Kas üks inimene saab olla teisele saatuseks? Inimesi on palju ning kõik me oleme omamoodi erinevad. Meid haldavad erinevad tunded ning me näitame neid isemoodi välja. Tuleb ette hetki ,mil inimesed omavahel tutvuvad ning hakkavad väga hästi läbi saama , lausa kiinduvad üksteisesse. Tekib kahe inimese vaheline moment , kus nad usaldavad üksteist täielikult. Kõik läheb nende vahel hästi ja vahel ei pruugigi nii kenasti minna. Tekib momente , kus inimene võib olla teisele saatuseks. Nii sõbrad kui ka kaaslased.
Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab. Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. Tema arvates ei eksisteeri vaba tahet, inimesed tegutsevad nõnda, nagu on nende loomuses, samuti loomad. Iga inimene on erinev, samas muutmatu karakter, ta on küsinud, et kuna inimesed
· 1849. aastal on Whitmanis juba esimesed kindlamad äratundmised oma osast poeedina ja tal on valminud juba esimesed fragmendid ona tulevasest tööst. · Oli ameerika luuletaja ja esseist. Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja
Enekenile ei meeldinud poiss, kes oli varas ning varastatud raha peale ostis temale ilusaid kingitusi, vaatamata sellele, et talle need meeldisid. Toores ja hapu nagu üks hulkuv koer - nii iseloomustas poissi tütarlaps. Ei tahtnud enda peale vastutust ega koormat võtta, talle meeldis hoopis olla rajuilm ja tuulega kaasa minna. Siiski suutis poiss oma libeda keelega tütarlast ära võluda aga siin polnud ju mingit armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on seal saarel palju palme ning see saar oli asustamatta. Ralph oli rahulikum ja mtles kik ennem lbi, teda vajatakse siis, kui tahetakse saarelt minema pseda. Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei sobiks juhiks, sest ta ei oska ega suuda inimesi juhtida. Pssa oli paks ja tal olid prillid, millega tehti lket. Tema saatuseks sai see et ta sai surma ja vesi viis tema keha minema. Simon oli vaikne ja ta hoidis omaette, ta ei olnud teistega niivga koos. Ta saab samuti surma. Merekarbi abil kutsutakse kik rahvas kokku, niteks koosolekule. Merekarpi puhuti sisse ja vlja tuli kva hl mida kuulsid kik. Poisid kasutasid maske siis, kui nad lhevad loomi kttima, et toitu saada. Tuli oli neile thtis, sest nad tegid tule knka otsa ja lootsid et keegi neks suitsu ja tuleks pstaks neid. Tuld tehti Pssa prillidega.
neile kui peegliks. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks ning ühel päeval nad otsustasid minna rändama. Nad rändasid pikki öid ja päevi, käisid Seedrimetsas ja tapsid Humbaba, võitlesid Taevase Sõnniga ja palju muud. Inimesed tahavad ikka avastada maailma ja panna end proovile, sest niimoodi saab väga palju endast teada. Gilgames ja Enkidu olid väga suured sõbrad ning kui Enkidu jumalate tahte läbi surma mõisteti, siis sai ka Gilgames aru, et ka tema saatuseks on ühel päeval surra. Ta hakkas kartma surma, ta tahtis surma eest põgeneda, sest ta ei teadnud, mis on seal ,,teisel pool". Seetõttu rändas Gilgames Utanapisti juurde, et teada saada surematuse saladus. Paraku aga selgus, et ta peab elama surelikku elu. Ta sai aru, et pole mõtet taga ajada võimatut, tuleb leppida sellega, et ühel päeval ta sureb, nagu kõik teisedki. Ta sai aru, et tähtis pole mitte, et elu kestaks võimalikult kaua, vaid, et elu oleks meenutamist väärt
omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks." "Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui väär."
kangasse kudumisega. Keegi ei suutnud otsustada, milline vaip on parem. Athena rebis Arachne töö tükkideks ning hakkas teda seejärel puidust süstikuga peksma. Meeleheitele aetud Arache võttis nööri, sidus selle endale kaela ja tahtis ennast üles puua. Athena vastas selle peale: “Kui tahad, võid enda üles puua, kuid tea, et see ei tapa sind. Sa pead terve elu kannatama oma häbematu käitumise pärast. Ka sinu laste ja lastelaste saatuseks on sinu tegude eest maksta.” Jumalanna lõi Arachnet veel korra, mispeale neiu keha hakkas järjest väiksemaks muutuma. Lõpuks oli temast järel vaid kõht ja jalad. Arachne oli ämblikuks muutunud. Tema kaheksajalgseid järglasi võib aga seniajani laenurkades keerulisi võrke punumas näha.
