pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis. Pragmatismi ei pea mõistma sedasi, et kõik, mis (kohest ja ainelist) kasu toob on hea. Pigem oli James idealist, kelle arvates oli inimeste võimuses luua maksimaalselt rahuldav uskumustesüsteem. Pragmatismi kaasajastab 1970 aastatel Richard Rorty, kes propageerib mõttestruktuuride sattumuslikku iseloomu kontekstiüleste tõdede vastu. Tema arvates
docstxt/14621369847765.txt
PRAGMATISMI TÕETEOORIA Kirjeldus Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Vastuargument Teooria kriiti...
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, n...
pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele ettekujutusele ameeriklaste pragmaatilisest mõtteviisist. Alustades juba nimetusest pragma, mis tähendab kreeka keeles tegutsemist, tegu (samast juurest on pärit sõnad praktika, praktiline ). Niisiis lähtuvad pragmatistid elulähedasest eeldusest ning inimelu alus on tegutsemine
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...
erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia
mõttes. Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena. Ütles, et objektiivset tõde ei saa kogeda, vaid tuleb õppida seda, mis on kasulik. Pragmaatiku jaoks on vajalik otsida kasulikkust. Rajaja on Charles S. Pierce (1839-1914). Tähtsamad esindajad on veel John Dewey ja William James. Pragmatism defineerib ,,tõe" (mõistena) ümber. Pragmatism ütleb, et inimene pole esmajoones mitte mõtlemisega varustatud, vaid tahtev ja tegutsev olend. Intellekt seega on täielikult tahtmise ja tegutsemine teenistuses. ,,Tõe leidmine ei ole inimese ülesanne. Ülesanne on tahta ja tegutseda." W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte.
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele, faktidele. 20. sajandi alguseni oli selline tõeteooria (ja ühtlasi kriteerium) valitsevaks. Sellise teooria põhiraskuseks on vastavussuhte määratlemine, mis viis välja mõtteni, et tõde on tülikas käsitada korrespondentsina. Pragmatismi (kr pragma `tegevus`) tõeteooria sõnastati William Jamesi (1842-1910) poolt. Praegu elab pragmatism oma teist kõrgaega Richard McKay Rorty (1931 2007) kaudu. Väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi, tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Selline vaade tähendab aga juba üsna kaugele minemist intuitiivsest tõemõistest kui millestki objektiivsest, sest kasulikkus ei sõltu mitte ainult konkreetsest inimesest, vaid ka kohast, ajahetkest ja eesmärgist. Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas (James)
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
tugineda vaid harjumustele, traditsioonidele, tavadele, mis oleksid samuti muutumatud. Sellisel juhul oleks intellekti roll inimese käitumise reguleerimisel minimaalne. Kuid maailm, milles me elame, ei ole muutumatu ja ühesugune. Pidevalt toimub midagi etteaimatut, tekib midagi uut, sellega kaasnevad aga ohud, raskused ja probleemid meie jaoks, sest vanadele harjumustele, tavadele ja uskumustele tuginedes ei saa enam kk'ga kohaneda. Pragmatism püüabki välja töötada sellise maailmavaate, mis võimaldaks inimesel elada selles muutlikus, ebakindlas ja ohtusid täis maailmas. Niisiis, mitte alati ei saa tugineda harjumustele, tavadele jne. Selleks, et uue situatsiooniga kohandeda, tuleb tugineda intellektile, mõtlemisoskusele. Intellekt peab olema selleks ,,instrumendiks", mis aitaks meil leida väljapääsu mittestandardsest situatsioonist. Siit
sensitive (.) Features of one's character (nouns) altruism, unselfishness cheerfulness kindness intellect courage optimism practicality, shrewdness, pragmatism resolution independence strength faculty for analysis vigour, temperamental character patience honesty sense of duty sense of humour
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne ari...
Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta tunnistada. James'i arvates ratsionalistid väidavad, et pragmatistide alused ühildumiseks on psühholoogilised faktid, mis on relatiivsed iga mõtleja ja tema elu juhtumuste suhtes. Nad on lihtsalt tema tõendid ja ei kuulu tõe enda ellu. Mõlemal tõeteoorial on omad plussid ja miinused, kui mina pooldan pragmatism ja selle muutuvaid suurusi. Kindlasti räägib ratsionalismi kasuks mõistus ja loogiline mõtlemine, kuid kindlasti ei jõua tõeni ilma kogemusteta. Näiteks tekib soov kodus 7m2 seina värvida ja poodi minnes selgub, et selleks kulub 1L värvi. Kuid kahjuks on teile meeldivat värvi ainult 0,9L või 2,7L purgis. Tuginedes oma eelmisele värvimise kogemusele teate, et tegelikult saab sein värvitud ka 0,9L värviga. Seega tuleb alati
valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks. Autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes.
