Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius').
klassikalise hariduse võidukäik kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga saavutamisteed: 1) Rahu instrumentaalne hüve. Sõjavastane ideoloogia rahumeelne valitsus on auväärne 2) Ühine hüve, saavutatav õigluse abil tingimuseks kodanike omavalitsus, s.t. vabadus võõrvõimust Cicero valitseja kohustustest kardinaalvoorused Tarkus Kindlameelsus Mõõdukus Õiglus vältida ebaõiglust, mitte kasutada pettust ja vägivalda pidada sõna kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu hoolitseda riigi kui terviku eest Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Itaalia sõjad pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud, kes omavahel konflikti läksid paavstlik dekadents lahendused: 1) Utopism (T. More) radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus.
Tõeline sõber ei saa minna vastuollu riigiga. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" (Laelius, sõprusest) Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu.
võivad nende saavutamist takistada jne. Seetõttu on inimene seda vabam, mida vähem on tal sedalaadi vajadusi. Et neid vajadusi oleks vähem, tuli jällegi ihad allutada mõistuslikule kontrollile. Ka selle kaudu ei saavuta inimene küll kunagi sellist autarksuse määra nagu on kosmosel. Kosmos on ka siin ideaaliks, millele aga saab üha enamal määral sarnaneda. Ja seda kõlbelise enesetäiustumise kaudu. Kreekalikud kardinaalvoorused Platoni käsitluses. Platon, nagu teisedki, kes antiikmaailmas käsitlesid küsimust, mida tuleks teha selleks, et saavutada eudaimonia, leidis, et tee soovitud sihile läheb läbi arete`de arendamise, st. tuleb kujundada oma loomupäraseid eeldusi välja erinevateks iseloomu, isiksuse tublidusteks. Platon sidus need eetilised taotlused aga oma 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Seadusandlik, täidesaatev ja fõderaalne. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Valitsemine ülim eesmärk on reputatsioon, au mis kaasneb riigi kasvu ja õitsenguga. Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest Valitseja peab kaitsma kodanike huve, unustama omapoolse kasu. kardinaalvoorused. : tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus jagunes kaheks – riigimees peab vältima ebaõiglust, mitte kasutama pettust ja vägivalda ja peab sõna pidama. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks
täidesaatev ja föderaalvõim(välisasjad). Seda arendas edasi Montesquieu. (kohtuvõim; seadusandlik ei tohi ise seadusi ellu viia, muidu türannia oht) Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal 9 Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas Vürstlikud voorused (kuna Itaalias toimus vürstivõimu kasv): Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: Armulikkus, halastus, Heldus, Suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab! 2
Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas rahumeelset valitsust auväärseks. Au saavutatamiseks on oluline ka ühine hüve(bonum commune), mis saavutatakse õigluse (iustitia) abil. Selle tingimuseks on kodanike omavalitus e. vabadus võõrvõimust (autonoomne poliitiline kord). Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest
õitsengu ja kasvuga. Saavutusteed: · Rahu (pax): instrumentaalne hüve. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane ideol.: rahumeelne valitsus on auväärne · Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil · Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust 2. Cicero valitseja kohustustest Cicero voorusmõiste · Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal · Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) · Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna - honestas Cicero valitseja kohustustest · "Kohustustest" I, §85 jj. Järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima
rationale (mõistus). Meelelised võimed: 1)üldine meel - haarab asjade erinevusi; 2)kujutlusvõime - säilitab meelelisi üksikpilte; 3)meeleline otsustusvõime - seotud konkreetse situatsiooniga; 4)aktiivne mälu. Mõistus jaguneb võimalikuks ja aktiivseks intellektiks. Hea on see, mille poole igaüks oma olemusega püüdleb. Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on õnn, mille ta saavutab hinge mõistuspärase tegevuse kaudu. Voorused: 1)teleoloogilised kardinaalvoorused - saavutatavad vaid jumaliku armu läbi (usk, armastus, lootus); 2)loomulikud kardinaalvoorused. Voorused määravad ära inimese sisemise hoiaku. Kõrgeim seaduseandja on Jumal, kuna tema on andnud korra kogu maailmale. Igavene jumalik tarkus (lex aeterna) juhib kõike. Inimese mõistuse osalemisel sünnib igavesest tarkusest loodusseadus (lex naturalis). Inimlik seadus (lex humana), mis väljendub riiklikus korras, peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima üldist heaolu.
Voorusliku inimese ideaal Seadusandlik võim – paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) Auväärse (honestas) ja kasuliku (utile) vahekord? Eksivad need, kes peavad Täidesaatev võim – monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu vastandlikeks! Kui seadusandlik ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul meelevald kodaniku elu Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus ja varanduse üle (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) Kui täidesaatev ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul täissunnivõim Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda (omane
oli vaja riigis tagada õiglus (iustitia). Vürstivõimu kasvades Itaalias hakati arutlema vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele, eeldati neilt veel kõrgemaid voorusi. Nad pidid üles näitama armulikkust, heldust ja suuremeelsust. Vürstid pidid andma rohkem kui õiglus nõuab. 45. Cicero valitseja kohustustest Cicero raamat esitas voorusliku inimese ideaalpildi. Vooruslikul inimesel (nii tavainimesel kui valitsejal). pidi olemas olema teatud põhilised voorused e kardinaalvoorused. Cicero jaoks olid need: tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus omakorda jagunes kaheks: 1)vältida ebaõiglust mitte kasutada pettust ja vägivalda, riigimees peab sellist tegutsemist vältima; 2) ausus riigimees peab sõna pidama. Valitsejale lisandusid veel teised kohustused. Valitseja pidi kaitsma kodanike huvi, sealjuures unustama omapoolse kasu. Valitseja peab vaatama riiki kui tervikut ja mitte eelistama üht kodanikku teisele (muidu mäss ja riid). 46
valitsejad. Seisused tuletas Platon inimseisundite järgi: ihad-tungid, afektid ja kognitiivne- aju ehk mõtlemise tasand. *) Seisundid võrdsustas Platon kolme voorusega: enesevalitsus või kasinus - Aristoteles asendas selle hiljem mõistega mõõdukus; vaprus & tarkus kõiki neid kolme voorust sidus õiglus. Paavst Gregorius lisas veel usu, lootuse ja armastuse ning ütles, et kõik need seitse voorust kokku kannavad nime kardinaalvoorused. *) Platon uskus, et riigi suurus oleks maksimaalselt nii suur, et mäe otsast oleks kõiki piire näha. * Aristoteles (384-322 eKr) Platoni õpilane, kes on pärit Makedooniast ja kelle isa oli Makedoonia kuninga arst. Kui ta isa sureb, siis ta saadetakse Atheenasse Akadeemiasse õppima ning ta oli Platoni õpilane kahekümneks aastaks. Pärast Platoni surma, Aristoteles lahkus väiksele saarele ning olles väga loodushuviline, pani ta tol saarel kirja kõik loomad,
· Ühine hüve (bonum commune) ehk kogukondlik hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil · Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust, pidid olema iseseisvad. Vabaduse tagamine oli üks valitseja põhilisi ülesandeid. Need printsiibid võeti Cicerolt. Cicero voorusmõiste · Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal · Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3) mõõdukus (temperantia); 4) õiglus (iustitia) · Õiglus: 1) vältida ebaõiglust: mitte kasutada pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (rebane ja lõvi); 2) pidada sõna honestas Cicero valitseja kohustustest "Kohustustest" I, §85 jj. Järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende
annaabi.ee 