näiteks suur verekaotus või äkitselt vajaminev keisrilõige, keisrilõiget veel saab kuidagi kodus teha, aga suure verekaotuse puhul kodust verevaru võtta ei ole. Või näiteks kui on vaja teha kiiremas korras operatsiooni kas emale või lapsele on lihtsam ja kiirem haiglast operatsiooni saali minna, kui kodust alles sõitma hakata ja siis kunagi kohale jõuda. Kodust kriitilise olukorra ajal haiglasse sõitmine võib saatuseks saada, kuna ei kohale jõudmiseks kulub aega rohkem kui seda on. Nii palju kui ma kuulnud ja lugenud olen, siis õnneks on kodusünnitused väga harv teema, kuid kahjuks paljud neist vähestest kodusünnitustest, ei ole hästi lõppenud. Ning paljud kodusünnituse kasuks otsustanud inimesed on siiski peale sünnitust koheselt haiglasse viidud.
Konks oli kalal suus. Nii kaugel kaldas peab ta praegusel aastaajal hiiglama suur olema. LK 31 Kõige kurvem kaladega juhtunud lugu? Kuidas isakala laskis emase iga kord enne sööda juurde ning õngehakanud emane kinni püüti ja vanamees ei suutnud unustada kui ilus oli isakala ja kuidas ta kuni lõpuni oma elukaaslase juurde oli jäänud. LK 33 Võrdle kala ja vanamehe olukorda. Mida vanamees otsustab? Kala saatuseks oli jääda tumedaisse vetesügavustesse, eemale igasugustest püünistest, lõksudest ja reetmistest. Vanamehe saatuseks aga oli tabada teda seal üksinduses, eemal kõigist inimestest, kaugemal kõigist inimestest maailmas. Nüüd olid nad kokku liidetud. Ja pole kedagi, kes neid kumbagi aitaks. Otsustas, et olgu pime või mitte, on parem, kui kohe viimase nööri juurde tagasi läheb, selle katki lõikab ja konksu otsa kaks tagavarapundart kinnitab.
Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli tema saatus. Eesti keel oli tema saatuseks. Leidsin ühe õpilase kirjutatud teose, kus oli öeldud järgmist ,, Mis on eesti keel? Kaunis. Kes seda ei märka, pole eestlane. Mis tähtsust on keelel, kui seda keegi ei kasuta. Ei rääkimiseks ega sõnade paberile panemiseks, ei kiitmiseks ega laitmiseks. Emakeeles kõlavad sõimusõnadki kuidagi mahedamalt." Sama õpilane, kes püüdis selgitada ära keele tähtsust on veel öelnud, et ,,Luule on elustunud keel ja luuletaja on imetegija, kes äratab surnud elule.
kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti. Johannes – külavanem, kutsub kõiki külla elama ja uusi kombeid omaks võtma, usub pimedalt kõike, mis talle vaid mungad ja raudmehed jms räägivad Magdaleena – külavanema tütar, palub Leemeti enda pojale isaks, et ta õpetaks talle “nõiakunsti” Sisu Raamatu peategelane Leemet elab ajal, mil enamus eestlased on metsast lahkunud ja raudmeeste kombel läinud elama küladesse. Leemeti saatuseks on kahe kultuuri piiril paiknemine, millest esimene on määratud hävimisele, teine aga edasi kestma. Metsas elavad veel vaid vähesed. Seal elavad inimesed erinevad oma kommete ja uskumuste poolest üksteisest. Sisu II Metsa elanikud on säilitanud oma sideme loodusega ja mõistavad usside keelt, mis on n.ö. lingua franca loomariigis Külaelanikud on oma vanadest traditsioonidest lahti öelnud ning on unustanud ussisõnu.
