sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt Kuna Kose on Tallinnale lähemal, siis jõuab signaal vaatlejani kiiremini kui Tartu Signaal Sündmuste samaaegsus sõltub vaatlejast
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest,
Stephen William Hawking - Stephen William Hawking sündis 8.Jaanuaril 1942 aastal Suurbritannias Oxfordis - Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik - Lapsepõlves pere kolis tihti, et vältida II Maailmasõda - Tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemees. - Ta sai 1979. aastal Cambridge ülikooli matemaatikaprofessoriks- samal kohal oli kunagi olnudIsaac Newton - Hawking peamised uurimisvaldkonnad on teoreetiline kosmoloogia ja Kvantgravitatsioon. -1950-1953. aastal õppis ta St. Albani tütarlaste koolis (tol ajal võisid kuni 10 aastased poisid käia tütarlaste koolides) -Hawkingi isa oli õppinud Oxfordi ülikoolis, ning tahtis , et ka Stephen õpiks seal.Teda hakkas huvitama füüsika, eriti termodünaamika, relatiivsusteooria ja kvant mehaanika - Pärast Oxfordist saadud Bakalaureuse kraadi (1962) jäi ta sinnaõppima astronoomiat.Ta otsustas lahkuda, sest sealne observatoorium oli varustatud ainult sellise t...
Kui nii u kui ka v (või vähemalt üks neist) on väiksed võrreldes c-ga, siis võime nimetajas teise liikme ära jätta ja saamegi klassikalise valemi. 10. Milline on sama keha mass erinevate vaatlejate poolt mõõdetuna. Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid
· Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle
noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem. Seletus: tegelikult on õige see mida näeb vend maapealt, sest maa on suure täpsusega inerstiaal taustsüsteem. Raketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati. Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika
olema temast noorem. Teisest küljest näeb raketis olija, et maa eemaldub temast ja kell käib maa peal aeglasemini. Järelikult maale tagasi jõudes peaks tast olema noorem. Seletus: tegelikult on õige see mida näeb vend maapealt, sest maa on suure täpsusega inerstiaal taustsüsteem. Raketis olija peab arvestama ka kiirenduga. Tegelik pilt ei ole selline nagu selles mõtte käigus esitati.Massi sõltuvus kiirusest massi ja energia epilantsus. t= t/v1- v2/v2. Relatiivsus teooriast järeldub, et ükski keha ei saa liikuda kiiremini kui valguse kiirus, siit järeldub aga, et keha mass peab sõltuma kiirusest. A= F/m, m= mo/v1-v2/c2, m0- seisumass, m ekha mass kiirusega liikudes. C- 3x10^8m/s E= mc^2, E energia, m keha mass, C= -=- Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused
Relativistlik füüsika:täpsem klassikalisest ja laiema rakendusega, kuna seda saab kasutada kõikvõimalike kiirustega. Klassikaline füüsika:kaotab kehtivuse mõndades ebatavalistes tingimustes, nt ülisuurte kiiruste puhul(kiirused mis lähenevad valguse kiirusele vaakumis). Üldrelatiivsusteooria:käsitleb aja, ruumi ja gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju.
