraga," ja jäänü makama. Kutsar liiktannu jäll: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis jälle vasta: "Siin om miis" jne. Kutsar ütelnü: "Kule miis, kunigas käsk, tule üles!" Miis karanu ka pistü ja ütelnü jälle: "Siin om" jne. Kunigas ütelnü sõs: "Mina ole helisev kunigas. Kui sa nii kõva miis olet, sõs tule minoga üteh, ma massa hää palga, saat häste süvvä ja juvva." Kaabelnuvva niikavva, ku miis lubanu ka minnä. Isnu sõs miis tõlda kuniga kõrvale, mõõk võetu ka muud'ogi üteh. Nüüd saanuva kodo kuniga poole. Sääl antu sõs mehele süvvä-juvva ja säetü makama, et küll hummogu kaeme tüüd. Hummogu ütelnü kunigas: "Olgu sõs edimätses tüüs sinole: siin liin'a kõrval om haan'amaa, paar virsta edese minneh tule üts tammemõts vasta, säält kääse mõtstsiga vällä -- kes inemene kätte johus, tuu surma saa. Mine' tapa' tuu tsiga är." Miis pelänü küll, et ei tiiä', kus lätt, et olet kuniga
Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi
Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse, ristiusustas rahvast. Maabus ka saaremaal, kus lasi ehitada kivilinnus, mille saarlased kuniga lahkumisel kohe hävitasid Aleksander Nevski Novgorodi vürst, juhtis vene vägesid 1240 aastatel. Rahvuskangelane venelastele, peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positisiooni Loode- Venemaal-selle eest kuulutati pühakuks Valdemar IV - taani kuningas, kes tahtis eestimaa hertsogkonna ordule maha müüa 1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas
- Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn)
see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid. Ristisõdade ajal ehk 13. sajandist hakati looma romantilisi luuletusi rüütlite kangelaslikkusest oma südamedaami auks. Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei suutnud tegeliult kunagi endale naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema ustav, vapper, heade kommetega ning alati olema valmis kaitsma endast nõrgemaid ja ohverdama kasvõi oma elu senjööri, kuniga või südamedaami nimel. Kõrgeim väärtus rüütlile oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui oma elu. Au haavamist sai maha pesta vaid verega.
andnud. Seepärast otsustas Henry VIII, et tuleb katoliku kirikust lahku lüüa. 1534. a. supremaatia- e. ülemvõimu aktiga kuulutati inglise kiriku peaks inglise kuningas. Kuningal Inglismaal palju toetajaid: paavstivastased õpetlased ja vaimulikud, aadlikud ning kodanluse esindajad (kiriku maavaldused läksid nüüd riigile ja neid oli võimalik müüa -> neil võimalik maa endale saada). Inglismaal viidi reformatsioon läbi kuniga tahte kohaselt. Kuigi 1571. a. kiitis parlament heaks anglikaani usutunnistus (Henry VIII tütar Elizabeth I ajal). Vahetult pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg kolmandast abielust, aga kuna poeg oli 10-aastane ning nõrga tervisega (suri), siis mõneks ajaks sai tütar I abielust, Mary, võimule. Ta oli katoliiklane. Sel ajal tehti katse katoliiklust taastada, aga ei läinud korda, sest enamik elanikkonnast oli katoliikluse taastamise vastu. Pärast Mary surma sai valitsejaks
1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 170 000 hinge. ÜLEMINEKUAEG Stefan Battery- Poola kuningas. Ivan Julm- venemaa tsaar Johan III rootsi kuningas 1582 poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale. 1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse. Poola tahtis läbi Tartu endale alistata Venemaa, kuid enne seda oli vaja Lõuna Eesti taas katoliiklikuks muuta. 1583. hakkasid levitama Tartusse katoliiklikust jesuiidid. jesuiidid- katoliikluse ja paavstivõimu kõige agaramad, kõige paremini organiseeritud ja kõige
Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit?