Oidipus määrab Laiose tapjale karistuseks linnast välja saatmise või hukkamise. Endale määras ta karistuseks silmade välja torkimise (enda pimendamise) ja maapakku saatmise. 6. Laiose mõrvarit ei selgitatud välja siis, kui roim oli veel värske, sest mõrvariteks arvati olevat võõras röövlijõuk ning keegi ei leidnud viisi või vihjet neid otsima hakata. 7. Iokaste sai Laiose mõrvari kohta enne tõe teada, sest ta sai aru, et tema poeg, kelle saatuseks oli tappa oma isa ja emaga abielluda, ongi tema abikaasa ning tegi endale seega ka selle, et Oidipus tappiski oma isa Laiose. Iokaste Oidipusele: ,, Oo, iial ärgu saagu selgeks küll su sünd." 8. Minu arvates ei ole Oidipus ja Kreon vaenlased, sest kuigi nad räägivad nagu nad oleksid vaenlased, saadab Kreon teose lõpus Oidipuse lapsed tema juurde, sest ta teab, et lapsed on Oidipusele vaid rõõmu toonud. 9
Väga populaarne on Händeli koor ,,Halleluuja" oratooriumist Messias. Händel on loonud palju teoseid klaverile ja orelile. Tal on tuntud ka orkestriteosed. Ta on loonud palju concerto grossosid ja kaks suurt orkestrisüiti. Tuntud on ,,Tulevärgimuusik " ja ,,Veemuusika". 6). Bach Johann Sebastian Bach(1685-1750). Saksa helilooja. Bachi suguvõsa oli mitmendat perekonda muusikuid ja ka tuntud. Ka tema poegadest sündisid muusikud. Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt. Kuna tema saatuseks oli jääda varakult orvuks, siis pidi ta ise hakkama omale leiba teenima. Tema elu möödus Saksamaal. Oma elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna või kirikumuusikuna. Tema loomingust on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Väga kuulsad on tema oerliteosed:fuugad, koraalid, fantaasiad jne. Väga kuulus oreliteos on ,,Tokoota ja fuuga" d-mol. Bach tõestas teosega ,,Hästi temparameeritud klaver", et kõik helistikud töötavad ja saab neid kasutada korraga.
inimesed tulevikus. Iseseisvate laste vanematel ei ole vaja pidevalt muretseda, et laps ei saaks elus hakkama või ta ei suuda otsustada. Rõhku tuleks samuti pöörata ka teadmiste, hariduse ja silmaringi avardamisele. Meile igapäevaseid, lihtsateks tunduvaid teadmisi ja oskusi võiksid lastele õpetada ja edasi anda just meie vanemad ja vanavaemad. Niisiis on tohutult palju emotsioone ja tavasid, mida võtame juba lapsepõlvest tulevaseks eluks kaasa. Kuid kindlasti ei ole lapsepõlv alati saatuseks, sest kodusid lapsed ju valida ei saa, aga see ei tohiks kunagi saada takistuseks. Meil kõigil on võimalus unistada, seada sihte, kuhu poole püüelda ja mõelda suurelt. Kõik on meie enese kätes, olgugi, et vahel võib see tunduda võimatuna! Eliis Mets 10B klass Kuressaare Gümnaasium
Juhan Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" · ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" on eesti korpusepoiste lahingulugu. Paljude eesti poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan
saabub omal ajal. 12. Olulisuse ja inspiratsiooni seadus Sa saad tagasi kõik, mis oled endast millessegi andnud. Asja tõeline väärtus on energia otsene tulemus ja kavatsused, mis on sellesse pandud. Iga isiklik panus on samuti panus tervikusse. Viletsal ja loiul panusel ei ole mõju tervikule. Armastusega tehtud panused loovad elu ja inspireerivad terviku sündi. [2] Mida karma ei ole? Üks valearusaam inimestel on see, et karmat peetakse müstiliseks saatuseks. Saatuse, õnne ja ettemääratuse idee põhineb usul, et on olemas jumal või jumalad. Kuna karma filosoofia on pärit idamaadest, võivad lääne inimesed tunda mõningat segatust, teadmata, mis karma täpselt on või mida see meie elu jaoks tähendab. Teise levinud valearusaama kohaselt on karma näol tegemist teatud laadi õnnega. Kui kedagi tabab rida ebaõnnestumisi, öeldakse selle peale "Temaga juhtusid need kohutavad asjad; milline ebaõnn, ilmselt on see tema karma."
