Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär.
Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ? [( p q ) p ] q Tuletist ei anna: [( p q ) p ] ?
0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis on see aga jaatus. Valemid: a=A'B'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+AB'CD'+A'BCD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D +A'B'DC+A'BCD+ABCD b=A'B'C'D'+AB'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+A'B'CD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC' D+ AB'CD c=A'B'C'D'+AB'C'D'+ABC'D'+A'B'CD'+AB'CD'+A'BCD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C' D+A'BC'D+ABC'D+AB'CD d=A'B'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+AB'CD'+A'BCD'+A'B'C'D+AB'C'D+ABC'D+A'B'CD +AB'CD+A'BCD e=A'B'C'D'+A'BC'D'+A'BCD'+A'B'C'D+A'BC'D+ABC'D+A'B'CD+AB'CD+A'BCD+
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
Dadaism Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · Tristan Tzara · 1920.a hääbus T.Tzara Mis on dadaism? · Dada kahekordne jaatus · Ei usu senisesse moraali · Vihkavad silmakirjalikkust · Eitavad klassikalist kirjandust Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q." Mis on dadaism? · Propageerivad kõiki kunstiliike
Õnnelikuks vaimselt või füüsiliselt Alati on hea tunne, kui on põhjust naerda ja naeratada. Järelikult on toimunud midagi, mis teeb tuju heaks ja olemise õnnelikuks. Alati pole õnnelikuks saamise teekond lihtne ja elu võib teha omad korrektuurid nii, et ei juhtu midagi, või juhtub kõik ühekorraga. Tihtipeale inimestelt küsitakse, kas nad on õnnelikud näiteks selle tööga, mida nad teevad, vastus on tihtipeale kohene jaatus. Õnnelikuks saamiseks on mitmeid eri viise. Ühele pakuvad õnnelikuks saamise võimalust heateod, teisele aga materiaalsed esemed. Igaüks tõlgendab õnnelikuks saamist vastavalt sellele, kuidas tahab, nt uus auto, mõni mäng, jalgratas, hea hinne eksamil, uus kallim, mõni lotovõit. Põhjuseid võib olla mitmesuguseid- eeltoodud näidete põhjal vägagi materiaalsed viisid. Samuti saab materiaalset õnnelikuks saamise viisi tõlgendada läbi kogumismaania. A' la markide,
Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel. Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus(ela ise ja lase teistel elada, laissez faire), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku 1.positiivne tolerantsus (sallivus) 2. neutraalne liberaalsus 3. negatiivne skeptilisus Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena 4. distantseeritud jaatus (aukartus) 5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade) ebakriitilisus EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus
osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited. Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti.
osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited. Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti.
Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest? 2p. Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja-aastatest. 7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p ,,Laulu võim" ja ,,Peetri kiriku kellad". 8. Nimeta esimeste pagulusaastate romaanide ja novellide teemasid. 3p.
järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise. 1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus: domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge. Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema
· Liitmine/lahutamine: +, - · Korrutamine/jagamine: *, / · Mooduli võtmine: % Unaararitmeetika · Väärtuse suurendamine 1 võrra: ++ · Väärtsuse vähendamine 1 võrra: -- x = 5; x saab väärtuseks 5 y = ++x; x saab väärtuseks 6; y saab väärtuseks 6 y = x++; y saab väärtuseks 6; x saab väärtuseks 7 LOOGIKATEHTED. Loogiline jaatus. Loogiline või. Loogiline eitus. · Loogiline jah: && x && y · Loogiline või: || x || y · Loogiline eitus: !x x = true; y = false; z = true; (x && y) | | (z && !y) Tulemuseks true VÕRDLUSTEHTED. Võrdsus. Mittevõrdsus. Väiksem kui. Suurem kui. Väikem võrdne. Suurem võrdne. · Võrdsus: == · Mittevõrdsus: != · Väiksem-kui/suurem-kui: <, > · Väiksem-võrdne: <= · Suurem-võrdne: >= 1 == 1 Tulemuseks true
Hea põhjus küll! Mille paganama pärast tuleb tekitada selliseid perekondi ja inimestele haiget teha? Ahjaa, üks väike detail häiris mind läbi saate -- väge täis Angela peedistas oma seaduslikku meest ikka üsna võimsalt. Küll oli Tõnis tossike ja tallaalune ja ema seelikuäärest kinnihoidja. Kuid mida tegi samal ajal ema Angela oma pojaraasuga, tulevase mehega!? Keeldus titekesele piire panemast, sest (t)emale oli mugavam tite kaisus magada!!! Tohoh!" www.naistekas.delfi.ee nojah-jaatus, mööndust väljendav; ...uudiste valgel- uudiste põhjal; jõulupruut- jõuludel abielluv pruut; paganama- kerge kirumissõna; ahjaa-tähendus nõrgenenud,õigus; peedistama- tähenärijalikult käituma; tossike- rumaluke; tallaalune- talla all olev; ema seelikuäärest kinnihoidja- memmepoeg; pojaraas- poeg; titekene- laps; tohoh- rõhutus ,,TANTSUD TÄHTEDEGA: Saatest lahkus väikseima häältearvuga Dave Benton"
*romantiline armastus-Kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.*rumal armastus-kire alusel on tekkinud pühendumine, kuid hingeline lähedus puudub . *sõbralik armastus-hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine , mitte kirg . *täiuslik armastus-kujutab endast kõigi kolme komponentide tasakaalu . ARMASTUSI LIIGITATAKSE JÄRGNEVALT :*vennaarm-ligimesearmastus, millel põhinevad teised armastused . *emaarmastus-on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Emaarmastust peetakse kõige omakasupüüdmatuks tundeks . * isaarmastus-seab aga tingimusi. isa armastab last sp , et laps täidab tema lootusi , sarnaneb temaga . *erootiline armastus-teise inimese täieliku ühtesulamise ja kokkukuulumise iha. Iseloomustab piiratus . *enesearmastus-kes ei armasta ennast , ei suuda armastada ka teisi . *jumalaarmastus-pakub lootust ja tuge . 1.andmine(saamine)-tõelist tunnet iseloomustab andmisvajadus, soov teisele kinkida , teha ta õnnelikuks . 2.loov
3. Kaisa on just oma toa ära koristanud. 4. Kaisa ei ole kaua oma tuba koristanud. 5. Jonas oskab laulda. 6. Jonas ei oska laulda. 7. Täna töötab ta terve päeva kontoris. 8. Täna ei tööta ta terve päeva kontoris. 58 9. Koolitükid olen ma täna juba ära teinud. 10. Koolitükke ei ole ma täna teinud. 11. Homme kavatsen ma osta kaubamajast uued riided. 12. Homme ei kavatse ma kaubamajast uusi riideid osta. Otsene sõnajärjestus 1. olevik, jaatus 2. olevik, eitus 3. täisminevik (2 tegusõna), jaatus 4. täisminevik (2 tegusõna), eitus 5. oskama teha (2 tegusõna), jaatus 6. oskama teha (2 tegusõna), eitus Ümberpööratud sõnajärjestus 7. olevik, jaatus 8. olevik, eitus 9. täisminevik (2 tegusõna), jaatus 10. täisminevik (2 tegusõna), eitus 11. kavatsema teha (2 tegusõna), jaatus 12. kavatsema teha (2 tegusõna), eitus
arie Under Nooruse aeg Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. Gustav Suits Vabaduse deemon Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie elu saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb
MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade
mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS
astudes eismese sammu mässu teel, ütleb ta samas jah. Ori, kes on terve elu käske täitnud, peab akitselt vastuvõetamatuks uut korraldust. Mis on selle mässu sisu?" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda" Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab alguse mäss. Vastupanu sünnib väärtustest, mis nõuavad tunnustust oma olemasolule. Mõrv on selle tahte äärmuslik abivahend. Oma arutlustes toob Camus võrdluseks kõrvale Scheleri ,,vihavima". Ühel juhul võib rääkida vastuhakust kui edasiviivast jõust, teisel juhul aga kättemaksust ning kadedusest. Neil kahel asjal tueks vahet teha. Olen nõus, et mäss õigluse nimel ning kättemaks kadeduse pärast on olemuselt erinevad
Tean, mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina jõuad kaugemale, kuni kord ka ise oled muld. Üks on tõde. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt. Peagi lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne, õpetlik. Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Sina jõuad... Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. See, mis saadab, ongi saatus, ikka õiglane ja eht. Oma hinge ei või müüa kuri ilm las udutab. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab. Sina jõuad...
