OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium · Kultuurid on niivõrd erinevad, et erinevates kultuurides elavad inimesed ei mõista üksteist( too näiteid erinevatest ...
Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus)
docstxt/14621369847765.txt
Igasugune suurte teooriate loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed. Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine
Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul Kõrgkultuuri arengufaasid Kultuur: kasvufaas Tsivilisatsioon: languse faas Spengler: kõrgkultuurid Egiptuse, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko, Antiik -kultuur: Vana-Kreeka, tsivilisatsioon:
kultuuriga, mingil ajaloo arengu astmel või suures, suhteliselt suletud geograafilises ruumis olev ühiskond. Näiteks antiik- või läänetsivilisatsioon. Tsivilisatsiooni mõiste tekkis 18. sajandil. Prantsuse valgustus filosoofid nimetasid tsiviliseeritud ühiskonnaks mõistuse ja õigluse põhimõttel rajanevat ühiskonda (vastandina barbaarsele). Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis teaduslik jaotus inimkonna sees. Oswald Spengler (1880-1936) - Leidis, et olulisemad tsivilisatsioonid läbi inimkonna ajaloo on olnud: Egiptuse, India, Babüloonia, Hiina, Kreeka-Rooma, Bütsantsi-Araabia, Maia ning Lääne-euroopa omad. Kokku 8 tükki. Hääbumisele vastu minemas nägi Spengler ka Lääne-euroopa tsivilisatsiooni. Arnold Toynbee (1889-1975) - Kirjeldas 21 põhilist tsivilisatsiooni. Hiljem hindas nende arvu 13-le. Lääne tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks.
Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises olukorras võib tekkida James Dawes'i teooria järgi revolutsioon? Jah. Millised on demograafilise ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused? Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes
2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism d) Anaximandros - Loodusest c) Tao - loomulik tee, loomulik seadus, oluline, et kõik kulgeks loomulikult, nii nagu e) Fichte- Teadusõpetus ? looduses kõik toimib loomulikult, peab see toimuma ka ühiskonnas, rajaja Laozi, f) T
Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada. väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut Spengler kultuuri. Loogiline positivism: Carnap arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada jt uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates
Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism
filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees
tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest. Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni 1. hiina ehk sinoiline 2. jaapani 3. hindu 4. muhameedlik 5. vene 6. õigeusu 7. Lääne 8. Ladina-Ameerika ja Aafrika Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999)
) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele. 2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus. 3) Ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ning sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS:
Moodustas Lõuna-Hiinas Kantonis valitsuse ja lasi end Hiina presidendiks kuulutada. 17. Chiang Kaishek Hiina kindral, kes jätkas peale Sun Yatseni surma tema tööd. Alustas sõjapealike vastu kodusõda. 18. Mao Zedong Hiina Kommunistliku Partei juht. Osales revolutsioonilises võitluses. Otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. 19. Haile Selassie Etioopia keiser. 20. Oswald Spengler - oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Andis välja raamatu "Õhtumaa allakäik" 21. Coco Chanel oli prantsuse moelooja. Tõi moodi väikese musta kleidi ja lõi parfüümi Chanel no. 5. 22. Chralie Chaplin - oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Tõi maailma tummfilmi. 23. Rainer Maria Rilke - juudi päritolu Austria kirjanik. Rikastas Saksa poeesiat. 24. Kafka - üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Kirjutas romaanid "Protsess" ja "Loss"