" -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab." -Arthur Schopenhauer "Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida." -Arthur Schopenhauer "Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud." -Arthur Schopenhauer "Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida." -Arthur Schopenhauer "Me kinnitame endale, et tahame kulutada aega ainult sellele, mis on elus tähtis, aga seda aega ei ole mitte kunagi." -Sogyal Rinpoche
" ,,Erinevus elu ja filmide vahel on see, et elus puuduvad subtiitrid." ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" ,,Minnalaskmine on hea. Kui on kuhu tagasi tulla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." "Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima." "Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Kui lolle poleks, peaksid targemad tänavat pühkima." ,,Sõprus on suurima rõõmu allikas. Sõpradeta muutuvad ka kõige meeldivamad püüdlused kiiresti tüütavaks."
Kuningas Oidipus Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt
lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Walter Whitman oli ameerika luuletaja ja esseist. Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks. Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Euroopa luulele omaste rütmiliste ja meetriliste stuktuuride asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. "Rohulehtede" esimene väljaanne ilmus 1855 ja see osutus üllatavalt menukaks. Teose järgmistele trükkidele lisas ta järjest oma uusi luuletusi. Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti
,,Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas) Inimene on just nagu valmimisjärgus savivaas, mida elu voolib. Mida tugevamini vaasi voolida, seda märgatavam on toimunud muudatus. Mõnikord puudutavad elu käed inimest vaid üsna õrnalt ja mingit nähtavat erinevust pole. Teinekord on muutused üsna suured, torgates kohe silma. Milliseks võivad sündmused inimest muuta? Kuidas tunneb end inimene, kes on mingist kohutavast õnnetusest eluga pääsenud? Kahtlemata on ta hirmunud ja sokis, ent tunneb kindlasti rõõmu selle üle, et ellu jäi. 11. septembril 2001. aastal hukkus New York'i World Trade Centeri kaksiktornides peaaegu 3000 inimest. See traagiline sündmus mõjutas nii surnute lähedasi, ellujääjaid kui ka kogu maailma. Nende sündmuste keerises võis tunduda ebainimlik siirast rõõmu tunda. Aga miks mitte? Elu on niigi lühike ja keegi ei tea, millal on tema aeg siit ilmast lahkuda. Kui olla väga lähedal surmale ja siis pääseda, on inimesel tä...
Imbi ja Ärni on vanapaar, kes mitte midagi ausal teel teenida ei kavatse. Kõige rohkem igatsevad nad leida suur rahapada, mis kuhugi metsa peidetud on. Kui see plaan aga vilja ei kanna püüavad nad kinni erakordse piimaanniga merilehma, mis aga varastatakse nende käest Aida-Oskari poolt. Nimelt jälitab Oskar vanapaari, nähes nende saaki, ning ajab vanad inimesed siis segadusse ja omavahel vaidlema, ning saab lehma endale. Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel
Jätaks vanad, kõrged liivalossid maha ning istutakse sinna kas või männis. Ning Villu kaevaks kraave ka. 5.Pärast jaanipäeva pidu läksid Villu, Kõrboja perenaine ja veel osad külainimsed Kivimäele. Sinna nad läksid seepärast, et näha kuidas Villu kivisid õhku laseb. Kivimäele jõudes läksid Villu ja Mikk kivide sekka. Villu hakkas kivimüraka juures meisterdama nagu tulihända, mis peab lendama õnne järele. Liiga kaua kivimüraka kallal meisterdades see sai saatuseks. Mikk oli juba ammu põgenenud Villu jäi aga põgenemisega hilja peale. Käis kõva pauk ja Villu langes pikali. ,,Käib maailmakärakas ning Villu langeb maha ja Kõrboja Mikk tõttab teda üles aitama." Villu viidi haiglasse ning ta jäi pool pimedaks ja kaotas käe. Villu saatust mõjutas see nii, et kuna ta kaotas käe ja oli pool pime siis ta ei oleks saanud hakkama. Seega ta ei saaanud Kõrbojale peremeheks. Kõrboja Rein oli ka selle vastu, et vigane saaks peremeheks. 6
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi
aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks kangelane, kes on tugevam ja intelligentsem kui teised inimesed, et ta kaitseks teisi inimesi maa peal kurjuse eest. Ta loodi Teeba kuningapoja kehasse. Multika-Herakles seevastu oli Zeusi sünnipärane poeg, kelle saatuseks oli määratud kasvada jumalate seas, kuid selle saatuse nurjasid allmaailma jumal Hades ja tema õelad käsilased, kes väikese poisi röövisid ning teda tappa üritasid. Laps suutis end küll kaitsta, kuid kaotas jumala-staatuse ja muutus lihtsurelikuks, kellel oli tohutu füüsiline jõud. Herakleste lapsepõlved olid suhteliselt sarnased: mõlemad kasvatati üles paari poolt, kes ise lapsi ei saanud. Oma tohutu jõuga said mõlemad oma vanemaid kodutöödega aidata.