muudele ideedele ja nähtustele, nt loomaallegooria valmid, allegooria kasutamine intensiivistub totalitaarses ühiskonnas · Liialdus e hüperbool nähtust vms kirjeldatakse liialdatult (väga suurena, liiga palju), nt on rahvast mitmeid miljoneid (Mulgimaa kohta), kuningas Elvis, Edgar Suur · Vähendus e litotees · Oksüümoron e vastandväljendus nt helisev vaikus, tuline jäätis · Iroonia eituse jaatus (viidatakse vastupidisele asjale, nt kiidetakse nähtust, mida muidu põlatakse), toob teksti mängulisust, isel 20. Saj kirjandust Väljend võib olla korraga nt võrdlus, liialdus ja iroonia 11. Lausekujundite liigid Lausekujundid puudutavad suuremat keelelist üksust (lause, lauseosa) · kordus/refrään mingeid värsse korratakse teatud intervalli tagant, korduse kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään korduse alaliik, seal on
Sosin (nt salatsemine), peenike hääl (imikuga rääkides) jne. Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad).
romantilise armastuse sadomasohhistlik olemus romantiline ideaal, armastusromaan, kaup tahte ignoreerimine neurootiline armastus · armastuse objektid (tüübid) a) vennalik armastus (brotherly love) armastus kõigi vastu võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud b) emalik armastus (maternal love) hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus armastus elu vastu ebavõrdsus, teistele suunatud sügavam olemus: soov, et laps eemalduks c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine
Kesktermin esineb eelduste sidumiseks mingi põhjuse või aluse (ÕIGE VASTUS) 2. Kui (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi esimeses eelduses on neli komponentlauset ja teises eelduse eitatakse kaht esimese eelduse komponentlauset, siis … Lõppjäreldus on kahe ülejäänud komponentlause vaheline disjunktsioon. (VÕIMALIK ÕIGE LAUSE) Lõppjäreldus on kahe eitatud komponent lause jaatus. Lõppjäreldus on kahe ülejäänud komponentlause vaheline konjunktsioon. Lõppjäreldus on kahe ülejäänud komponentlause vaheline range disjunktsioon. See süllogism ei saa olla kehtiv 3. Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. Väljendab esimene eeldus alternatiivi (VÕIMALIK ÕIGE LAUSE) Peavad kõik eeldusväited jaatavad olema
romantilise armastuse sadomasohhistlik olemus romantiline ideaal, armastusromaan, kaup tahte ignoreerimine neurootiline armastus · armastuse objektid (tüübid) a) vennalik armastus (brotherly love) armastus kõigi vastu võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud b) emalik armastus (maternal love) hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus armastus elu vastu ebavõrdsus, teistele suunatud sügavam olemus: soov, et laps eemalduks c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine
kuulutatud. Psühhoanalüüs sai areneda vaid uusaja ühiskonnas. Teda on nimetatud nüüdisaja kaose nähtuseks ning katseks kõik pahupidi pöörata (Evola 1994: 41). Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist, arusaamist, vaid erinevatele nähtustele põhjusetagajärje suhtele toetudes seletusi. Iseasi on, kas juba loomuldasa eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144).
Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee." o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid
eeldada, et Malle on inimene (kui suuremas eelduses räägitakse inimesest ja väiksemas Mallest) või et Mersu on auto (kui suuremas eelduses räägitakse autost ja väiksemas Mersust) või seda, et kinoskäimine on millegi tegemine (kui suuremas eelduses räägitakse millegi tegemisest ja väiksemas kinoskäimisest). · Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism töötab: siis kui esineb aluse jaatus (modus ponens) või tagajärje eitus (modus tollens). Kahel juhul süllogism ei tööta: siis kui esineb tagajärje jaatus või aluse eitus. NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause! · Kui süllogism ei tööta, siis midagi järeldada ei saa. Kui süllogism töötab, siis peab täiendava eelduse korral teostama arutelu üldiselt üksikule või osalisele.
Vennaarm on kõigepealt armastus abitu, vaese ja võõra vastu. Omaenese liha ja verd armastada ei ole mingi saavutus. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Kaastundest abitu vastu tekib inimeses vennaarm ning armastusest enese vastu armastab ta ka seda, kes vajab abi: nõrka, ebakindlat inimolendit. 8 1.2.2 Emaarm Emaarm on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Kuid lapse elu jaatamisel on kaks külge: üks on hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse elu säilitamiseks ja kasvutingimusteks. Teine aga on suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde, mis ütleb: hea, et olen elav olend, hea, et olen väike poiss või tüdruk, hea, et elan siin ilmas! Sel teisel astmel paneb emaarmastus lapse tundma: hea, et ma sündisin; ta istutab lapsesse armastuse elu vastu, mitte ainult soovi ellu jääda.
substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ... on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark. verbisufiksiga) igal gram. kategoorial on igas konkreetses keeles kindel arv liikmeid (käändeid 14 e keeles; gram. sugu vene keeles 3 liiget; sõnajärg sks SVO(pealause) ja SOV (kõrvallause)
peale sisekõhklusi ületavale tunnetusteekonnale: On päris kindel: jalge alla Jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Tunnetusmotiiv on kogu läbivalt variatsiooniderikkalt ning erinevates tundetoonides välja arendatud. Leidub uhkeid jõukuulutusi: ,,Jäägu teistele alandlik jaatus: / tahta võimatut on meie saatus" (,,Vabaduse deemon"), ,,Meie võtame jumalad vangi, /keda veel keegi ei tunne" (,,Sina ütled: katoliiklikult kartes"). Kõige oleva salaseoseid otsiv inimhing taipab samas oma võimete piire: ,, Sa suuri sarnasusi riivad, / neid linnulennult püüda soovid, / kuid liiga nõrgad on su tiivad, / ja kohmakad veel su tõusuproovid" (,,Sidemed"). Luuletaja jõuab siiski lepitava tõdemuseni : ,,Tühine / on, mis surmana sul näis:
Hääle kõrgus ja tugevus annavad infot rääkija emotsionaalse seisundi, isiksuse, vanuse jms kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. (nt sosin pinge, sotsiaalne erutus, salatsemine..) Ka ilmed, zestid, pilgud annavad infot kõneleja seisundi, hoiakute jms kohta. Olulisimad ilmed on seotud silmade ja suu ümbrusega. Zestid on kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt jaatus/eitus noogutamine, tervitamine). Tavaliselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum kooskõlas. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Rääkides suunab kõneleja pilgu vastuvõtjale (kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada
4. 11 p.24 appeler [j'appelle, tu nimetama; kutsuma; helistama ; ; 5. appelles, il appelle, elle appelle, on appelle, nous appelons, vous appelez, ils appellent, elles appellent] 11 arriver [j'arrive, tu saabuma, kohale jõudma 6. arrives, ...] 11 tout de suite otsekohe , 7. 11 une affirmation kinnitus, tõendus; jaatus, , 8. jaatamine 11 aimer [j'aime ...] arnastama 9. 12 la Côte d' Azur Vahemere rannik 0. 12 i-dessus ülal; eespool (mainitud) , 1. 12 vrai, -e õige , -, - 2. 12 faux, fausse vale , , -, - 3.