Seda Spengleri teost on põhjalikumalt kommenteerinud Maarja Vaino, mida refereerime lühidalt. Inimese eksistentsi üheks olulisemaks probleemiks tema enesetunnetuse algusest on olnud küsimus saatusest, ettemääratusest, vabast tahtest, juhusest, paratamatusest. Kui Oswald Spengleri räägib oma teoses "Õhtumaa allakäik" kultuuride morfoloogiast, siis sarnast määratlust saab kasutada ka saatusest kõneldes. Kuigi Spengler räägib konkreetses ajas ja ruumis toimuvate sündmuste põhjustest ja tagajärgedest, on see teos tänapäeval üle lugedes rabavalt tabav ka kaasaegse ühiskonna kohta. Enam-vähem Spengleri teosega samal ajal ilmunud Nikolai Berdjajevi "Uus keskaeg" (1924) ning Rene Guenoni "Nüüdismaailma kriis" (1925) käsitlesid kõik otsesemalt või kaudsemalt seda, et maailm - täpsemalt Lääne-Euroopa - on jõudnud oma hääbumise ja surmani
Mälestusromaan ,,Väike Illimar" räägib oma lapsepõlvest sooja huumori ja südamlikkusega. Illimari ellu tuleb muudatus, kui perre sünnib uus laps. Mõte: Illimari ellu on tulnud suur mure, see täiskasvanute maailma tunnusjoon. Romaani läbib tahtmine saada tagasi lapseks. Novellides 1941. a ilmus ,,Viimane tervitus" hoiatusteos. Tuglase ulmeline versioon inimkonna hävingust. Ilmus 1957.a. Tuglast inspireeris Spengler teosega ,,Õhtumaade allakäik". ,,Teoste sünnilood" on üks huvitavamaid kogusid. Tuglas laseb lugeja oma kirjanduslikku kööki. Lisaks tõlkinud NT Aino Kallast, Tsehhovit. Tuglase teosed on jõudnud teatrisse nt ,,Jumala saar" ,,Inimese vari" ,,Popi ja Huhuu" ,,Merineitsi"
......................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11
misest määravalt osa võtnud, kuni kodanluse juhtimisele tulekuni. Kultuuri ja tsivilisatsiooni arendajaks kõrgemale astmele ning ideoloogia loojaks on olnud aga linn — intelligents ja kodanlus. Kõik need rahva elemendid on seal omast rahvusest ja moodustavad kokku rahvuskultuurilise terviku, täiendades üksteist. Linn on siin loomulikus ajaloolises arengus maast välja kasvanud, ammutades siit alatasa värskust ja jõudu juurde. Rahvuse noorusjõu allikaks loeb Osv. Spengler õigusega maad, talupoega, — hinnates teda küll vaid rahvuse toorainena, — nagu see suurrahvaste juures ka tõeliselt on olnud. „ … Bauernschaft ist … Nährstand in der vollen Bedeutung des Wortes, nämlich die Wurzel der groBen Pflanze Kultur, die ihre Fasern tief in den mütterlichen Boden gesenkt hat und dumpf und emsig alle Säfte an sich zieht und nach oben sendet, wo Stamm und Wipfel in das Licht der Historie ragen. Er dient dem groBen Leben nicht nur durch
autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud
*Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
· Tsivilisatsioonid tekkisid kuna: kaubandus arenes, tekkisid linnad, mis vajasid kaitset ja korda, mistõttu loodi riigi ja seadused, mille jaoks loodi kirjakeel. Sealjuures tekkisid riiklikud korraldused, kus ühiskond kihistus, ja rikkamad hakkasid korraldama teisi. Riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus:
...................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler...................................................................................................................... 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse....................................................................................................