Julia ei aimanud midagi ja ta rääkis isegi Nydiale, kellele ta kavatseb jooki sisse anda. Hämmingus Nydia leidis võimaluse, kuidas Glaucus endale saada ja salaja võttis joogi endale. Järgmisel õhtul toimunud pidusöögil kallas Nydia salaja mürki Glaucuse joogi sisse, mis ajas mehe hullumeelseks, kes tormas segaduses tänavatele. Ta sattus peale Apaecidese mõrvale, mille elluviijaks oli Arbaces. Egiptlane lavastas Glaucuse süüdi, kelle saatuseks määrati võitlus lõviga. Koos temaga jagas sama saatust Olinthus, Kristluse levitaja. Kõik see mõjus rängalt Ionele, kes kaotas oma venna ning ühtlasi ka Glaucuse. Arbaces võttis Ione enda juurde ning Nydia pani ta luku taha, kes pääses põgenema ja leidis kolmanda vangistatu, Isise preestri Calenuse, kes nägi selge silmaga mõrva pealt ja oli kindel, et Arbaces on hoopis süüdi. Neiu kirjutas Sallustile tõe kohta, kes luges seda viimasel hetkel , kui Glaucus oli juba tapalaval
Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust. Vähesed suudavad mõelda, kuid kõik tahavad, et neil oleks oma arvamus. Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab. Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel.
moraaliväärtused. Ta ütles, et ta ei ründa moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse. *) Tema arust oli moraal ,,dekadentlik idiosünkraasia" ehk haiglane ülitundlikkus. *) Tema peamine ülesanne tema enda arust on inimestele selgeks tegemine, et moraal on vaid religioossete valemõistete kogum, mille mõte on hoida inimkonda kontrolli all ja alavääristada seda ainsat õiget maailma, kus me elame. *) Ta leiab, et inimene tunneb ära vaid endasuguseid. *) Ta peab ennast saatuseks, sest leiab, et tema on see, kes on tulnud inimkonda vabastama. *) Ta ütleb, et on geenius ja esimene immoralist ehk moraali eitaja eitab kritsliku ja heasoovlikut elu, sest leiab, et need ei käi jaatava elu juurde. Leiab, et jaatuse eeltingimuseks on eitus ja häving. -) apolliline (ihasi alla suruv) ja dionüüsiline. -) Inimest paneb liikuma peamiselt võimuiha. Teleoloogiline eetika * Teleoloogiline eetika ehk eesmärgi eetika. -) Eesmärk pühitseb abinõu
Suurbritannia ja Prantsusmaa soosimises ja ta oli ka kursis NSV Liidu kuritegudega. Aastal 1943 kohtus Hamsun Adolf Hitleri ja Joseph Goebbelsiga. Pärast seda saatis ta viimasele oma Nobeli auhinna medali. Adolf Hitleri surma puhul avaldas ta ajalehes "Aftenposten" artikli, kus oli muuhulgas öeldud: "Ta oli sõjamees, inimkonna eestvõitleja ja kõikide rahvaste õiguste evangeeliumi kuulutaja. Ta oli üks suurimaid reformaatoreid, ja tema ajalooliseks saatuseks kujunes tegutseda kõige ennekuulmatuma julmuse ajastul, julmuse, mis ta viimaks hukutas. Sellisena peaks lihtne lääneeurooplane nägema Adolf Hitlerit, ja meie, tema lähedased poolehoidjad, langetame nüüd pea tema surma puhul." Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni Nasjonal Samlingisse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel diagnoosisid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse
lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. "Quisquis amat taliter volvitur in rota" "see kes armastab, pannakse keerlema valurattale" · Ecce gratum "Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia" "Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati, toob meile tagasi õnne". Kevadetunnetus kasvab tugevamaks ja tugevamaks iga stroofiga. Külm põgeneb, niidud õitsevad, armastus ärkab taas. Uf dem anger (Niidul) · Tants
nagu janu ja nälja tunnetus ja valu tajumine on meile Jumala poolt kaasa antud ja kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks. Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja varasemate teadmistega. Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa puhtalt meeleliste aistingute kaudu omandatud teadmist nimetada kohe tõeseks, sest see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib
ja nii ma siis hakkasingi ett4evalmistusi tegema, et kogu oma varaga Inglismaale sõita. Ütlused Isa ütles:,,See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa." ( lk8) Crusoe ütles:,,Kõik siin mu ümber oli nii mõnus ja mugav, et ma otsustasin mitte kunagi enam siit kaugele ära minna, senikaua kuni mu saatuseks on saarel viibida."(lk99) Crusoe ütles:,,Reede aitas mind, ja mitte ainult agaralt ja täie jõuga, vaid koguni rõõmsa meelega."(lk182-183) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Defoe D.Defoe raamat ,,Robinson Crusoe" T.Aunin, L.Listra, H.Mattisen raamat ,,Väike maailmakirjanike leksikon" Sisukord Elulugu Defoe Danieli, Tema teosed ......................................................................................lk3 Sisu .......................................
_ Kuidas võib jagada vene romantismi? Lisa esindajad. varasem romantism 1801-1815 (Vassili Zukovski, Konstantin Batju1skov), periood 1816-1825 Aleksandr Puskini luule, ja periood pärast dekabristide ülestõusu, 1820. aastate teine pool 1830. aastad (Aleksandr Baratõnski, Mihhail Lermontov, Nikolai Gogol 9. A. Puskin _ Missugune oli Puskini elukäik? (Võimalikult lühike ja ülevaatlik) _ Kes mõjutas Puskini maailmavaate ja tema isiksuse kujunemist? Tutvus Pjotr Tsadaajeviga _ Poeedi saatuseks on olla pagendatu. Miks see Puskinile omane on? Pagenduse mitmetähenduslikkus. Puskini saatus ongi olla kogu elu pagndatu ja põheneja ?_ Milline on tema luuletuste lüüriline kangelane? Kord filosoofiline, kord pessimist, kord unistav poeet, pettunud uitaja. _ Missugused teosed ilmusid Peterburi-aastatel, pagenduses Lõunas, Mihhailovskojes?1) ood ,,Priiusele", luuletus ,,Küla"2) Idapoeemid, jevgeni onegin, mustlased 3)Boriss goduniv, kapteni tütar, vaskratsanik
Meie saatus koosnebki meie valikutest. Kuid millest lähtuvalt me ikkagi oma valikuid teeme? Oma valikute tegemisel valime endale vastutuse määra, millega oleme võimelised toime tulema. Loomulikult peame valikuid tegema lähtuvalt iseendast, oma eelistustest ja annetest. Kuid kui valikute eelistuseks on eelkõige perekond, siis on ka meie saatus tihedalt seotud perekonna saatusega. Oma valikutega muudama nii mõnegi teise inimese saatust. Kui valime oma saatuseks töökollektiivi toimub kõik samamoodi meie saatus on tihedalt seotud valitud töökollektiiviga ning meie vastutus saatuse osas jääb nendesse piiridesse. See, milliseid vaikuid eelistame, näitab meie teadvuse tasandit, meie maailm on seetõttu kitsam või laiem ning ka meie võimalused on sellest lähtuvalt kitsamad või laiemad. Mõttemallid ja hingekarma sunnivad meid teatud olukordades ikka ja jälle sarnaselt käituma. Nad on
luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pilt rahvahulgast on võimendunud ja seeläbi nihestunud. Pilt muutub äärmuslikuks: luuletaja näeb kovikus istuvaid inimesi kui roosat tainast, mis lodevalt valgub üle toolide luuletus ,,Kõrini". Majakovski luuletustes elab luuletaja, kes on teadlikult valinud oma saatuseks üksinduse. Tema üksindus on kui ulg, mis ei jäta kedagi puutumata. Luuletuses ,,Viiul ja veidike närvilist" tunnistab poeet viiulile, oma ,,puust pruudile", et nad on sarnased. Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Majakovski sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja-minagi. B.
