OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium · Kultuurid on niivõrd erinevad, et erinevates kultuurides elavad inimesed ei mõista üksteist( too näiteid erinevatest ...
Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus)
docstxt/14621369847765.txt
(müstiline, iga võrdlus on sümboolse tähendusega). Iga aste viib Jumalale lähedamale ning müstilise elamuse teel jõutakse kõrgaimale astmele. Uusplatonismi järelkajad ulatusid Rooma impeeriumi idaossa, kus kõneldi kreeka keelt. Uusplatonismi mõjusid ilmneb paljude kristlike mõtlejate loomingus, nt Augustinuse. Ent radikaalsemaid uusplatonismi pooldajaid ei soositud, neid kiusati taga. Spengleri ajaloofilosoofia eristub täielikult Hegeli filosoofiast. Spengler väitis, et on olemas ainult erinevate kultuuride ajalugu. Iga kultuur läbib kolm faasi: sünd, õitseng ja surm. Kultuure on erinevaid, ent kõik kultuurid ei eksisteeri samal ajal. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud: Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me
Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul Kõrgkultuuri arengufaasid Kultuur: kasvufaas Tsivilisatsioon: languse faas Spengler: kõrgkultuurid Egiptuse, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko, Antiik -kultuur: Vana-Kreeka, tsivilisatsioon:
kultuuriga, mingil ajaloo arengu astmel või suures, suhteliselt suletud geograafilises ruumis olev ühiskond. Näiteks antiik- või läänetsivilisatsioon. Tsivilisatsiooni mõiste tekkis 18. sajandil. Prantsuse valgustus filosoofid nimetasid tsiviliseeritud ühiskonnaks mõistuse ja õigluse põhimõttel rajanevat ühiskonda (vastandina barbaarsele). Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis teaduslik jaotus inimkonna sees. Oswald Spengler (1880-1936) - Leidis, et olulisemad tsivilisatsioonid läbi inimkonna ajaloo on olnud: Egiptuse, India, Babüloonia, Hiina, Kreeka-Rooma, Bütsantsi-Araabia, Maia ning Lääne-euroopa omad. Kokku 8 tükki. Hääbumisele vastu minemas nägi Spengler ka Lääne-euroopa tsivilisatsiooni. Arnold Toynbee (1889-1975) - Kirjeldas 21 põhilist tsivilisatsiooni. Hiljem hindas nende arvu 13-le. Lääne tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks.
Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises olukorras võib tekkida James Dawes'i teooria järgi revolutsioon? Jah. Millised on demograafilise ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused? Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes
2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism d) Anaximandros - Loodusest c) Tao - loomulik tee, loomulik seadus, oluline, et kõik kulgeks loomulikult, nii nagu e) Fichte- Teadusõpetus ? looduses kõik toimib loomulikult, peab see toimuma ka ühiskonnas, rajaja Laozi, f) T
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees
tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest. Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni 1. hiina ehk sinoiline 2. jaapani 3. hindu 4. muhameedlik 5. vene 6. õigeusu 7. Lääne 8. Ladina-Ameerika ja Aafrika Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999)
) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus. 3) Ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ning sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS:
Asus riiki ühendama. Moodustas Lõuna-Hiinas Kantonis valitsuse ja lasi end Hiina presidendiks kuulutada. 17. Chiang Kaishek Hiina kindral, kes jätkas peale Sun Yatseni surma tema tööd. Alustas sõjapealike vastu kodusõda. 18. Mao Zedong Hiina Kommunistliku Partei juht. Osales revolutsioonilises võitluses. Otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. 19. Haile Selassie Etioopia keiser. 20. Oswald Spengler - oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Andis välja raamatu "Õhtumaa allakäik" 21. Coco Chanel oli prantsuse moelooja. Tõi moodi väikese musta kleidi ja lõi parfüümi Chanel no. 5. 22. Chralie Chaplin - oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Tõi maailma tummfilmi. 23. Rainer Maria Rilke - juudi päritolu Austria kirjanik. Rikastas Saksa poeesiat. 24. Kafka - üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Kirjutas romaanid "Protsess" ja "Loss"
Seda Spengleri teost on põhjalikumalt kommenteerinud Maarja Vaino, mida refereerime lühidalt. Inimese eksistentsi üheks olulisemaks probleemiks tema enesetunnetuse algusest on olnud küsimus saatusest, ettemääratusest, vabast tahtest, juhusest, paratamatusest. Kui Oswald Spengleri räägib oma teoses "Õhtumaa allakäik" kultuuride morfoloogiast, siis sarnast määratlust saab kasutada ka saatusest kõneldes. Kuigi Spengler räägib konkreetses ajas ja ruumis toimuvate sündmuste põhjustest ja tagajärgedest, on see teos tänapäeval üle lugedes rabavalt tabav ka kaasaegse ühiskonna kohta. Enam-vähem Spengleri teosega samal ajal ilmunud Nikolai Berdjajevi "Uus keskaeg" (1924) ning Rene Guenoni "Nüüdismaailma kriis" (1925) käsitlesid kõik otsesemalt või kaudsemalt seda, et maailm - täpsemalt Lääne-Euroopa - on jõudnud oma hääbumise ja surmani
Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega ,,Õhtumaade allakäik". ,,Teoste sünnilood" on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki. Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt ,,Jumala saar" ,,Inimese vari" ,,Popi ja Huhuu" ,,Merineitsi"
.......................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11
misest määravalt osa võtnud, kuni kodanluse juhtimisele tulekuni. Kultuuri ja tsivilisatsiooni arendajaks kõrgemale astmele ning ideoloogia loojaks on olnud aga linn — intelligents ja kodanlus. Kõik need rahva elemendid on seal omast rahvusest ja moodustavad kokku rahvuskultuurilise terviku, täiendades üksteist. Linn on siin loomulikus ajaloolises arengus maast välja kasvanud, ammutades siit alatasa värskust ja jõudu juurde. Rahvuse noorusjõu allikaks loeb Osv. Spengler õigusega maad, talupoega, — hinnates teda küll vaid rahvuse toorainena, — nagu see suurrahvaste juures ka tõeliselt on olnud. „ … Bauernschaft ist … Nährstand in der vollen Bedeutung des Wortes, nämlich die Wurzel der groBen Pflanze Kultur, die ihre Fasern tief in den mütterlichen Boden gesenkt hat und dumpf und emsig alle Säfte an sich zieht und nach oben sendet, wo Stamm und Wipfel in das Licht der Historie ragen. Er dient dem groBen Leben nicht nur durch
autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud
*Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
· Tsivilisatsioonid tekkisid kuna: kaubandus arenes, tekkisid linnad, mis vajasid kaitset ja korda, mistõttu loodi riigi ja seadused, mille jaoks loodi kirjakeel. Sealjuures tekkisid riiklikud korraldused, kus ühiskond kihistus, ja rikkamad hakkasid korraldama teisi. Riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus:
....................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse.....................................................................................................
EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur. Kaheksas, mis on viimases etapis ehk läheneb surmale, on läänelik kultuur
Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust" Evolutsionism: Ferdinand Brunetière (1849-1906) Darvinismi mõju Teosed: "Naturalistlik romaan", "Zanrite evolutsioon", "Lüürilise poeesia evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi- babüloonia, hiina ja maiade kultuur Kultuuri saatus ja vaim. Kultuur ja tsivilisatsioon. Apollolik ja faustlik alge Suurte stiilide teooria (Wölfflin, Curtius) Renessanss (XIV-XVI saj) Barokk (XVII) Klassitsism (XVII-XVIII) Romantism (XVIII saj lõpp-XIX saj algus)
sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu looduse ringkäik, millel on parimad eluaastad ja mis lõpuks närbuvad. Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri. Läänemaailma ehk õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144]
o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal ...
Kõige pikemaajalisema mõjuga on ennekõike Johan Huizinga ja Egon Friedelli tööd. • Kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas; asutatakse kultuuriajaloo ajakirju, seltse, õppetoole jne. • Paralleelselt kultuuriajaloo uute arengutega muutuvad väga populaarseks filosoofilised või spekulatiivsed kultuuriajalood, mis püüavad üldiste skeemide abil seletada nii minevikku kui ka ennustada tulevikku (Oswald Spengler jt.) Johan Huizinga (1872–1945) • üldine ajalookäsitlus ◦ Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee “ajaloolisest aimust ehk tundmusest” (historische sensatie). Huizinga: “Ajaloo mõistmises on üks väga kaalukas element, millele sobib ehk kõige paremini osutada sõnaga „ajalootundmus”. (…). See aimduslik kontakt minevikuga on sisenemine teise sfääri, on
tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. · Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast.
Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
-ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt -Modernistlik kirjandus tegeleb inimese mina ja selle identiteediga
eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju). 82. Pitrim A. Sorakin kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik). 83. Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid:
☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936) ☼ ei tunnistanud Danilevski loomingut, kuid kasutas seda ☼ eraõpetlane ☼ “Õhtumaa allakäik”→ pakkus selgitust 1MS, miks see oli ennustamatu, sõjatrauma ☼ filosoofiline hoiak; on vaja leida ajaloos loogikat, et ennustada, kuidas ajalugu hakkab edasi kulgema ☼ eeldab kogutud teadust, et mõtestada seda, pole vaja uusi teadmisi ☼ pigem pessimist, välistab (исключать) progressi – allakäigu loogika
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler ● Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti, sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
osadeks. Leslie White uusevolutsionism Varased evolutsionistlikud teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe. Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete tunnuste alusel. Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab. Tsükliteooria Tsükliteooria väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid Oswald Spengler: "Õhtumaade allakäik" (1918) Primitiivsed kultuurid nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne.
teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe. Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel. Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab. · Tsükliteooria väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid. Oswald Spengler (1880-1936): "Õhtumaade allakäik" (1918) · Kultuurid: o Primitiivsed kultuurid nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused o Kõrgkultuurid Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur, Õhtumaa kultuur. Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas
dimensioonis." 2007. Keel ja müüt. Kultuurifilosoofia peab aitama mõista inimlike tegevuste põhistruktuuri, vaadeldes neid samas orgaanilise tervikuna. Kultuurifilosoofi ülesanne on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Kultuurilugu ja kultuuriajalugu 14 KULTUUR + LUGU Pöörake tähelepanu sellele, et loo konstrueerimine ja jutustamine on ajaloost ja kultuurist kirjutades väga oluline. Varane kultuuriajalugu: Toynbee, Spengler, Huizinga Pessimistlikud kultuurifilosoofid. Tsivilisatsioonide mandumise ja huku ideed. Arnold Toynbee (1889-1975) "Uurimus ajaloost" 1934-61 · tsivilisatsioonid tekivad, hääbuvad, segunevad ja lähevad üksteiseks üle · kultuuri arengu kulgu määravad vaimsed tegurid · 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms.
lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes
See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia?
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