eestisse õpetajate seminar, et ette valmistada õpetajaid koolide jaoks. Kuningas toetas Forseliuse tegevust, aitas mööda ka aadlike võimutsemisest. Seminari lõi Tartusse ja see tegutses vaid 1684-88, sest Forselius uppus tagasi tulles rootsist. Kohalikud aadlikud kasutasid koheselt võimalust seminar sulgeda. Seal sai õpetuse umbes 100 eesti poissi, kellest said talurahva koolide õpetajad. 2 kasvandikku Pakri Hansu-Jüri ja Ignatsia? Tänu sellele, et need 2 käisid rootsi kuniga juures, andis kuningas välja käsu 1687 luua igasse mõisa kool. Mõisnikud selle vastu ja igasse mõisa seda siiski ei loodud. Kokku loodi eesti- liivi- ja saaremaa peale kokku 41 kooli. Lisaks seminari loomisele hakkas Forselius eestistama ka eesti keelt (liiga tihedalt põimunud läbi saksa keelest). Hakkas eemaldama võõrtähti ja saksapäraseid ühendeid. Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel (mida ikka veel ei olnud, olid vaid katekismused). Sellele tegevusele oli ka suur aadlite
Pärast neid sõdu oli kogu Kesk-Itaalia ja osa Põhja-Itaaliastki roomlaste käes. Itaalia alistamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. See oli auahne inimene???, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai roomlaste ründamise ajendiks, mis oli piisav sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima Kreeka kuniga Pyrrhose poole, kes maabuski 280 aaastal e.m.a. Itaalias. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati
tähelepanu võita. Kuningannal Annal ei tulnud poissi kaitsta mitte ainult naiste eest, vaid kahtlustas ka Mazarini. Selleks, et vältida ,,itaalia pattu" lasti kuningal vabalt daamidega suhelda. Viieteistkümne aastane Louis sai armastuse esimese õppetunni neljakümne kahe aastase kuninganna peakammerpreiliga. (Breton, 1972) Naised ei ihanud kuningat mitte ainult tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel
Nende vastane oli Rootsi kuningas Karl XII. *PÕHJASÕJA KÄIK Põhjasõda kestab 20 aastat. 1700-1704- sõja esimesed aastad olid Rootsile väga edukad, kuid perioodi lõpus Ida-Eesti langeb Venemaa kontrolli alla. Põhjasõda algas vebruaris 1700, kui Poola-Saksi armee ründab Riia linna. Riiat just seepärast, et Johann Patkul (mõisnik, kes võitles Rotosi vastu reduktsiooni pärast ning pidi põgenema Rootsist poola kuniga juurde) soovitusel oligi Poola rünnak Riiale. Sellega algabki Põhjasõda ja Riia vallutamine kukub täielikult läbi. Siis teeb Taani sammu aga see surutakse kiirelt alla. 1700. augustis alustab Rootsi vastu tegevust Venemaa. September 1700. Karl XII toob oma põhiarmee Eestisse eesmärgiga purustada Venemaa. 30'ndal novembril 1700 toimub Põhjasõja üks otsustavaid lahinguid Narvas, kus Rootsi ja Venemaa põrkuvad. Lahing
Tallinn, võõrvõimust vabastatud) · Pärast antud lööki ülestõudnud koondusid ning valisid 4 üldjuhti kuningat. · Ühine vägi liikus Tallinna alla ja asus linna läheduses laagrisse. Kuna linn oli peamiseks sadama- ja kaubakohaks ning hästi kindlustatud keksus, siis oli vallutamine nii põhimõtteline kui ka strateegiline ülesanne. · Hinnates kainelt oma võimalusi, otsustati abi paluda Turu foogilt.(Rootsi kuniga Soome asehaldur. See oli diplomaatiliselt tark samm, sest Rootsi oli tollal vaenujalal Taaniga ning võis seega tõesti Tallinna rünnata). Foogt võttis eestlaste saatkonna hästi vastu ja lubaski tulla peatselt suure väega. · Vahepeal puhkes ülestõus ka Läänemaal. Läänemaal toimiti sarnaselt harjulastele, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla.
maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid. Anu Taevajumal, jumalate isa. Tark ja lugupeetud
vangistada. eliisa oli rahulik, sest ka tema teenija nägi taevas tulest ümbrisetud hobuseid ja vankreid. jumal tegi sõjaväed pimedaks ning eliisa viis süürlased kuninga juurde kuid keelas hukata , kunn lasi nad koju minna, pärast seda ei tunginud süürlased enam iisraeli. joase kroonimine ahasja oli üks juuda kunigatest, ema atalja oli väga julm ja jumalakartmatu naine, ahasja surma järel otsustas ta hävitada kogu kuniga soos ja ise valitsema hakata. ahasja õde jooseba võttis ahasja poja joase ja varjas teda 6 a . 7 a joase pärast kutsus joojada jumalakotta sõjameeste pealikud ning leppisid kokku et joas tuleb troonile tõsta. joasele asetati kroon pähe ning 10 käsku ka ja elagu kuningas karjutoi. atalja surmati. preester joojada juhtimisel õppis nooruk jumalat armastama. riigis lõp ebajumalate kummardamine. pärast preester joojada
sõja tõttu euroopas.)Miks oli vaja ülikooli? Eelkõige oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke kohapeale. Aga samuti oli vaja ka muid ametnikke, nt arste. Miks Tartus?Jesuiitide tegevus oli eelnevalt, enne kolleegium, mida oli võimalus jätkata. Tartu oli ka Eestimaa ja Liivimaa enamvähem geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega nagu keskajal Ladina keeles, 4 teaduskonda (arsti, usu, õigus ja filosoofiateaduskonnad) Johann Skytte-oli rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal ja tänu temale Ülikool avati. Kui toimus avamine, siis kutsus üles ka talupoja lastel ülikooli astua. Küsimused I 1) Teksti autor- Jaan Kross 2) millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid
Peamised põhjused olid tüli kuninga ja parlamendi vahel ning kuninga vastuolud puritaanidega. Charles I oli Inglismaa kuningas kodusõja ajal ning sõdis parlamendiga . Maa-aadlik Oliver Cromwell tõusis kodusõjal parlamendi vägede etteotsa. Sõda lõppes kuninga vägede kaotusega ning Charles I hukkamisega. Pärast kodusõda kuulutati Inglismaa vabariigiks. Stuartite restauratsioon on Stuartite perekonna taas võimule tulemine. ,,Õiguste deklaratsioon" määras kindlaks parlamendi ja kuniga võimupiirid. Sellele kirjutas alla William III 1689. Parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25)
Orjade seast egiptuses kasvab välja sellinne mees nagu mooses. Mooses pääseb tapatalgudest. Egiptuse valitseja tütar leiab Moosese. Ja mooses saab ilmutuse et JHWH(jahve, ma olen see kes ma olen) umbes 1200 a eKr rändavad juudud egiptusest välja. See rännak kestis 40 a. Retkel Palestiinasse saavad juudid kümme käsku. Vilistidega läheb kõige rohkem aega neid allutada. Kui rooma värk ja mäss saab sellest kohast nimeks palestiina ehk vilistide maa. Umbes 1000 eKt saavad juudid esimese kuniga Saul. Sellel ajal tegutsevad juba prohvetid a Saul jääb ilma enda sellest sest ta ohverdas. Peale teda saab võimule taavet ja vallutab palestiina ja teeb pealinnaks ja tema poja salomoni aeg on rahu aeg(saluomin taaaveti poeg). Peale saalomoni surma kaguneb see kaheks riigiks põhjariik ehk iisrael ja lõunariik ehk juuda. 1948 luuakse kaasaegne iisreali riik. Tanak(h) Judaismi pühakiri T-toora-käsk (1.-5. Mooseseraamat) N-nebiim-prohvetid K-ketubiim-kirjad, ülemlaul ja nutulaul jms.
kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma- provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli kuninga asemik. Kogu Euroopas tekkis piirkonna kõrgeima halduri ehk bailli näol uus amet. Uute haldusametnike näol leidis kuningas endale kindla toe- bailli´d teenisid kuningat andunult ka siis, kui ta oli ise maalt ära. Haldusametnike ülesandeks sai kohalike vürstide ja aadlimeeste tegevuse piiramine ja kontrollimine. Sellest sai alguse
Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal saabus frangi riigi kõrgaeg, ta oli keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku kuninga sümbol. Käis palju sõjaretkedel, tal õnnestus frangi riike ühendada Põhja- Itaaliaga, kuid hispaania vallutamine oli vähem edukam. MÕISTED: Merovingide dünastia- dünastia, kust pärines kuningas Chlodovech majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6
Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid. Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks. Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03 Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja. Kuningas pidi ülikkonnaga arvestama. Asevalitsejad ja ametnikkond ning preestrid mõjutasid kuningat. Kodanikkond. Linnades valitseti pigem ise, kuigi kuniga teese järgides Rentnikud Ajalugu Page 5 Kultuur mesopotaamias 16. september 2009. a. 10:47 Algselt kasutati kiilkirja, milla võtsid kasutusele sumerid. Kirjutusvahendi ots oli kiilu kujuline. Semiidid võtsid kasutusele kuid kohandasid. Haridust anti templikoolides ja õpetasid preestrid. Kirjaoskajate % oli tunduvalt suurem. Haridust anti pigem ülikutele, kuid oli ka palju keskkihis ja ka mõned alamkihis. Kirjaoskus tõstis positsiooni
peakohale asetati mürgimadu rippuma. ,,Alviisi lugu"- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga kuidas midagi kutsutakse trollide, inimeste ja jumalate keeles, päikesetõusul A kivistub. Kangelas laulud ei ülista niivõrd sõjalist vaprust, pigem iseenda võitmist, oma au hoidmist. ,,Vöölundri laul" V on osav sepp, ta vangistati ja lõigati kõõlused läbi, sest kuningas tahtis ta kunsti vaid endale hoida, ehitab tiivad ja tapab kuniga pojad ning vägistab tütre. ,,Siegvörder"- niflungrid=niebelungid. ,,Veskilaul"- imeveskist rändmotiiv 3. Keskaegsed kangelaslaulud Suur osa räägib Karl Suurest, kes 800. aastal krooniti Rooma keisriks. ,,Rolandi laul" (Pr) aastal 778 tuleb Karl Suur sõjakäigult mauride vastu, ta järelväge ründavad vastased, väejuhataja Roland ei kutsu abivägesid, sest arvab, et saab ise hakkama, nad tapetakse ära. KS peatab päikese ja teeb tagasi. Käsitleb kristlaste ja muhameedlaste
Kodusõda 1642-1660 Omavahel võitlesid Charles I toetajad ning parlamendi pooldajad. Põhjused: ° 1637. püüdis Charles sotlastele anglikaani usku peale suruda. Presbüterlastestsotlased tõstsid mässu ja kogusid kokku sõjaväe ning hõivasid osa Põhja-Inglismaast. ° Charles I kutsus kokku parlamendi, et saada raha sotlaste mässu mahasurumiseks, kuid parlament nõudis reforme. Kui ta opositsiooni vaigistamiseks parlamendi liidrid vahistas, puhkes kodusõda. Kuniga toetajad rojalistid e kavalerid VS parlamendi pooldajad ümarpead. Esialgu olid kuninga väed edukad, kuid parlamendi poolel olid ka sotlased. Lisaks oli neil ka raha palgaarmee ülalpidamiseks. Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos sotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja sotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida
2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed. Kui naistel oli eesnimi, siis see näitas, et neil oli teine positsioon ühiskonnas