· Vaidlemine, süüdistamine. Ära keskendu sellele, mida ei saa vaid räägi kuidas saab. · Käsutamine · Familiaarne käitumine kullake, tibuke, lapsuke 95 Tabud · Arusaamatu terminoloogia selgitusteta kasutamine eriarstide nimetused · Kõne ajal söömine/joomine, vestlemine kolleegide või tuttavatega, isiklikule kõnele vastamine · Telefoni köhimine (aitab neelamine) · Imelikud häälitsused (eitus, jaatus) · Oma negatiivsete emotsioonide väljendamine 96 Varnast võtta · Tänan! · Palun! · Vabandust! · Palun, kas Te kordaksite... · Täpsustage palun... · Üks hetk, palun. On teil võimalik oodata? · Otsekohe uurin välja 97 Väikesed nipid · Naerata telefonile · Säilita ergas hoiak ja hea rüht · Aeg-ajalt heida pilk peeglisse
· Halvustamine - No kuulge! · Kõne ajal söömine/joomine, vestlemine kolleegide · Vaidlemine, Vaidlemine süüdistamine. süüdistamine Ära keskendu või tuttavatega, isiklikule kõnele vastamine sellele, mida ei saa vaid räägi kuidas saab. · Telefoni köhimine (aitab neelamine) · Käsutamine · Imelikud häälitsused (eitus, jaatus) · Familiaarne käitumine kullake, tibuke, · Oma negatiivsete emotsioonide väljendamine lapsuke 95 96 16 Varnast võtta Väikesed nipid · Tänan
· Vaidlemine, süüdistamine. Ära keskendu sellele, mida ei saa vaid räägi kuidas saab. · Käsutamine · Familiaarne käitumine kullake, tibuke, lapsuke 95 Tabud · Arusaamatu terminoloogia selgitusteta kasutamine eriarstide nimetused · Kõne ajal söömine/joomine, vestlemine kolleegide või tuttavatega, isiklikule kõnele vastamine · Telefoni köhimine (aitab neelamine) · Imelikud häälitsused (eitus, jaatus) · Oma negatiivsete emotsioonide väljendamine 96 Varnast võtta · Tänan! · Palun! · Vabandust! · Palun, kas Te kordaksite... · Täpsustage palun... · Üks hetk, palun. On teil võimalik oodata? · Otsekohe uurin välja 97 Väikesed nipid · Naerata telefonile · Säilita ergas hoiak ja hea rüht · Aeg-ajalt heida pilk peeglisse
kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. Propositsiooni keeleline väljendusvorm on lause (sentence), kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Traditsiooniline ja klassikaline loogika tegelevad väidetega ning neid väljendavate väitlausetega. D4.1.2. Väide (assertion) on mingi propositsiooni jaatus (või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul – konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt „vihma sajab” või „es regnet”, ning
Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid Allegooria mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud.
seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu sünteesitakse liigesevõiet e sünooviat, liiges kaetud kõhrega). Üheteljelised liigesed- ratasliiges (peaga eitus), plokkliiges (sõrmelülid); kaheteljelised- ellipsoidliiges (peaga jaatus, kallutamine); kolmetelj- keraliiges (puusa-, õlaliiges). Skeletilihased kinnituvad luudele, lõpevad kõõlustega, lihased ümbritsetud sidekirmete e fastsiatega. Nahalihased pehmetes kudedes, miimiline funktsioon, peamisel pea piirkonna lihased. Lihasraku kontraktsioon Motoorse närvi lõpmelt AchAP tekekontraheeruminemembraanis N-tüüpi kolinoretseptorid, lihasrakku hakkan tungima Na lõpp-plaadi potentsiaalvallandub AP (lihasrakud erutuv kude).
