2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"
kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj.) Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust. Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18
Hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline.Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu. Katarid Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimene on maa peal saatana loodud kehas vangis. Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks loodud kohus XIII saj alguses. Tegid enamasti dominikaanid. Ketsereid püüti õigele teele tagasi tuua või karistati. Tsistertslased Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj 500, 14saj 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü. Frantsisklased hall rüü; tuntuim on Franciscus; kerjusmungad; järgisid Jeesukest. Dominikaanid must rüü; Dominicus; meeldis jutlustada. Koraan Islami püha raamat, milles on kirjas Muhamedi kuulutused.
Sündimus, suremus, immigratsioon · Suremus on 6,4 1000 elaniku kohta · Suremus langeb järk-järgult · Sündimus 11,6 1000 elaniku kohta · Populatsioon on 6.37 miljonit inimest · Populatsioon on 1.8% tõusnud · Rahvastiku kasv on stabiilne viimase kahe aasta jooksul · Immigrante ahvatleb Madrid kuna see on suurte võimaluste linn · Eristada saab 10 immigrantide gruppi: ekuadorlased, rumeenlased, kolumbialased, peruulased, hiinlased, marokolased, dominikaanid, brasiillased, paraguailased ja filipiinlased · 11,2% Madridi elanikest on immigrandid Sport · Madridis on sportimine laialt levinud · Enim harrastatumad spordialad on jalgpall,korvpall · Hispaanias on jalgpall tuntud kui eliitspordina · Kuulsamateks jalgpalliklubideks on Real Madrid, Atletico Madrid · Veel meeldib inimestele mängida tennist ja golfi · Korraldatakse erinevaid spordiüritusi · Madridis on tipptasemel spordikeskused Kultuur
välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine,
õpetuse sisult veidi ilmalikumad. Ladina keele kõrval õpetatakse ka kirjutamist, arvutamist, lugemist. Esile kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised.
Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj
Üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid. (nt on tema disainitud kolmejalgne taburett L) Sparre ja Finch hakkasid tegema koos tarbekunsti. Funktsionalism hakkab tekkima 30ndatel (Etuskunta hoone) 24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj
puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide õpilastest enamiku moodustasid aadlikud ja linnakodanikud. Kõrgema
kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis. · Dominiiklaste ordu Dominikaanid (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, mille asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215. a. Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a. Nende kohaselt pidid dominiiklased elama vaesuses ning sõnakuulelikkuses. Dominiiklaste tunnuseks oli valge rüü,
(MKL lugeda!). moralitee zanr moraalinäided, allegooriline. Keskaja lõpp taustanähtused: 13. saj tähistas ka vaimulike ordude teket. Katoliiklus hakkas mitmekesistuma. Hiliskeskaja vaimuelu on küllaltki mitmekesine. Kirjaoskajaid rohkem, kirikuelu ise mitmekesisemaks. 13. saj laguses karmeliitide ordu teke, 13. saj alguses frantsiskaanid (Püha Frantsiscus ülistas inimese ja looduse sidet ja lihtsust). 13. saj keskel augustiinlased, 13. saj algul dominikaanid. 1310 Aquino Thomas mõjukaim vaimulik autor. Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on
millestki ehk jumal on loonud ka aja ja ruumi. *) Provitentsianism jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega üks eesmärk ja seega ta juhib kogu seda protsessi ning kõiges ongi eesmärk. *) Relevatsionism ilmutus on tõe kõige usaldusväärsem allikas. *) Kahe tõe teooria: üks on filosoofia tee ning teine on usu tee ning 14. sajandist edasi on need kaks asja lahus (fransiskaanid olid poolt vs dominikaanid olid vastu). -) Retrospektiivne ehk tagasivaatav otsib tuge mineviku autoriteetidelt (peamiselt pöörduti piibli poole, mis oli ,,vanim" raamat): *) Mida vanema poole pöörduda, seda tõelisem ja ehtsam kõik on. *) Õpetaja oli magistrist alati kõrgem ning kõige veenvam argument oli, et õpetaja ütles. *) Mimeetiline ehk kõige tähtsam oli jäljendada õpetajat ja õpetaja teksti ning sisseviidud uuendused tähendasid allakäiku. -) Tal on kasvatuslik suunitlus.
annaabi.ee 