võlutrikke,et lapsi lõbustada.Ainult aknad pidi ta majal kõik kinni katma,et keegi tema nõidumist ei näeks,sest oli reedene päev ja reedeti oli nõidumine keelatud.Pärast juhatas ta lapsed õigele koduteele.Vron ja Thomas kutsusid teda endale külla,kui peetakse küttide pidu.Väike Nõid läkski peole.Aga kohale jõudes nägi ta,et lapsed on väga mures- nende isa oli parimale kütile autasuks välja pannud nende lemmik härja,kellega lapsed ratsutada saavad.Härja saatuseks oli surm ja vardas küpsemine.Väike Nõid nõidus nii,et kõik kütid märgist mööda lasksid.Siis proovis õnne väike Thomas.Ta lasi märgi alla,sai selle võiduga härja endale ja nii oli looma elu päästetud. Talvel lendas Väike Nõid jälle turule.Seal kohtas ta meest,kes küpsetas ja müüs kastanimune.Mees andis talle tuliseid kastanimune proovida,kuigi Väikesel Nõial polnud raha.Tema puhul tegi nõid sellise nõiduse,et mehel enam jalad ja nina ei külmetanud,tal polnud
Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. KUNINGAS OIDIPUS 2 Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja –ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest,
Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. * Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei
Ajalooline lugu noorest mehest Eelijast, kellel pärast pikki katsumusi ning tõelise armastuse leidmist seisab ees oluline ülesanne üles ehitada purustatud linna varemed Viienda mäe jalamil ning taastada usk ja elurõõm paljukannatanud linnaelanikes. «Viiendat mäge» lõpetades tulid mulle meelde möödapääsmatud olukorrad minu elus. Alati, kui tundsin ennast täieliku olukorra peremehena, juhtus midagi, mis lõi mul jalad alt. Küsisin endalt: miks? Kas tõesti on saatuseks ainult lõpusirgele välja jõuda, kuid mitte seda ületada? Kas Jumal on tõesti nii julm, et laseb mul silmapiiril palmipuid näha vaid selleks, et ma kõrbes janu kätte sureksin? Läks tükk aega, enne kui mõistsin, et asi pole sugugi nii. Mõned asjad on meie ellu toodud sellepärast, et meid tagasi Oma Loo õigele rajale juhtida. Teised jälle ilmuvad selleks, et me kõike seda, mida oleme õppinud, kasutada saaksime. Ja lõpuks tulevad mõned asjad, et meid õpetada.
Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. Elas kord üks värdjas, talle oli saatuseks, et ta tapab oma isa ning heidab ühte oma emaga. Ta põgenes kodust, et seda mitte teha, kuigi ta ei teadnud, et need olid ta kasuvanemad. Ning, et selle kelle ta tappis(kolme maantee ristil) oligi ta isa. Ning see, kellega ta abiellus oligi tema ema. Kui ta sai teada et see mutt oli tema ema, torkas ta endal silmad välja, ning see mutt oli kuskilt alla hüpanud.
