verismist. Navitrolla - koomiksimõjutus. Võtab ühe Ernst - veristlik, alustas Dadaga, kollaazromaanid, riba ja ehitab sinna ümber naljaka pildi frontaaz - hõõrumistehnika. Süngevõitu olendid. Sotsrealism ja natsionaalsotsialism Popkunst 1932 1950. algus Kunst allutatakse totalitaarse reziimile. Peamiseks Vastandus traditsioonilisele kunstile. Kasutab kõige sihtgrupiks lihtsurelikud ehk tavainimesed Kunst argisemaid ja banaalsemaid ja iseenesest propaganda masside mõjutamiseks. Teemad ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Referaat Koostaja: Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................2 Diktatuurid Euroopas...........................................................................................................................4 Natsionaalsotsialism..............................................................................................................................5 Natsionaalsotsialistlik majandus............................................................................................................6 Adolf Hitler ..........................................................................................................................................7 Kokkuvõte................................................................
1934. a. allutati SS-ile Gestapo. Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a. endise Preisimaa (enne Hilerit oli Saksamaa liitriik) salapolitsei ühest osakonnast. eesmärgiks oli natsireziimi vaenlaste jälitamine. antisemitism - juudivaenulikkus, võib olla nii rahvuslik, usuline kui ka ideoloogiline. rassism - ideoloogia, mis eristab täisväärtuslikke ja mittetäisväärtuslikke rasse. repressioon - mahasurumine, summutamine, surveavaldus, karistus natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles'i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud,
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad ...
c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks · 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem · Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond · Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks
Adolf Hitler 12c Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana Üheteistkümneselt asutus Linzi reaalkooli, kus ta õppis 4 aastat Lahkus Linzi reaalkoolist kuna tema õpitulemused olid liiga kesised Päritolu ja lapsepõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest 1907 üritas Hilter sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Hitleri ema suri 1907 rinnavähki, Hitler hakkas saama orvupensioni Algul oli tema rahaline olukord hea, kuid kiirelt muutus see olukord kehvemaks Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda I MS ajal astu...
hõivamine Soomega. liitlaste otsimine (Itaalia, Jaapan). Sekkumine Hispaania kodusõtta. Diktatuuri põhiolemus, kandev idee: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism Kõik on võrdsed ja peab Taastada Vana-Rooma Aaria rassi puhtus ja tema lõppema klassikurnamine. võimsus. valitsemine teiste üle. Töörahvas peab võimule tulema kasvõi relvade abil. Majandusele iseloomulikud jooned: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism Plaanimajandus 5 aastat, Diktatuuri võimuletõus, tähtsamad aastaarvud ja sündmus:
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik.
4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. Nn alaväärtuslike rahvaste hävitamises. Rassism - maailmavaade, kus rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Repressioon - surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon.
samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema, hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED: - Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine - Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS: - võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte - poliitiliste erakondade tegevus on keelatud või piiratud
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla
Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille
imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe… „Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ - natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. 5 Osatäitjad Hannes Kaljujärv Aivar Tommingas, Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on
riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane sarnasused: inimeste, elu üritati paremaks muuta, juhid tegid õpetustest raamatud
ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve. KONSERVATISM- Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi proovitud. pooldati vaba turgu NATSIONAALSOTSIALISM- Vägivaldne mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati oma rahvust NEW DEAL- Ameerikas majanduslanguse ajal suur mitme aasta peale jagatud kava, mis pidi ergutama majandust ja uusi töökohti looma. RAHVARINNE- Diktatuuriohuga võitlemiseks loodud pahempoolsete erakondade liit. 2. ISIKUD Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A
valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
(umbes 1930.) Valimisõigus Meestel alates 21. Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
(4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi
2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3. Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti) 4. Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa(esineme KGB). 5.Võrdle NSVLi, Itaaliat ja NatsiSaksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa ideoloogia Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism majandus Algul oli sõjakommunism, Rakendati riiklikke Riigi sõjalise võimsuse siis tehti uus abinõusid tööpuuduse tõstmine. Laenud. majanduspoliitika ning siis vähendamiseks. Plaanimajandus. tuli plaanimajandus ja Ettevõtteid kontrollis riik. Miljonitele inimestele uus
imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, Tanja Mihhailova ja Gerli Padari kõrval astuvad teiste hulgas lavale Robert Annus või Juss Haasma, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Eva Püssa või Silvi Vrait, Markus Luik või Simo Breede. ,,Uusi nähtusi muidugi oli, kas või ülevõimendatud hõbeläikeline eesriide, kostüümide ja
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud
· Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks · 1925 kehtestati üheparteisüsteem · Salapolitsei ja koonduslaagrid, samas puudus ulatuslik terror · Majandus riigi kontrolli all · Kutsekogud ja korporatsioonid pidid ära hoidma streigid Natsionaalsotsialism Saksamaal · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- Adolf Hitler · ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism · Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu
Tulemused: · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: · Toimus denatsifitseerimine · Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. · Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa.
Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism Mittedemokraatlikud liikumised: Süüdistati hädades demokraatlikke valitsusi ning lubati, et võimule pääsedes seavad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis kindlustab majandusliku õitsengu. Kommunistid-tööliskond= õnneliku homse ehitaja, liikumapanevaks jõuks klassivõitluses USA 20-30: Toimis kahepartei süsteem Riigikord- vabariiklik, seadusi võttis vastu Kongress, president 4- aastaks Vabariiklased- vabaturumajandus riigi sekkumiseta
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Bundesarchiv_Bild_183-C06886%2C_Paul_v._Hindenburg.jpg/450px-Bundesarchiv_Bild_183- C06886%2C_Paul_v._Hindenburg.jpg Tänan kuulamast! http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/56/Stars_%26_Stripes_%26_Hitler_Dead2.jpg/170px-Stars_%26_Stripes_%26_Hitler_Dead2.jpg Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/NSDAP · http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialism · http://en.wikipedia.org/wiki/Mein_Kampf · http://et.wikipedia.org/wiki/Mein_Kampf · http://en.wikipedia.org/wiki/NSDAP/AO#History · http://en.wikipedia.org/wiki/Hitler#Rebuilding_the_ NSDAP · http://en.wikipedia.org/wiki/German_presidential_e lection,_1932 · http://www.fff.org/freedom/fd0403a.asp
pidevas lähenemisprotsessis. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ning lähenemine on toimunud ka suhtumises heaoluriiki. Eraldumas on ka nn kolmas tee ehk uusvasakpoolsus. Minu meelest on see vältimatu, et sellised progressid tänapäeva ühiskonnas aset leiavad ning pigem positiivne. Minu maailmavaadetega ühildub enim liberalism ja vastandub enim natsionaalsotsialism, sest hindan vabadust ja taunin rassismi. Liberalism eelkõige isiklike eelistuste põhjal ja seetõttu, et see on tõestanud end kui püsiv ja arenguvõimeline riigivorm.
terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
· Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis
1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil. NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
· Küüditamine · GULAG · Ettevalmistused pealetungisõjaks Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi ideoloogia põhiseisukohad. Fasism · Tähtsaim on rahvas · Üksikinimene on rahvuse osa · Ühiskonnaklassid on ajutised · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne · Inimelude ohverdamine riigi nimel Kommunism · Kõik on võrdsed · Egalitaarne ühiskond Natsionaalsotsialism · Sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · Antikommunism · Diktatuur
15°0237 idapikkuse vahel. Saksamaa suurimad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Bambergi peapiiskoppide loend Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend Keel, tervitamine Keel on neile saksa keel , http://www.youtube.com/watch?v=RlGAbms-rqk Tervitamine: Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag
Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja
pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme
väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele
pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri.
all, töölised jagati koonduslaagreid Saksmaaa liitlane erialade järgi kutsekogudesse, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone KOMMUNISMI, NATSIONNASOTSIALISMI JA FASISMI IDEOLOOGIA PÕHISEISUKOHAD Kommunism- klassivõitlus ehk võitlus vaeste ja rikaste vahel, kommunismi levitamine kogu maailmas Natsionaalsotsialism-rassilise puhtuse tagamine (juutide, mustlaste, saavlaste jt hävitamine). Aaria rass kuulutati valitsevaks Fasism- kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.
Veevarud suured niiske kliima tõttu Asub parasvöötmes Merelise ja mandrilise kliima siirdeala KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt Veestik Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid Usundid Pärast reformatsiooni LõunaSaksamaa valdavalt katoliiklik ja PõhjaSaksamaa protestantlik 19. sajandi lõpul kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism (eelkristlikud sakslased) Pärast Teist maailmasõda saabusid hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölised, kes tõid kaasa islami Sümboleid Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neljas tase
Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Monarhia (2partei ssteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis.
keisririik komintern-Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Kommunist- kommunismi pooldaja. Militarism-riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele. Natsionaalsotsialism e natsism-äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal aastatel 1919-1945, taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Natsionaliseerima- riigistama. Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks riikide omavaheliste
Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism) N: Kuuba, Valgevene 3) Post-totalitaarne maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus) N: (Kuuba;) Hrustsovi-aegne NSVL avalikustas kuritegusid, üritas maj reformida 4) Sultanism idamaades; üks liider; juht ise ongi ideoloogia; maj põhineb ühel väljaveoartiklil; kogu riigi elu sõltub läbisaamisest juhiga N: Türkmenistan maagaas Eur-le Ühiskonna jätkusuutlikkus
II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne
osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades
1940. aastatel Itaalias tekkinud poliitiline liikumine, mida juhtis duce (juht) 9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks. 10. Natsionaalsotsialism - rahvussotsialism, NSDAP ideoloogia, mida iseloomustas natsionalismi, rassismi ja sotsialismi ühendamine. Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab
annaabi.ee 