väike riik, luksusest loobumine, võrdsus). Alternatiiv II segavalitsus Aristoteles : eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Rooma eeskuju toetusid Plybiose ajaloolistele teostele, tõstis esile Rooma poliitilist süsteemi. Demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik element (konsulid). Sparta ja Veneetsia eeskuju - Stabiilsuse eeskuju. Antiikajal Spartas : 2 kuningat, geruusia, efoorid (valvasid kuniga järeöe, käisid nendega sõjaretkedel), kodanike assamblee. Kaasajal Veneetsia Doodz, Kümne Nõukogu (kohus), Suur Nõukogu (võttis vastus seadusi, kaupmeeste koosolek). Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke peab järgima seadusi, aga institutsioonid peavad teineteist tasakaalustama (,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu
rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid. Anu Taevajumal, jumalate isa. Tark ja lugupeetud
skeptitsismis. Tema teene on see, et ta toob filosoofiasse sisse matemaatilise või geomeetrilise meetodi. * Ta reisis palju, kuid elu lõpus elas Hollandis. Ta armastas sooja ja seega magas öösiti ahju peal. Ta oli üsna introvertne, kuid oli kirjavahetuses paljude tuntud ja tähtsate inimestega. Talle sai saatuslikuks see, et ta kutsuti Rootsi õpetama, kuid seal haigestus ta külma tõttu kopsupõletikku ning suri juba esimeste kuude jooksul. Samas on ka teooria, et ta hoopis mürgitati kuniga ihuarsti poolt, kes samuti tahtis saada kuulsust. * Tema suur filosoofiline avastus oli justkui ilmutusliku olemusega. Ta oli võtnud osa ka 40-aastasest sõjast, kus sõdis keisri poolel ning ühel talvel kui oli taaskord puhke aeg nägi ta unes unenägu, millest tulenes ka tema suurim avastus. Nimelt ta nägi unes seda, et midagi kindlat ei ole, vaid kõiges tuleb kahelda, kuid samas ta leidis, et miski siiski peab olema olemas
keskel. Jeruusalemm oli ka kultuskeskus ja jäi selleks. Kindlasti oli selle kõrval ka teisi pühamuid, siiski Jeruusalemma templil oli eriasend. Seal seisis laegas, mis sümboliseeris Jahve ligiolekut ja kaitset ning mis paljude meelest seda ka tagas. Kõige tähtsam stabiliseeriv faktor oli aga Taaveti dünastia. See valitses peaaegu katkeatult linna ja riigi lõpuni a. 586. Kuningas, kuninglik pühamu ning Jahve kui kuniga isa ja oma rahva Jumal see oma ajal nii iseenesest mõistetav kujutluste kompleks oli väga stabiilne tervik. Ehkki rahvusvahelisest suurriigist oli saanud väike riik, kadusid Iisraeli lahkulöömisega personaalunioonist sisemised pinged. See avaldus Juudale esialgu positiivselt. Riigi lõhenemisele järgnenud aastakümned olid tervikuna üsna hea aeg.] Kui Juuda kuningas taotles peamiselt uue riigi konsolideerumist sisemiselt ja välimiselt, siis
kolmas Lugal ehk suur mees, hilisema arengu käigus segunesid,lugal ülemkuningas, ensi vasallküninga tiitel. Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik,sõjaline vüim tagas autoriteedi, siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri linnriigis 26-25 eKr, Uri kuninglik matusepaik, 16 aristokraatlikku hauda või kuniga hauda, ühe kuninga kiiver kullast , uri standard, viilkatuse kujuline ese, harp.Oluline on veel see et kuningale on kaasa pandud ka kaaskond, mõnel juhul suures koguses, kuni 74 . koos pillimeestega.Mulje et jäid elusalt ja siis võtsid mürki vms.leitud on peekreid.Mujal selliseid haudu leitud pole aint Urist. Uri kuningate sotsiaalne ja poliitiline valdavus kõrge, lausa jumalik.Kirjalikest tekstides ei ilme
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