Sosin (nt salatsemine), peenike hääl (imikuga rääkides) jne. Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad).
kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. Propositsiooni keeleline väljendusvorm on lause (sentence), kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). Traditsiooniline ja klassikaline loogika tegelevad väidetega ning neid väljendavate väitlausetega. D4.1.2. Väide (assertion) on mingi propositsiooni jaatus (või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on väitlause (declarative sentence), milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Väide pole sõnastatud konkreetsel kujul konkreetses keeles ja ütlemisviisis. Üht ja sama väidet (ja otsustust) väljendatakse eri keeltes erinevalt, nt ,,vihma sajab" või ,,es regnet", ning
eeldus (p) ja lõpus on tuletis (q). p – alus (esimeses eelduses alati esimesel kohal) q – tagajärg Üks nähtus põhjustab teist nähtust (kutsub esile). 1. Reegel Moodus ponens – kui väiksemas eelduses kinnitatakse alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus. [(p → q) ˄ p] → q _ _ Kui väiksemas eelduses jaatatakse alust, siis tuletiseks on tagajärje jaatus. [(p → q) ˄ p] →q Ta kasutab jaatava asemel kinnitama (kinnitad jaatavat või eitavat). Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T _ p – mitte p _ q – mitte q _ _ [(p → q) ˄ p] →q (kui p siis mitte-q ja eelduseks p siis mitte-q) _ _ _ _ [(p → q) ˄ p] →q _ [(p → q) ˄ p] →
was built by john) Millised on kaks käändemärgistuse põhitüüpi? Käändemärgistuse põhitüübid on nominatiivne-akusatiivne süsteem ja absolutiiv- ergatiiv süsteem. Nominatiivne-akusatiivne keel on keel, milles objekt on markeeritud teisiti kui subjekt, st et objekt on akusatiivis ehk osastavas käändes. Ka eesti keel on akusatiivkeel. Ergatiivkeel on nt baski keel, kus nii subjekt kui ka objekt on samas vormis. Millisesse grammatilisesse kategooriasse kuuluvad jaatus ja eitus? Millised on eituse sagedasemad väljendusviisid? Jaatust ja eitust väljendab polaarsus. Eituse sagedasemad väljendusviisid on eituspartikkel (ei lähe), eitusverb ning verbi afiksid. Seleta mõisted: Keel märgisüsteem, mida inimesed mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutavad. Foneem fonoloogia põhiüksus ehk häälikuklassi abstraktsioon, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Foneemil endal puudub tähendus.
lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. 1- Nominatiiv-akkusatiivne süsteem 2- Absolutiiv- ergatiivne süsteem + segasüsteemid /nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/ Nominatiiv-akusatiivne susteem maailma keeltes rohkem levinud. Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled. Üldkeeleteadus 3.11.2010 Klusiiv Demonstratiivpronoomen Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid Aeg ehk tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakategooria. Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles
üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism. Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest. Etnosümbolismi 1970.1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus. Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu. Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev.
intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev). Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Kui lapsega suhtlemisel on vanematelt tuleb mitteverbaalne ja verbaalne info korduvalt vastuoluline, siis võib lapse isiksuse areng selle tõttu kannatada. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistuse ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Pilgu suunamine mujale näitab vastuvõtjale,
kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust
mitmeid küsimusi ja vastuseks kopsib laud jalaga. Alfabeeti kasutatakse analoogiliselt taldrikukeerutamisega. Puupingi abil ennustamine oli levinud eelmise sajandi alguskümnendil, kus vaimudega suhtlema kogunes kindlasse peresse enamasti noorem rahvas. Raamatuga ennustamiseks vajatakse kääre, niiti ja raamatut. On hea, kui raamatul on mustad kaaned. Niit seotakse raamatu ümber ja käärid asetatakse kaantele. Vastused saadakse kas- küsimustele: raamatu pöördumine ühele poole on jaatus, teisele poole aga eitus. Seegi on varasemas traditsioonis tuntud võte, mida kasutasid rohkem kutselised ennustajad. Tähtis vahend oli peegel. Peegli ette tuleb asetada 2 küünalt ja need põlema panna. Vaim võib peeglis näidata tulevast abikaasat, eesootavaid sündmusi, aga ka ilmutada iseend, mis lisab toimuvale psühholoogilist pinget.Tuleb pimedas toas panna peegel põrandale ja kõik, kes seda
Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi, mitte-ajalisi omadusi, mida mõnikord nimetatakse ka tegevuse kvaliteediks
(1) Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib sihitiskäänet. See on rohkem leivinud. (2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria
annaabi.ee 