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
Pragmatism William James 1) Antud teksti põiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada ja verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis o...
pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes.
Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on?
" · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820
Lähis-ida- Algas AraabiaIisraeli sõda (19481949) Liibanoni, Jordaania, Süüria ja Egiptuse osalusel. Sõja käigus Iisrael okupeeris suure osa Palestiina Araabia riigile määratud maast ja Jeruusalemma lääneosa. Palestiina araabia põgenikud ning Iisraeli araabia naaberriigid ei tunnustanud Iisraeli riiki. Sõlmiti vaid vaherahu ning ajutised kokkulepped kontrolljoone kehtestamisest. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Lääne-vastased meeleolud. konflikt kestab tänapäevani. Islam-nafta,massirelv,vastuhak läänestum aland eest iisrael- kuulutas 14. mail 1948 juudikogukond ühepoolselt välja Iisraeli riigi, mis hõlmas tervet Palestiinat. terror-oma riigi raj ootavad juudid,eur- IRA ja ETApõhja-iiri taasühend+iseseisv hisp baskidele.enesetapurün,palestiina ei tun iisraeli riiki.Iisraeli rühmitus Hamas-iisr vastu.al-Quaida- lääne ründamine...
Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. Te olete seal, kus mentaalselt peaksite olema; te olete kuuletunud oma kategoorilisele imperatiivile; ning teie ratsionaalse saatuse kõrg- [1703]hetkele ei tarvitse järgneda muud midagi. Epistemoloogiliselt olete stabiilses tasakaalus. Teisalt esitab aga pragmatism oma tavalise küsimuse. "Kui eeldame, et mingi idee või uskumus on tõsi," kõlab see, "siis milliseid konkreetseid erinevusi põhjustab selle tõsiolek ükskõik kelle tegelikus elus? Kuidas see tõde realiseeritakse? Millised kogemused oleksid erinevad neist, mida saadaks siis, kui see uskumus oleks väär? Lühidalt, mis on tõe praktiline väärtus kogemuslikus väljendusviisis?" Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof
Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud. Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida
• United States as an urban nature: skyscrapers, full of people etc Intellectual and literary trends • Darwinism • Social Darwinism • Rejection of Romanticism – writing moves away from romanticism • New Realism • Regionalism (Bret Harte, Sarah Orne Jewett, Joel Chandler Harris) MARK TWAIN (1835-1910) • relied very strongly on his personal experience • writes in very plain language • tension in progress and pragmatism • much of his fiction grew out of his childhood • Twain did not write about nostalgia • he's somebody who understood that it was his youth that made him and maybe America what it was • one of the first authors to actually use the language of common people – spoken language has power • Life on the Missisippi (1883)- based on his own experience • The Adventures of Tom Sawyer (1876) – based on his own childhood
märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. Peirce’i ikoon, indeks ja sümboli eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad
mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii te...
* Ontoloogia - õpetus olemisest; uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. * Panteism - Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. * Paradigma - Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. * Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. * Pragmatism - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. * Ratsionalism - rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. * Realism - 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism).
sisuline poliitilises elus. 5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse reziimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust. AUTORITARISM RIIK: Eesti, Pätsi valitsemise ajal Tunnus Empiiriline näide Meelsus või pragmatism Rahvuslikkus Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 2
ühendatakse mõisted ja ideed. Milline on keskaegne idealismi põhiidee? · Mõisted eksisteerivad reaalselt. · Konkreetseid esemeid pole olemas. Milline on klassikaline saksa filosoofia põhiidee? · Maailm luuakse absoluutse idee poolt (Hegel), me ei või teada maailmast midagi ilma meieta, maailm koos meiega erineb maailmast ilma meieta (Kant). Millised on XX sajandi idealistlikud koolkonnad? · · elu filosoofia · · eksistentsialism · · positivism · · pragmatism · · realism Millised on erinevate filosoofiliste koolkondade eksisteerimise 2 põhjust? Seleta. · 1. tunnetuslikud e. gnoseoloogilised: · · võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa · · inimmõtlemise konservatiivsus · 2 ühiskondlikud: · · konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud oma positsioonide säilitamises · · vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest · · erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja haridustase
Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse pragmatismi kui filosoofia suuna manifestiks – põhisuund on selgelt ja lihtsalt arusaadaval viisil esitatud. Pragmatism sai tuttavaks William Jamesi kaudu küll. Hakkab ennast pragmatitsismiks kutsuma. Artikli esimene osa on „The Fixation of Belief“. Tõdede fikseerimine tõlkes. On neli moodust, kuidas saab tõdesid fikseerida: kangekaelsuse meetod, autoriteedi meetod, a priori/aprioorsuse meetod, teaduse meetod. Ajalooline kujunemine, üksikindiviid läbib need meetodid järjest. A priori on metafüüsika meetod, s. t. see seostub traditsioonilise filosoofia identieediga (klassikaline teadusemõiste)
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad N...
