Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jaatus" - 59 õppematerjali

jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria.
thumbnail
13
docx

Juhan Viidingu luuleraamat

Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka ise oled muld. Üks on tõde. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne, õpetlik. Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Sina jõuad... Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. See, mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht. Oma hinge ei või müüa kuri ilm las udutab. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Sina jõuad......

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Immanuel Kant

1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...

Filosoofia
242 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste ­ Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad ­ viipekeel. ,,Loomulik" keel ­ 1) keel tekkinud sadade tuhandete...

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kirjandusteaduse eksamikonspekt

Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid Allegooria ­ mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia ­ eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud....

Kirjandus
177 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt - Kirjandusteaduse alused

Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol ­ võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) ­ õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia ­ eituse jaatus , mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee." o Poeetiline liialdus (hüperbool) ­ mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) ­ tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
216 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Loogika konspekt 6-10

1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. L...

Loogika
388 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Betti Alverist

peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale: On päris kindel: jalge alla Jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Tunnetusmotiiv on kogu läbivalt variatsiooniderikkalt ning erinevates tundetoonides välja arendatud. Leidub uhkeid jõukuulutusi: ,,Jäägu teistele alandlik jaatus : / tahta võimatut on meie saatus" (,,Vabaduse deemon"), ,,Meie võtame jumalad vangi, /keda veel keegi ei tunne" (,,Sina ütled: katoliiklikult kartes"). Kõige oleva salaseoseid otsiv inimhing taipab samas oma võimete piire: ,, Sa suuri sarnasusi riivad, / neid linnulennult püüda soovid, / kuid liiga nõrgad on su tiivad, / ja kohmakad veel su tõusuproovid" (,,Sidemed"). Luuletaja jõuab siiski lepitava tõdemuseni : ,,Tühine / on, mis surmana sul näis:...

Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Mässav inimene" A. Camus

Ori, kes on terve elu käske täitnud, peab akitselt vastuvõetamatuks uut korraldust. Mis on selle mässu sisu?" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ­ ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda" Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab alguse mäss. Vastupanu sünnib väärtustest, mis nõuavad tunnustust oma olemasolule. Mõrv on selle tahte äärmuslik abivahend. Oma arutlustes toob Camus võrdluseks kõrvale Scheleri ,,vihavima". Ühel juhul võib rääkida vastuhakust kui edasiviivast jõust, teisel juhul aga kättemaksust ning kadedusest. Neil kahel asjal tueks vahet teha. Olen nõus, et mäss õigluse nimel ning kättemaks kadeduse pärast on olemuselt erinevad...

Filosoofia
140 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Juhan Viiding

Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise. 1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus : domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge. Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema...

Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"

Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...

Keeleteadus
171 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SIGMUND FREUD

Psühhoanalüüs sai areneda vaid uusaja ühiskonnas. Teda on nimetatud nüüdisaja kaose nähtuseks ning katseks kõik pahupidi pöörata (Evola 1994: 41). Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist, arusaamist, vaid erinevatele nähtustele põhjusetagajärje suhtele toetudes seletusi. Iseasi on, kas juba loomuldasa eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144)....

Psühholoogia
101 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi, mitte-ajalisi omadusi, mida mõnikord nimetatakse ka tegevuse kvaliteediks...

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Skriptikeeled

· Liitmine/lahutamine: +, - · Korrutamine/jagamine: *, / · Mooduli võtmine: % ­ Unaararitmeetika · Väärtuse suurendamine 1 võrra: ++ · Väärtsuse vähendamine 1 võrra: -- x = 5; x saab väärtuseks 5 y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6 y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7 LOOGIKATEHTED. Loogiline jaatus . Loogiline või. Loogiline eitus. · Loogiline jah: && x && y · Loogiline või: || x || y · Loogiline eitus: !x x = true; y = false; z = true; (x && y) | | (z && !y) Tulemuseks true VÕRDLUSTEHTED. Võrdsus. Mittevõrdsus. Väiksem kui. Suurem kui. Väikem võrdne. Suurem võrdne. · Võrdsus: == · Mittevõrdsus: != · Väiksem-kui/suurem-kui: <, > · Väiksem-võrdne: <= · Suurem-võrdne: >= 1 == 1 Tulemuseks true...

Javascript
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

muudele ideedele ja nähtustele, nt loomaallegooria ­ valmid, allegooria kasutamine intensiivistub totalitaarses ühiskonnas · Liialdus e hüperbool ­ nähtust vms kirjeldatakse liialdatult (väga suurena, liiga palju), nt on rahvast mitmeid miljoneid (Mulgimaa kohta), kuningas Elvis, Edgar Suur · Vähendus e litotees · Oksüümoron e vastandväljendus ­ nt helisev vaikus, tuline jäätis · Iroonia ­ eituse jaatus (viidatakse vastupidisele asjale, nt kiidetakse nähtust, mida muidu põlatakse), toob teksti mängulisust, isel 20. Saj kirjandust Väljend võib olla korraga nt võrdlus, liialdus ja iroonia 11. Lausekujundite liigid Lausekujundid puudutavad suuremat keelelist üksust (lause, lauseosa) · kordus/refrään ­ mingeid värsse korratakse teatud intervalli tagant, korduse kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään ­ korduse alaliik, seal on...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
233 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Dekooder

0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis on see aga jaatus . Valemid: a=A'B'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+AB'CD'+A'BCD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D +A'B'DC+A'BCD+ABCD b=A'B'C'D'+AB'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+A'B'CD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC' D+ AB'CD c=A'B'C'D'+AB'C'D'+ABC'D'+A'B'CD'+AB'CD'+A'BCD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C' D+A'BC'D+ABC'D+AB'CD d=A'B'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+AB'CD'+A'BCD'+A'B'C'D+AB'C'D+ABC'D+A'B'CD +AB'CD+A'BCD e=A'B'C'D'+A'BC'D'+A'BCD'+A'B'C'D+A'BC'D+ABC'D+A'B'CD+AB'CD+A'BCD+ ABCD f=A'B'C'D'+A'B'CD'+AB'CD'+A'BCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D+ABC'D+A'B'CD +A'BCD+ABCD...

Mehhanismide elektrisüsteemid
16 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kõnekeel

Mina olen tähele pannud, et aastatega lähevad need tõesti kergemaks. Näiteks mina olen jätnud kooli õpikuid, mida vaja ei ole või on õpitud..." www.naistekas.delfi.ee tegelt- tegelikult; jubedad-õudsed; ,,ARUTLE: Milliseid teemasid ei tohiks kommenteerida?" ,,noh reeglina DELFI ei lasegi kommenteerida näiteks kui kaitseväelane afgaanis surma saab või üldse surma teateid mis on väga õige sest leidub ikka debiile kes niigi kurva loo veel jälgiks kommenteerivad näiteks taavi peetre hukkumist poleks tohtinud lasta kommenteerida või liikluses hukkunud teateid sest ikka leidub lolle kes parastavad jne lähedastel on eriti raske selliseid asju lugeda." www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdruku...

Eesti keel
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun