SPINOZA Elas 17 sajandil. Oli hollandi juut, ratsionalist. Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad
episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17
11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed. 12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley? Põhjenda. Oli usklik, ei meeldinud materialistlikud seletused, kuna jumal kaotab sel juhul oma jõu ja valitsuse. Tänu sellele ka oli olemas vaim. Inimene, vaim või jumal võivad olla inimese kujutluste põhjuseks. Maalimast saame aimu läbi taju. 14.) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Et see on ajuprotsess. Mingisugune kehakeemia- ained liiguvad, hormoonid panevad inimese liikuma, vastavalt käituma. 15
Videod: XOS 2 (2:36min) HAL 5 (1:36) REX (2:24) METAL MUSCLES: Carlos Owens of Wasilla Kasutatud kirjandus [1] SIM University, Ng Sze Tat, Design of a lower-limb Exoskeleton for Assistive Mobility Application, 2010 [2] IEEE spectrum, Erico Guizzo, Harry Goldstein, ,,The Rise of the Body Bots" http://spectrum.ieee.org/biomedical/bionics/the-rise-of-the-body-bots/0, 2005 [3] http://en.wikipedia.org/wiki/Powered_exoskeleton, 2011 [4] Berkley Robotics & Human Engineering Laboratory, http://bleex.me.berkeley.edu/research/exoskeleton/, 2011 [5] Berkley Robotics & Human Engineering Laboratory ,http://www.lockheedmartin.com/data/assets/mfc/PC/MFC_HULC_Product_Card.pdf, 2011 [6]Cyberdyne, http://www.cyberdyne.jp/english/robotsuithal/index.html, 2011 [7] Honda, http://www.hondanews.com/channels/149/releases/6033eb61-eee7-5966-d49a-be004c34bc01, 2011 [8] Massachusetts Institute of Technology, Anne Trafton, http://web.mit
Merepõhja asetatav hüdrauliline vaip Mina räägin teile merepõhja asetatavast hüdraulilisest vaibast. See on välja mõeldud Berkley California Ülikooli teadlaste poolt ning sai 1.koha võrgustiku The Berkeley Energy and Resources Collaborative korraldatud konkursil (lühidalt BERC). Seal tegeletakse maailma muutvate ja keskkonnasõbralike energiatootmisviisidega ja nende välja töötamisega. Nii nimetatud hüdraulilise vaiba kasutamine on üks kõige keskkonnasõbralikumaid ja puhtamaid energiatootmis viise. Sellega ei tekitata kahju ning ebameeldivusi elusloodusele ega ka veetranspordile.
objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia)
Identsusteooria nn vaimsed protsessid on identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Ajus ei ole hinge. Vaimsed protsessid=teatud ajuprotsessid. Idealism/immaterialism kõik olemasolev on vaimne. Nn materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumikud. Rääkides näiteks lauast toas, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest (George Berkely). Keha ei ole. On ainult haistingud. Berkley ,,...Isegi siis, kui me nõustuksime materialistidega väliste kehade olemasolu suhtes, ei suuda materialistid nagu nad seda isegi tunnistavad ikkagi mõista, kuidas keha saab mõjutada vaimu ja kutsuda esile idee." Haistingute tekitajaks on Jumal. Berkley ,,Kui ma läheksin toast välja, siis ma ütleksin, et laud on olemas, sest kui oleksin toas, võiksin teda tajuda, või et teda tajub mõni teine vaim."
Enamik neist prototüübi faasis olevaist on USAs, Jaapanis ning teistes riikides. Laialdasemalt tuntud eksoskeletonid on: 1. UC Berkeley/Lockheed Martin HULC jalad. 2. Cyberdyne's HAL 5 käed/jalad. 3. Honda Exoskeleton Legs. 4. M.I.T. Media Lab's Biomechatronics Group jalad. 5. Sarcos/Raytheon XOS Exoskeleton käed/jalad. 6. Rex Bionics Rex, Robotic Exoskeleton Legs. 2.1.1 UC Berkeley Robotics & Human Engineering Laboratory [4] Berkley Robotics & Human Engineering Laboratory-i on teinud erinevaid eksoskelette nagu: BLEEX Berkley Lower Extremity Exoskeleton (BLEEX). BLEEX-i projekti rahastas Advanced Research Project Agency (DARPA). ExoHiker - ExoHikerTM disainiti raskete kandamite kandmiseks pikkadel missioonidel. ExoClimber - ExoClimberTM disainiti pidevaks astmetest ülesse ronimiseks ja pikalt raskuste kandmiseks.
Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe
Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi.
(Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18. sajandi inglise filosoofi piiskop Berkley arutlustes, et visuaalsed aistingud ei saa anda teavet reaalsuse kohta, välja arvatud juhul, kui nad on seotud inimeste enda liikumise ja puuteaistingutega. Paradoks seisneb selles, et kuigi silma võrkkest on kahemõõtmeline ekraan, kuhu visuaalsed kujutised projitseeruvad, ning sellel puudub kolmas mõõde, tajume me ometi maailma kolmedimensioonilise ja ruumilisena. Filosoofid on selle vastuolu üle kaua pead murdnud ning jõudnud järeldusele, et
KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel.
Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne, meeleline, mõistlik hing(võime mõelda). VanasKreekas hakati inimesi jaotama gruppidesse temperamendi järgi. Uusaja teaduse teke. Descartes, Locke, Berkley Psüh tärkab jälle renessanssi ajal. Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang(renessanss). Hakkas levima kella mehhanism. Arvati, et maailm on sarnane kellamehhanismile. Muutuvad lähenemisviisid teadusele. Kasutusele tulevad vaatluskatse meetod e uusaja teaduse teke. R. Descartes (15961660) Prantsuse teadlane. "Mõtlen järelikult olen olemas" kahtles kõiges v.a. enda olemasolus. Oli
Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley. Kontseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Seda seisukohta pooldasid Pierre Abélard, hiljem John Locke. Realism Realismi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälises maailmas ega allu harilikule tõestusele. Üldmõisted on muutumatud ja
2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,ruudul on neli nurka") ; 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt. ,,sirge on lühim tee kahe punkti vahel"). Kant püstitas küsimuse aprioorsete sünteetiliste otsustuste võimalikkusest: need on teadmised, mis on meie kogemusest sõltumatud, paratamatud, üldkehtivad ja meie seniseid teadmisi avardavad. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul ,,kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid
assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms. Valitses üldine usk, et teadvus peegeldab maailmasellisena, nagu ta on, lisamata sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse
Tõde peab olema meie uurimise ainus eesmärk. Mõistus on sündides puhas tahvel. Meie teadmised tulenevad kogemusest. Ta ütleb, et ma võin kahelda, kas sulepea, mis näib olevat minu käes, siiski on olemas. Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda. Tema empirism sisaldab ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele. Ta oli iirlasest geenius. Tema arvates ei ole mateeriat olemas. Ta väidab, et esemed ei ole midagi muud kui aistingud. Kui talle näidata üksikuid esemeid näiteks õuna, kohvitassi ja tooli, siis ta väidab, et need on vaid üksikud esemed, mitte mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused
on need, mida võetakse vastu paljude meeltega näiteks ruum. Lisaks on veel kompleksed teaduse seisundid, mis on seotud reflektsioonidega ja sealt edasi on osa kujutlustest jällegi seotud meeltega näiteks ajataju. -) Locke esitas kahtlusi, et ma küll näen, et miski on, kuid kuna see on vaid meelte poolt projekteeritud kujutlus, siis tekib küsimus, kas see on siiski olemas. *) Immanuel Kant uskus, et kõik asjad toimuvad vaid ise endas (ding an sich asi iseendas). *) Berkley uskus, et kogu maailm toimub kõik vaid jumala kujutluses ning midagi muud polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse. Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen
! Samuti mõjutas kultuurigeo kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt muuta looduslike keskkondi. Traditisooniliselt peetakse angloameerika kultuurigeo alusepanijaks ameerika geograafi C.Sauerit, kes pani aluse maastike uurimisele kultuuride käsitluse kaudu. Inimene kui loodusemaastike muutja. Ta on väitnud, et kultuur on tegutseja, looduslik piirkond medium ning tulemuseks on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja loomade kodustamine jne. Saadi hulgaliselt uurimistulemusi, millega ei osatud midagi peale hakata. Tehti järeldus, et piirkonnad erinevad teineteisest tänu kultuurile. Kokkuvõte: 20 saj esimese poole kultuurigeograafia uurimisteemad tuginesid empiirikalistel teemadel:
Intervjuu. Postimees. 05.09.2009. Allikmäe, K. (2010). Ökokogukonnad: mis nad siis on?. MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakiri „KoguKonnad” nr 3, 11-13. [2011, märts, 13] http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=categor y&download=3:ajaleht-kogukonnad-nr-3&id=1:uudisakirjad&Itemid=75 Ananas, E., Pesco, S. (2009). The Travellers Guide to Damanhur. The Amazing North Italian Eco-Society. USA, Berkley, California: North Atlantic Books. Bauman, Z. (2001).Community: Seeking Safety in an Insecure World.Cambridge: Polity. Brügge, B., Glanz, M., Sandell, K. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Kirjastus Ilo. Eesti Keskkonnaministeerium. (2005). Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. [2011, märts, 10] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pd f. Clouder, C. (2003) Rudolf Steiner Education: An Introductory Reader
LOCIS Library of Congress Information System LOD Letter Of Destruction + Level Of Detail LODSB Load String Byte LOG Logarithm (Base 10) LOGO (Programming Language)(See HLL) LON Local Operating Network LOOPE Loop while Equal LOOPNE Loop while Not Equal LOOPNZ Loop while Not Zero LOOPZ Loop while Zero LORE Line Oriented Editor LPAR Logic Programming and Automated Reasoning LPC Local Procedure Call LPD Line Printer Daemon (protocol) [Berkley] LPDU Logical Protocol Data Unit LPI Lines Per Inch LPL Lotus Programming Language [Lotus 1-2-3] [LDC] LPM Lines Per Minute LPN Logical Page Number LPR Line Printer + Line Printer Remote LPS Low-Power Schottky LPT Line Printer Terminal LPT1 First Parallel Printer Port LPT2 Second Parallel Printer Port LPT3 Third Parallel Printer Port LQ Letter Quality LQM Link Quality Monitoring (protocol) LR Link Register LRC Local Register Cache +
When I was younger, I used to think that when my opportunity came along I would take advantage of it at that time. I soon learned that your opportunity never does just come along. Russell Conwell made this point in his famous story, Acres of ccc_tracy_4_52-76.qxd 6/23/03 2:47 PM Page 73 Decide to Become Rich ➤ 73 Diamonds (Berkley, 1986). In summary, it says that in most cases your greatest opportunities lie under your own feet. They are right where you are. They lie within your current talents, skills, ability, and experience. They lie within your own business or industry. They lie within your own background or career. Your acres of dia- monds are very close at hand, and that is where you should begin your search.
annaabi.ee 