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“, otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal ...
C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad Saksa klassik...Hegel ................... pidas oma vaimufilosoofia kõrgemaiks astmeks ...................absoluutset vaimu- esteetilist jumala tunnetamist....... vaimu 5. Millised teosed kuulusid järgmistele autoritele 6. Kuidas määratleda pragmatismi a.Utoopia = T.More Pragmatism b.Politeia = Platon teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant senised d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A
· Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool. Lapsele tuli anda vabadus liikuda ja vabadus teha tööd omal viisil. Tähtsaks peeti käelist tegevust. Rõhutati koostööd ja rühmatööd. Progresiivpedagoogika vaimne isa ja liikumise looja oli ameeriklane John Dewey (1859-1952). Tema pedagoogiliste põhiseisukohtade taustaks oli pragmatism, mille seisukohtade järgi on inimene eelkõige tegutsev olend. Dewey järgi on indiviidil neli põhivajadust: · sotsiaalne vajadus · soov asju uurida ja välja mõelda · soov midagi teha, luua, ehitada · soov tegeleda kunstiga Dewey pidas tähtsaks probleemmeetodil põhinevat õpet. William Kilpatrick oli Dewey ideede olulisim toetaja, kelle nime seotakse projektõppega. Euroopas oli Dewey mõttekaaslaseks George
1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime, vaatleme ja küsime sotsiaalselt mina-lt nõu (küsib personaalne mina).
tõde, teadmine versus tuumarelv, kloonimine. eksistentsialism fenomenoloogia marksism, neo-marksism 3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik instrumentalistlik Näide: Põhiküsimus marksismis Näide: Põhiküsimus eksistentsialismis "teadvuse ja olemise, mõtlemise ja mateeria, looduse
Jõuab lõpuks sinna, et nauding oleks kättesaadav võimalikult suurele hulgale. Utitilitarismis puudb õiglase jagamise printsiip. Ütleb, et kui kõike saaks muuta maksimaalse kasuga, siis sõltub õige sellest, kui suur on see hulk, kes kasu saab. Inimisiksuses ei ole muud iseseisvat väärtust, kui vaid kogemuste ja läbielatu rahulduslikkus, mida inimene kogeb. Rahulolu mõõdetav vaid inimese endaga. PRAGMATISM John Dewey lähtub sellest, et tõde tuleb asendada kasulikkusega. Inimene ei tegutse mitte sellel eesmärgil, et mis hea või õige, vaid sellel eesmärgil, mis on talle kasulik. Tõeline on kõik see, mis üksikisikule tundub tõeline. Pragmatismis loobutakse abstraktsest ja universaalse tõe õpetamisest. Selle asemel õpetatakse seda, mis on kasulik. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe
märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W). Morris muutis Peirce semioosise skeemi natuke - lisas konteksti (V).
Mill oli emperist tõde kogetav meeleelundite kaudu. * Utilitalism jaguneb kaheks: * Teoutilitalism keskendub tegudele. Hea = alternatiivid kokku. Hüve calcuvus matemaatiline arvutus. Alati ei saa kalkuleerida lõplikult. * Reegliutilitalism õige ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu. * Jõuab tuumani kuidas käituda. * Kõike ei saa matemaatiliselt mõõta. * Pragmatism. 3 isa: Pierce, James, Deney. * Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel.
Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat. Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism). Aurotitaarse režiimi tunnused: Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda) Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
Vaatluse hindamisel, et kas see on tõene või mitte, tuleb mängu varasem kogemus(mis on inimlik), mis teeb selle hindamise subjektiivseks. Kui hakata tõde otsima nii, et kõik allikad üksipulgi üle kontrollida, siis läheb nende kontrollitavate aspektide koguarv lõpmatusse ja seega on võimatu neid kõiki ära kontrollida. 6. Miks peab Popper pragmatismi ja instrumentalismi nö pessimismi liikideks? 7. Milles pessimistid, sh pragmatism eksivad? 8. Milline on Popperi lahendus? 9. Mis on vaatluse teooriast koormatus ja kas see sobitub Popperi skeemi? 10. Induktivismi ja empirismi väljavaated pärast Popperi kriitikat. See on parim olemasolev meetod pole paremat alternatiivi. Teatud kontekstis suure tõenäosusega vaatlusotsustused siiski toimivad. Suund on tõele suunatud liigume siiski õiges suunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