Teadus areneb kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis leiavad laialdast kasutamist tööstuses, aitab see samuti kaasa majanduskasvule. Progressi mõiste muutub väga tihti kasutatavaks ning inimkonna edusammud tunduvad igaveste ja pöördumatute saavutustena. Suurimad saavutused 20.sajandi algul: · Max Planck esitab kvantiumi teooria · Sigmund Freud avaldab ,,Unenägude tõlgendamise" ja loob psühhoanalüüsi põhialused · Einstein esitab oma relatiivsus teooria · Raadio leiutamine ja esimene transatlantiline radiosignaal. · Esimene tumm kino · Esimene lend lennukiga Kitty Hawk · Panama kanali loomine · Esimese allmaaraudtee loomine · Plastmassi leiutamine · Venemaal valmib Trans-Siberi raudtee · Henri Ford loob oma kuulsa T-mudeli · Robert Peary esimesena jõuab põhja-poolusele · Picasso algatab kubismi 20. sajandi alguseks on tekkinud sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad,
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell. Seega väide, et eri süsteemides on aja kulgemine erinev, tähendab
Kui elumajja tagasi jõudsime, näis iga asi, mida puudutasin, ellu ärkavat. Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile
Ent kui hingamisruum muutub isoleerituseks, tuleks midagi ette võtta. Shakespeare kirjutas oma näidendis ,,Hamlet": ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." Sõbrad on need, kes tahavad aidata, toeks olla, sest nad hoolivad. Mure korral tuleks lasta neil seda teha. Enne, kui inimene ei tunnista endale, et ta vajab abi, pole siiski suurt midagi teha. Anton Hansen Tammsaare on öelnud, et üldse on siin ilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega rotid, vaid ta ise. Esimeseks sammuks enda parandamise teekonnal on ju alati olnud abivajamise tunnistamine, ei ole võimalik abi pakkuda kellelegi, kes seda ei taha. Õnnetu ja üksik inimene on aga sageli liiga arg, et abi otsida, seepärast peaks olema valmis pakkuma oma sõprust ka neile, kes seda esmapilgul ei paista soovivat. Liiga tihti alahinnatakse jõudu, mis on puudutusel, lahkel sõnal, kuulaval kõrval, ausal komplimendil või
Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt? kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Milline on energia ja massi vaheline seos? = kmc2
), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb sel le ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana.
Kariniga. Nad pärinevad täiesti erinevatest maailmadest ning selle tõttu on kellegi sõber ning inimesed teevad mõtlematult lolle asju hiilguse nimel. nende abielu kiiva jooksnud juba enne teose algust. Indrekut tüütab kodanluse pealiskaudsus ning fakt, et ta on sunniviisiliselt osa sellest, Karin aga sooviks Mõtted enda positsiooni veelgi parandada. Tema isa äripartner Köögertal läheb ,,Üldse on siinilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus, jumal ega pankrotti, see aga ajab Karini endast välja. Ta kardab oma seltskondliku rotid, vaid ainult ta ise." positsiooni kaotamist ning tahab end sisse saada Köögertalide juurde peole. ,,Suurim õnn on armastus." Selle tõttu mööb naine end n-ö maha advokaat Paralepale, lastes end mehel ära ,,On naisi, kelle pärast võib saada vargaks, kelmiks, teeröövliks, kasutada seltskonda pääsemise nimel
Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
isiklikus psühholoogilises mõjustamises.) ÕIGSUS on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL
Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Kõige sagedamaks võlasuhete tekkimise aluseks on leping. Lepinguline võlasuhe erineb teistest võlasuhetest selle tahteline iseloom. Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulistes suhetes, ei omanda lepingust, mille pooled nad ise ei ole, mingeid õigusi. Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on tekkinud. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid.
Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja, juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1. Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama
energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud füüsika kriisi lahendas 20 sajandi esimesel veerandil relatiivsus ja kvantteooria loomine. Need kaks teooriat moodustavad tänapäevase füüsikalise maailmapildi aluse. Klassikalised teooriad mahuvad sellesse maailmapilti teatavatel tingimustel kehtivate piirjuhtudena. Massi ja energia jäävuse seadused on uues füüsikas massi ja energia ekvalentsuse tõttu liitunud üheks jäävusseaduseks. Kõrvuti sellega on oluliseks saanud mõningad uued jäävusseadused, eriti elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1