efektiivsem. Töö kulgeb sujuvamalt, ja mis kõige tähtsam, hoitakse aega kokku, kuna virisemise ja halva tuju välja elamise peale ei kulu liigselt aega. Arvutikeskkonnas tööd tehes on oluline jägida, mis toimub sinu ekraanil, sest see võib hoida kokku ajakulu. Suhtlusprogrammides on võimalik muuta enda staatuseid. Staatused on head indikaatorid sinu hõivatusest. Kui ei soovita olla kogu aeg saadaval ja kohe inimestele vastata, siis tuleb panna saatuseks “hõivatud” või “eemal”. Siis ei oodata kiireid vastuseid (2 lk 200). Samuti tuleks lülitada välja erinevad helid ja teatised, kui saabunud on kiirsõnum või uus e-mail või mõni kontakt on sisse loginud suhtluskeskkonda. Kui erinevad teatised on väljalülitaud, on vähem töö tegemist häirivaid faktoreid, mis sunniksid igal hetkel kontrollima oma e-posti ja teisi portaale. Seega väheneb ajakulu ja töö tegemine muutub intensiivsemaks. Iga töö juures ei ole
( Dan Apter et al, 2006: lk 320) 6 Veel huvitavat Lisaks kõigele muule ka natuke midagi lõbustavat, huvitavat ja muidugi ka tabu. Homoseksualismi geen? 1993. aastal tuli dr. Dean Hamer välja oletusega, et võib olemas olla homoseksualismi põhjustav geen. Geenide edasiandmisega oleks seksuaalsuse ja soojätkamise laad sellisel juhul muutunud möödapääsmatuks saatuseks. Tegelikult on isegi suhteliselt mehaaniline imuunsüsteem allutatud sadade eri geenide kontrollile, mis omakorda ilmutavad ulatuslikku polümorfsust ehk varieeruvust. On üsna ebatõenäoline, et ükski üksikgeen võiks olla vastutav mis tahes isiksuseomaduse eest rohkem kui mõne protsendi ulatuses. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Menstruatsioon Vähe on ühiskondi, mis peavad menstruaalverd kasulikuks, kuigi keskaegses Euroopas üritati seda
( Dan Apter et al, 2006: lk 320) 6 Veel huvitavat Lisaks kõigele muule ka natuke midagi lõbustavat, huvitavat ja muidugi ka tabu. Homoseksualismi geen? 1993. aastal tuli dr. Dean Hamer välja oletusega, et võib olemas olla homoseksualismi põhjustav geen. Geenide edasiandmisega oleks seksuaalsuse ja soojätkamise laad sellisel juhul muutunud möödapääsmatuks saatuseks. Tegelikult on isegi suhteliselt mehaaniline imuunsüsteem allutatud sadade eri geenide kontrollile, mis omakorda ilmutavad ulatuslikku polümorfsust ehk varieeruvust. On üsna ebatõenäoline, et ükski üksikgeen võiks olla vastutav mis tahes isiksuseomaduse eest rohkem kui mõne protsendi ulatuses. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Menstruatsioon Vähe on ühiskondi, mis peavad menstruaalverd kasulikuks, kuigi keskaegses Euroopas üritati seda
inimene selle heaks midagi teha ei saa. Kuigi inimesed on ka need, kes elusloodust hävitavad, saamaks kõike seda mida ma juba eelnevalt olen välja toonud. Et meie elu maal oleks ilma probleemideta, tuleb ka taimekasvatuses pidevalt areneda, sest ka taimed ei kasva igavesti, mõni inimestele väga vajalik taimeliik võib hävida ja see võib tekitada suure segaduse. Et selliseid asju ei juhtuks, tuleks taimekasvatuses aretada uusi liike, mis oleksid vastuvõtvamad kliimamuutustele, olgu meie saatuseks siis kõrbestumine, jääaeg või kui isegi kõik jääks samaks, tuleks ikkagi taimi aretada, et me oleksime vähemalt valmis. Maailmas oli juulis 2009 üle 6,8 miljardi elaniku. Iga päevaga suureneb see 212 035 tuhande inimese võrra. Kõik inimesed vajavad toitu ja kuna elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb inimeste arv.4 Taimi tuleks ka muuta rohkem tootlikumateks, et nad kannaksid
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teis...
vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 29. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: DeltaS=qrev/T (pöörduv prots.) =0 DeltaS on suurem qrev/T (mittepöörduv) on suurem 0st. 30. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes.
Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest.
kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallates üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab algul põgendeda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pigem käitub ta nagu koer: laskub neljakäpakile ning haugub. Majakovski värssides elab luuletaja, kes teadlikult on valinud oma saatuseks üksinduse. Tema üksindus on ainulaadne oma mastaapsuse tõttu see pole hala ega poos, vaid üksiku looma luust ja ja lihast läbilõikav ulg, mis ei jäta kedagi puutumata. Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Tema sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja- minagi. Ta oskab poetiseerida
kilomeetrit tunnis. 6 Esimene sõiduauto Mercedes konstrueeris Wilhem Maybach 1901.aastal. sisepõlemismootori kasutuselevõtul ja autoehituses oli teerajaks Saksamaa ja Prantsusmaa. Auto saatuseks kujunes muuta kogu elu Euroopas ning juba sajandivahetuseks sai autost liiklusvahend nendele , kelle sissetuleks oli küllaltki suur. Bridgewateri kanal üle Irwelli jõe. See kanal pani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