EKSISTENTSIKS. Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia. Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele. Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. 16. Ajaloofilosoofilised visandid Spengler, Teihard de Chardin, A. Toynbee Spengler peateos ,,Õhtumaa allakäik" 2 köidet 1918 ja 1922. Kokkuvõttev mõte: ,,Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu." Iga kultuur läbib 3 etappi: sünd, õitseng ja surm. Ta leidis, et 7 kultuuri on need etapid juba läbinud: Araabia, egiptuse, antiikkultuur, india, maajade kultuur, hiina ja babüloonia kultuur. Kaheksas, mis on viimases etapis ehk läheneb surmale, on läänelik kultuur
Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust" Evolutsionism: Ferdinand Brunetière (1849-1906) Darvinismi mõju Teosed: "Naturalistlik romaan", "Zanrite evolutsioon", "Lüürilise poeesia evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi- babüloonia, hiina ja maiade kultuur Kultuuri saatus ja vaim. Kultuur ja tsivilisatsioon. Apollolik ja faustlik alge Suurte stiilide teooria (Wölfflin, Curtius) Renessanss (XIV-XVI saj) Barokk (XVII) Klassitsism (XVII-XVIII) Romantism (XVIII saj lõpp-XIX saj algus)
sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu looduse ringkäik, millel on parimad eluaastad ja mis lõpuks närbuvad. Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri. Läänemaailma ehk õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144]
o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa
K: Kas John Stuart Milli arvates on vahet, kas kirjutada ajakirjanduses, et varga üle tuleks omakohut mõista või rääkida seda varga kinni püüdnud ärritunud rahvahulgale? V. Jah, Milli arvates on teine variant otsene üleskutse ebaseaduslikule tegevusele, esimene aga vaid arvamusavaldus Filo test 8 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et Vali üks: a. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. b. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Õige vastus! c. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst William Jamesi seisukoht oli, et Vali üks: a
Kõige pikemaajalisema mõjuga on ennekõike Johan Huizinga ja Egon Friedelli tööd. • Kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas; asutatakse kultuuriajaloo ajakirju, seltse, õppetoole jne. • Paralleelselt kultuuriajaloo uute arengutega muutuvad väga populaarseks filosoofilised või spekulatiivsed kultuuriajalood, mis püüavad üldiste skeemide abil seletada nii minevikku kui ka ennustada tulevikku (Oswald Spengler jt.) Johan Huizinga (1872–1945) • üldine ajalookäsitlus ◦ Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee “ajaloolisest aimust ehk tundmusest” (historische sensatie). Huizinga: “Ajaloo mõistmises on üks väga kaalukas element, millele sobib ehk kõige paremini osutada sõnaga „ajalootundmus”. (…). See aimduslik kontakt minevikuga on sisenemine teise sfääri, on
tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. · Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast.
Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b
-ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt -Modernistlik kirjandus tegeleb inimese mina ja selle identiteediga
eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju). 82. Pitrim A. Sorakin kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik). 83. Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid:
☼ orgaanilise kultuuri idee – Rückert, tema eeskuju Danilevskil ☼ kultuuri-ajaloolised tüübid:10ks → 4 põhiaspekti → oma morfoloogia → bioloogilised liigid → iga kultuur on unikaalne ☼ iga kultuurilis-ajalooline tüüp on iseloomustatav nelja põhijoonega: religioon, kultuur, poliitika ja majanduslik kord. ☼ kultuurilis-ajaloolised tüübid arenevad nagu taimed ☼ arenguseadused (5) → organismi areng Oswald Spengler (1880-1936) ☼ ei tunnistanud Danilevski loomingut, kuid kasutas seda ☼ eraõpetlane ☼ “Õhtumaa allakäik”→ pakkus selgitust 1MS, miks see oli ennustamatu, sõjatrauma ☼ filosoofiline hoiak; on vaja leida ajaloos loogikat, et ennustada, kuidas ajalugu hakkab edasi kulgema ☼ eeldab kogutud teadust, et mõtestada seda, pole vaja uusi teadmisi ☼ pigem pessimist, välistab (исключать) progressi – allakäigu loogika
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. >>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul >>kui ei sünni uut kultuuri. 16th of May 14:24 matis Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult ära. >>b
00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
märgisüsteemi, millele "on olemuslik mõtte ja akustilise kujundi ühtsus, kusjuures mõlemad märgi komponendid on võrdselt psüühilised". Veel väidab Saussure, et kõnelejad üldiselt ei teadvusta oma keelekasutust ning et iga rahvas on üldiselt oma keelega rahul; selline traditsiooniline lähenemine (keel päritakse vanemailt) on üks põhjusi, miks keelemärki ei saa muuta selle peale lihtsalt ei tulda. Ja seda pole ka vaja. Spengler, Oswald - saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Peateos ,,Õhtumaa allakäik" käsitleb maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks)
Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler ● Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti, sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi
· vaid siis, kui pooldada arusaama, et kõik sündmused on determineeritud · sõltumata sellest, kas pooldada determinismi või indeterminismi James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? · mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. · jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. · poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et · hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. · hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. · inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut kultuuri. Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates · on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne potentsiaal on ammendunud
inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks
Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik". Võrdles kultuuri elus organismiga. Tsivilisatsioonil on ka oma eluiga. Toynbee, Arnold inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose ,,Uurimus ajaloost", kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga. Weber, Max saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna ,,legitiimsus". Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks. Whorf, Benjamin Lee ameerika keeleteadlane
osadeks. Leslie White uusevolutsionism Varased evolutsionistlikud teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe. Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete tunnuste alusel. Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab. Tsükliteooria Tsükliteooria väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid Oswald Spengler: "Õhtumaade allakäik" (1918) Primitiivsed kultuurid nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne.
teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe. Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel. Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab. · Tsükliteooria väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid. Oswald Spengler (1880-1936): "Õhtumaade allakäik" (1918) · Kultuurid: o Primitiivsed kultuurid nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused o Kõrgkultuurid Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur, Õhtumaa kultuur. Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi: 1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas
dimensioonis." 2007. Keel ja müüt. Kultuurifilosoofia peab aitama mõista inimlike tegevuste põhistruktuuri, vaadeldes neid samas orgaanilise tervikuna. Kultuurifilosoofi ülesanne on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Kultuurilugu ja kultuuriajalugu 14 KULTUUR + LUGU Pöörake tähelepanu sellele, et loo konstrueerimine ja jutustamine on ajaloost ja kultuurist kirjutades väga oluline. Varane kultuuriajalugu: Toynbee, Spengler, Huizinga Pessimistlikud kultuurifilosoofid. Tsivilisatsioonide mandumise ja huku ideed. Arnold Toynbee (1889-1975) "Uurimus ajaloost" 1934-61 · tsivilisatsioonid tekivad, hääbuvad, segunevad ja lähevad üksteiseks üle · kultuuri arengu kulgu määravad vaimsed tegurid · 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms.
lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes
See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. Millega tegeleb siis sotsioloogia?
Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud, kuid tsükliliste teooriate abil on seda siiski mõneti ennatlik ennustada. (Spengler) Pitirim Sorokini teooria kohaselt sotsio-kultuurilised süsteemid pendeldavad ratsionaalsuse ja korra perioodide ning teisalt minnalaskmiseperioodide vahel. Klassikalised mudelid: Durkheim vastandas mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse ning seda on teoreetikud indiviididelt üle kandnud ühiskondadele, mis on arenenud lihtsalt keerulisele ning kus tööjaotus on läinud keerukamaks ja rohkem üksteisest sõltuvaks. Tönnies kogukond vs ühiskond
Igal riigil on olemas oma mingi väike geopoliitika, kui on olemas mingid ambitsioonid. Aleksander Keskküla – luurega seotud tegelane, kes organiseeris Lenini tuleku tagasi Venemaale Saksamaalt pagulusest. Tsivilisatsioonid ja kultuur (maailmajaotuse alusena) mõte on jagada maailma vastavalt kultuuriliste ja tsivilisatsioonilistele eripäradele (nii hetkeolukorra kui ka ajaloo põhjal). Spengler – sai kuulsaks oma käsitlusega õhtumaade allakäigust, mille ta kirjutas I ms lõppedes (Saksamaa kaotusega seotud pessimism). Väidab, et maailma ajalugu (ja maailm) koosneb tsivilisatsioonidest, mida on kokku 8: 1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur) 2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia) 3) Hiina 4) India; 5) Mehhiko (asteekide Mehhiko) 6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus) 7) Araabia (maagiline) 8) Läänekultuur (faustlik)
annaabi.ee 