4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60. Kes modelleerisid globaalseid arengustsenaariumeid ? 61. Mitu protsenti Eesti tööjõust kuulub ametiühingutesse ? 10 62. Mis on üldkordaja ? üldine sündimuse/suremuse kordaja, loomuliku iibe kordaja jt 63. Mida väitis Oakeshott ? reegel ei ole käsk või keeld, reegelon tingimus, millega tuleb arvestada 64. Mis on kultuuriline relatiivsus ? inimese põhimõtted ja uskumused omavad mõtet vaid tema enda kultuuri sees 65. Milles seisneb andmete reliabiilsus? (usaldatavus, püsivus) kas erinevate uurimuste resultaadina saadud tulemused kattuvad (sama mõõtmistehnika kasutamine samal objektil annab sama tulemuse). 66. Molekulide mõju käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast 67. Kelle kuulsa lause muutis Jeremy Bentham üldiseks eetiliseks printsiibiks ? Kuidas see lause kõlas
Polnud ju tegelikult ei kirjastajat, raamatut ega tarkadetosinat. Olulisim, mida erirelatiivsusteooria väidab, on see, et aeg ja ruum ei ole absoluutsed, vaid suhtelised, relatiivsed nii vaatleja kui ka vaadeldava suhtes.Mida kiiremini keha liigub seda paremini need efektid väljenduvad, kuid miski ei suuda arendada valgusekiirust. Rasket teooriat üritas ka selle aja tavainimesele seletada filosoof Russell oma raamatus ,,Relatiivsus aabits´´.Värvikaim näidetest tundus mulle järgmine:Kujutleme sajameetrist rongi, mille kiirus moodustab 60% valgusekiirusest.Jaama perroonil seisvale vaatajale näib rong olevat vaid 80 meetrit pikk.Samas suhtes on sõidusuunas lühenenud kõik rongis toimuv.Kui oleks kuulda reisijate vestlusi rongis, kostaks nende hääl veniv ja uimane, justkui õigest aeglasema kiirusega mängiv grammofoniplaat.Ka nende liigutused näiksid aeglased ja kohmakad.Ka kellad rongis käiks
Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu. Kõige tuntum sofist filosoof oli Protagoros, olles üks esimesi kes raha õpetamise eest hakkas võttma. Ta kirjutas raamatu ,,jumalatest" ja mõisteti jumalate mõnitamise eest surma. Ta oli viiskas ja sai karistuseks ainult pagendamise, laev aga läks põhja ja ta hukkus siiski. Tema tuntuim lause oli ,, Kõikide asjade mõõt on inimene". Sofistid olid relativistid. Relatiivsus on suhteisus. Nad olid arvamusel et kõik on suhteline. Niinagu asi sulle tundub nii ta ka sulle on. Sokrates oli Platoni õpetaja. Ta rääkis õiglusest ja moraalist ja ta meeldis noortele. Temast teame ültse tänu Platonile, kes oli tema kuulsaim õpilane. Ise ei pannud ta midagi kirja. Tema vahend oli dialoog. Tema kuulsaim lause ,, Ma vähemalt tean, et ma ei tea mittemidagi". Ateena linn andis ta kohtu alla sofistina ja norsoorikkumises. Ta mõisteti surma. Platon pettus kohutavalt
niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab)
Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada. (Nt Eskimod palju termineid erineva lume kirjeldamiseks, meile arusaamatu). Keel sõltuvuses vajadusega. 3)Difusionism idee, et kultuurinähtused levivad ühest teise (e. üks ük laenab teiselt, mitte nagu evolutsionismis, et on ette määratud):
II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid Hitleri piinakambritest. Tal endal õnnestus läbi põnevate seikluste Taanist Ameerikasse põgeneda. 1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. Perioodilisustabelis on element nr 107, Bohrium, oma nime saanud tema järgi. Relatiivsus teooria sünd. Milliste teaduste areng mõjutas relatiivsus teooria tekkimist kõige enam? Milleks relatiivsusteooriat vajati? Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule
kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust. Teine allikas esituse mõistele on Austinist ja Searle'ist alguse saanud performatiivsusekäsitlus,
Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, muutumist. jätta. Ameerika strukturalismi arusaam on,et keel on eelkõige sot saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule Pragmaatika- Uurib märkide kasutamist ja on semioosi kolmest mõõtmest Keele relatiivsus hüpotees: BOASI pärand- kõik keeled on oma v aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui kõige ebamäärasem, puudvad konkreetsed reeglid. Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht).
saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need voolud vastandavad end uusromantismile. pärast 1. maailma sõda lisandusid dadaism ja sürrealism. modernism kestis kuni 2. maailmasõjani. aga teiste allikate järgi 1960ndate aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi eeldusteks on: urbaniseerumine ehk linnastumine. teaduse ja tehnika areng elekter Freudi psühhoanalüüs Ensteini relatiivsus teooria kirik eraldati riigist UUSROMANTISM Dekadents See mõiste tuleb prantsuse keelest (dekadence - langus) ei ole kindlapiiriline kirjandus vool vaid kirjandusviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõikes. dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. dekadentide moto on - "kunst kunsti pärast" .dekadendid on langusmeeleolu poeedid. nad eitavad inimese võimet, maailma mõista ja muuta
256. Mis on pikkuse kontraktsioon? Inertsiaalsüsteemis, mille suhtes vaadeldavad punktid on paigal, on punktidevaheline kaugus suurem sellest, mida annaksid eelmise suhtes liikuvast inertsiaalsüsteemist tehtud mõõtmised. 257. Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat? Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused (erirelatiivsusteooria teine postulaat) 258. Mis on omaaeg? Aja relatiivsus- liikudes suure kiirusega, aja kulg aeglustub 259. Mis on omapikkus? Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass?
Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi –
Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas jää. Kaug Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. Maksimum ansitooriniiskus Wma %. Kui vee ansitsioon kestab edasi siis seotakse uusi .............. mulla ümber. Maksimum hübroasuoobsus niiskus, kui mulla nahal ! olev relatiivsus niiskus on viidud küllastum
Täht kaob kauge vaatleja jaoks täiesti, jääb ainult tema gravitatsiooniväli.Vaatleja ei saa mitte kunagi näha, mis juhtub tähega pärast seda, kui ta on muutunud Schwarzshcildi raadiusest väiksemaks. Selle tulemusena ilmneb relatiivsusteooria kõige hämmastavam ja tähtsam tõde: ajavahemikud on relatiivsed ja nende kestus sõltub vaatleja liikumisest. Musta auku kukkumisel ilmneb protsessi kastuse relatiivsus täiesti hämmastaval kujul. Tähel kulub 5 Schwarzschildi raadiuseni varisemiseks lõplik ajavahemik. Sellepärast võib täht muutuda veelgi väiksemaks. Kauge väline vaatleja, ei näe iialgi tähe evolutsiooni lõppu. Mustade aukude mehaanika Newtoni gravitatsiooniteooria kohaselt liiguvad kehad tähe gravitatsiooniväljas kas mööda lahtist kõverat, milleks võivad olla hüperbool võo parabool, või mööda kinnist
? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine. ? Atomistliku printsiibi laiendamine valjale (kvantvaljateooria). ? Algosakeste standardmudeli loomine.
ja samadele seaduspärasustele. Teosest teosesse analüüsib autor oma tegelaste käitumist kriitilistes situatsioonides, vaeb teo ja tahte, determineerituse ja vabaduse vahekordi ning lõppkokkuvõttes esitab oma kontseptsiooni teatava inimtüübi käitumisest kriisiseisundis. Lühiromaanide keskmes seisab moraalse vastutuse probleem, mida uuritakse ühenduses konformismi ilmingutega. Tegelaste tasandil tuleb esile kõlbeliste väärtuste relatiivsus, ent autori tasandil on kõik hoopis absoluutsem, kuigi, tõsi küll, moraalsete väärtuste kõikumine ühiskondlike kataklüsmide tingimustes on temagi teema, eelkõige on teda aga huvitanud kõlbluse ja olemise kategooria vahekord. Uurib ju Vetemaa enamikus oma lühiromaanides tegelaste käitumist ja moraali eksistentsiaalses situatsioonis ja adub seal kõlbelise sisu vastuolu reaalse käitumisega. Ta otsekui eksperimenteerib oma tegelastega ja asetab nad
Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas – jää. Kaug – Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg – igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid. Taim seda vett kätte ei saa. 5) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi mullas e. keemiline vesi. Saavutub siis, kui ka vedelal kujul vesi tungib mulda. Tekib mullaosakese ümber veekirme. Taim saab seda vett kätte
eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabiilsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks Sapir, Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos ,,Keel", Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu Saussure, Ferdinand de - Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid, määratleb keelt kui
Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses sotsiaalsesse ellu. Silverstein: teine lingvistilise relatiivsuse printsiip. Kui kahe erineva keele pragmaatilised reeglid on erinevad, võib see tähendada indeksikaalsete elementide erinevat tõlgendust ja seega erinevalt konstrueeritud reaalsust. Kõneetnograafia tuummõisted (Duranti 1999): 1. sooritus (performance) a) Chomsky b) Austin c) Jakobson 2. indeksikaalsus (indexicality) 3
saavutamiseks. Heaolu muutub sõltumatuks rikkusest: materiaalsete hüvede saamine ei ole ainus, mida inimene oma elus järgib; teatud hetkest alates ei ole rikkus ja materiaalse kasu saamine ainus inimese käitumise motiiv. 2. Inimese omadused tulenevad kultuurist - kultuur ja kasvatus määravad inimese; inimese põhimõtted ja uskumused omavad mõtet vaid tema enda kultuuri sees (kultuuriline relatiivsus); “keskkonna lõks” (20.saj), kuna inimese keel, harjumused, tavad ja kombed tundusid olevat inimesel ainuomased, siis valitses arusaam, et kõik need omadused on täielikult kultuuri loodud; valitses arusaam, et looduse poolt on antud vaid üks omadus - PAINDLIKKUS võtta omaks ükskõik milline kuju, mille kultuur või keskkond peale surub; koos ja erladi kasvanud kaksikud eo erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest,seega, ühiselt jagatud keskkond ei avalda
• Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. • Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). • Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. • Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks). • Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. • Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine
· Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. · Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). · Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. · Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). · Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. · Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine
reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi. Alati on võlasuhtes vähemalt kaks poolt. Näiteks kolmandal isikul, kellele võlgnik peab kohsute täitma, ei ole õigust ise võlgnikule täitmisnõuet esitada (VÕS § 80 lg 2), kui võlgniku ja
samale kehale. Inerts. Keha omadus säilitada oma kiirus teiste kehade mõju puudumisel nimetatakse inertsiks. Keha inerts sõltub keha massist ja on seda suurem, mida suurem on mass. Keha mass. Füüsikalist suurust, mis väljendab keha inertsust nimetatakse keha massiks. Kehade masse saab määrata: vastastikkuse mõjutamise meetodi abil (aatomite, planeetide massid). Ja kaalumise teel. Keha mass on muutumatu suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha suurus või kuju. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tema mõju kehale sõltub mõjumis suunast. Jõu liigid on: elastsus jõud, hõõrde jõud, raskus jõud, gravitatsiooni jõud. Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon.
· Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit. · Välitööde olulisus · Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult
tegelikult on maailma vanuseks hinnatud 13,7 miljardit aastat.(kasutatud big-bang- theory 2009) Selle tõestuseks on olemas hulgaliselt näiteid. Üks neist on see, et valguse levik kaugetelt tähtedelt võtab aega miljoneid aastaid aga kuna me neid näeme siis peab ka sama suur aeg mõõdunud olema. Kreatsionistid on välja pakkunud, et ilmselt on valgus kiirus olnud kunagi varem palju suurem.(kasutatud Icr 2009) See läheb aga kohe vastuollu Einsteini relatiivsus teooriaga. Vaatame Einsteini valemit E = mc2, kus E-energia m-mass ja c-valguskiirus. Kui selles valemis valguskiiruse suurust muuta muutub ka energia ja massi väärtus. See tähendaks, et energia on maailma loomisest saati kuhugi teadmatusse kohta kadunud. Minnakse vastuollu 19 energia jäävus seadusega, mis ütleb, et kinnises süsteemis ei saa energia tekkida ega
Mehaaniline maailmapilt peab oluliseks kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju. Elektromagnetiline maailmapilt kujunes välja 19. sajando lõpuks Michael Faraday ja Maxwelli tööde tulemusena. Erinevalt mehaaniliselst maailmapildist tähtsustab vastastikmõju vahendit välja. Relativistlik maailmapilt tekkis 19051916 Albert Einsteini tööde põhjal. Lisas varasemale Absoluutse kiiruse printsiibi. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja 19241930 Niels Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikuse printsiip. Kaasaegne maailmapilt kujunes 20. sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33.Mateeria põhivormid Aine,väli
Katse telefoni automaatvastajatega (HCC) jaapanlastel peaks see palju raskem olema (neil on vaja tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks
süükompleks nende tõttu surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus
annaabi.ee 
